· luua demokraatlik vabariik; · Eesti ühendamist ühtseks · keelduti maksudest ja kubermanguks kroonuteenistusse minekust; · Baltisakslaste eesõiguste · taotleti rüütelkonna-ja piiramist; kirikumõisate maade jagamist · Riigimaade jagamist rahvale rahvale; · Valitsuse abi talude · rahva relvastamine; päriseksostmisel · pooldasid Vene vabariiki · Aulaotsuse elluviimine, võimude suhtumine · Mõisate põletamine, "vabariikide" väljakuulutamine 5. Karistamine · Sõjaseisukord (kuni 1908.a .) liikumisvabadus piiratud · Karistussalgad · Sõjakohtud · 300 hukatut, 600 sai peksa · suleti ajalehed, keelustati sotsiaalsed organisatsioonid 1905
· Konstitutsiooniline monarhia · Isevalitsuse kukutamine ja demokraatlik vabariik · Rahvaesinduse valimine · Kohaliku omavalitsuse kohene ülevõtmine · Ühtse rahvuskubermangu loomine · Keelduda maksude tasumisest ja Vene kroonust · Baltisakslaste privileegide piiramine · Kõigi maade jagamine talurahvale · Riigimaade jagamine talurahvale · Rahva relvastamine g)Mõisate põletamine ja karistussalkade tegevus: · Detsembri algul Tallinnas üldstreik, millele võimud vastasid sõjaseisukorra kehtestamisega · 12. Detsembril siirdus sadakond Tallinna relvastatud töölist salkades mõisaid rüüstama · Asuti ka vallavalitsusi üle võtma · Korratuste lõpetamiseks kehtestati kogu Eestis sõjaseisukord ja toodi täiendavaid vägesid · Ilma kohtuta lasti maha kuni 400 inimest, sajad saadeti vanglasse ja asumisele
Aasias kommunism levib. 4 kommunistlikku riiki: Hiina, Põhja-Koera, Põhja-Vietnam ja Mongoolia. 1950-1953 Korea sõda. Tulemusena keegi ei võitnud. Hoogustus võidurelvastumine. Põhja-Koreast sai mahajäänud kommunistlik riik siiani selline. Peale Korea sõda otsustatakse Lääne-Saksamaa relvastada. Niimoodi sünnivad Pariisi kokkulepped. 1954 a otsustavad lääneriigid, et Lääne-Saksamaa võetakse NATOsse ja luuakse Saksa Liitvabariigi Armee e Kundeswehr. ? Lääne-Saksa relvastamine on põhjuseks Idariikide sõjalise liidu tekkimisele. 1955 luuakse VLO ehk Varssavi pakt kuhu kuuluvad kõik sotsialismileeri maad välja arvatud Jugoslaavia. Selle organisatsiooni juhitakse Moskvast ja selle põhimõtteks ongi, et Moskva saaks kasutada liikmesriikide sõjavägesid. Moskva kasutab neid reziimivastaste väljaastumiste mahasurumiseks. 1951. a San Fransiscos sõlmitakse Jaapaniga rahuleping, millele kirjutavad alla kõik ÜRO liikmed
· Riigimaade jagamine talurahvale · Keelduda maksude tasumisest ja Vene kroonust · Kõigi maade jagamine talurahvale · Rahva relvastamine g)Mõisate põletamine ja karistussalkade tegevus: · detsembri algul Tallinnas üldstreik, millele võimud vastasid sõjaseisukorra kehtestamisega · 12.detsembril siirdus sadakond Tallinna relvastatud töölist salkades mõisaid rüüstama (160) · asuti ka vallavalitsusi üle võtma · korratuste lõpetamiseks kehtestati kogu Eestis sõjaseisukord ja toodi täiendavaid vägesid · ilma kohtuta lasti maha kuni 400 inimest, sajad saadeti vanglasse ja asumisele
Põhja-Korea sai kommunistlikuks 1948.a. Jaapani alt vabaks saades, kui NSVL aitas Koread põhja poolt ja kehtestab seal kommunistliku riigi ning USA lõuna poolt, kus kehtestatakse Lõuna-Korea Vabariik. Tekib sõda kahe osapoole vahel. Põhja-Koread toetasid sotsialismileeri riigid, Lõuna-Koread lääneriigid. 1949 loodi NATO. 1953 lõppeb Korea sõda suurte kaotustega. Piirid jäävad samaks. Korea sõja üheks tulemuseks on Saksamaa relvastamine, kuna lääneriigid hakkasid Stalinist suuremat ohtu tunnetama. 1948 sai alguse Lähis-Ida pingekolle, mis püsib tänapäevani. Pingekolde põhjustas araablaste ja juutide vastuolu Palestiina kandis. Suurbritannia toetas juutide naasmist oma kunagisele kodumaale. Suurbritannia mandaadi lõppemisel luuakse 2 riiki: 1) Iisrael 2) Palestiina 14.05.1948 Iisrael kasutab võimalust ja kuulutab välja juutide Iisraeli riigi. Palestiinlased väidavad, et nad ei tunnusta juutide õigusi jne
Keeldumine maksude maksmisest Rüütelkonna-ja Nõuti demokraatlikult valitud ja kroonuteenistusest kirkumõisamaade rahvaesindust jagamine Luua demokraatlik vabariik Kehtiv riigikord- konstit. monarhia Tuli kukutada vägivallavalitsus Eesti ühtseks kubermanguks Rahva relvastamine Valitsuse abi talude pärisostmiseks Mõisate põletamine- 12 detsember suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama. Karistussalgad- lasti eeluurimuseta ja kohtuta maha ~ 300 inimest, sõjakohtud mõistsid surma ~ 500 isikut, sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglasse, ümberasumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega. Poliitilised olud pärast revolutsiooni:
Keeldumine maksude maksmisest Rüütelkonna-ja Nõuti demokraatlikult valitud ja kroonuteenistusest kirkumõisamaade rahvaesindust jagamine Luua demokraatlik vabariik Kehtiv riigikord- konstit. monarhia Tuli kukutada vägivallavalitsus Eesti ühtseks kubermanguks Rahva relvastamine Valitsuse abi talude pärisostmiseks Mõisate põletamine- 12 detsember suundus sadakond relvastatud töölist Tallinnast mitme salgana mõisaid rüüstama. Karistussalgad- lasti eeluurimuseta ja kohtuta maha ~ 300 inimest, sõjakohtud mõistsid surma ~ 500 isikut, sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglasse, ümberasumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega. Poliitilised olud pärast revolutsiooni:
Teemant Aula koosolek 500 meest. Saksakodanike vergendus 300 Bürgermusse. Erinevused Sarnasused Aula Venemaa kui demokraatlik vabariik, Alkoholi müümine keelata, keskvõimu boikott, omavalitsused, laiali revolutsioonilised komiteed, rüütelkonna ja kirikumaad + riigimaad jagada rahvale, rahva relvastamine, Bürgermusse Venemaa kui konstitutsiooniline monarhia, demokraatlikud valimised, riigimaade jagamine rahvale, EI RELVADELE, Mõningates kohtades hakatigi aula järgi võimu üle võtma. Pisikesed vabariigid. Mõisakülas, Velisel, Vaalis. Kuulutati välja sõjaseisukord. Maal algas mõisate põletamine. Kutsuti välja sõjavägi. Kohtupidamist ei olnud
Majanduse konkurentsivõime tõstmiseks NEP (uus majanduspoliitika) 1921-1927 o Toiduainete andmise kohustus asendatakse toitlusmaksuga o Rahareform raha väärtus tõusis o Paljusektorilisus majanduses: trustid, segaettevõtted, ühistud o Osaliselt väliskapitali kaasamiine Stalin sai võimule peale Lenini surma, kuigi Lenin polnud sellega nõus Stalini eesmärgid: maailmarevolutsioon, Punaarmee relvastamine, raskerelvastuse loomine viisaastakuplaanide abil Põllumajanduse kollektiviseerimine, kulakute likvideerimine o Talupojad pidid astuma kolhoosidesse o Riik pidi saama käima suurtootmise põllumajanduses (teravili) Viisaastakuplaan riikliku plaanikomitee plaan, mis määras majanduse ja ühiskonna arengu viieks aastaks Kulak inimene, kes oli kuulutatud rahvavaenlaseks, sest oli rikkam kui teised; algselt kutsuti nii iseseisvaid
26.09.12 Rahvaväe organiseerimine oli alanud suuremates keskustes - I jalaväepolk Rakveres. Vahepealne Kesk-Eesti ala jäi ilma regulaararmee keskustest. 24. dets langes punaste kätte Jõgeva, mis tähendas seda, et Tapa-Tartu raudteeliin läks punaste kontrolli alla. Lõuna rindel olid mõlemad pooled esialgu üsna passiivsed. Kubbo - juhtis jalaväepolku?, kogu III jalaväepolgu koosseis pidu taganema Võrust, sest sakslased ei andnud neile lihtsalt relvi. VI polgus läks relvastamine natuke paremini. Sakslaste ja eestlaste suhted halvenesid detsembris vahetult enne sakslaste lahkumist, sest nad röövisid ja viisid kaasa Eestist moona ära. 23. dets Kilingi-Nõmme lähistel leidis aset Punapargi lahing - ühelt poolt lahkuvad saksa väed ja teiselt poolt eestlased. Eestlased ei saanud L-Eestis olla aktiivsed, sest sakslased tegid takistusi eestlastele. Punaarmee ei olnud samuti aktiivne, L-Eestis olevad
annaabi.ee 
