Liivmuldade osatähtsus on Hiiumaal Eesti suurim Saare siseosas leidub madalsoomuldi, Kõpu ja Tahkuna ps leidub leetunud ja leedemuldi ( huumusvaesed-võib paiguti puududa) Taimestik on liigirikas (ligi 1000 liiki, Vormsil umbes 900) Hiiumaal on valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Kaitse alla on võetud üle 50 taimeliigi (Vormsil umbes 60) Võrdlemisi pehmes merelises kliimas kasvavad haruldased ja reliktsed liigid luuderohi ja harilik jugapuu Saarel kasvavad looduslikult veel rand-ogaputk ning Eestis haruldane pisilina. Hiiumaal leidub alvareid, Vormsil lisaks ka puisniite Vaatamisväärsused Suuremõisa- peahoone rajati aastail 1755-1760, ühekorruselised tiibehitised rajati 1770.aastatel Umbes peahoonega samalajal rajatud mõisapark on alates 1959 looduskaitse all. Ülendi ohvripärn- Võeti üksikobjektina looduskaitse alla 1959. aastal On püha puu, kuna pidavat
Hübriidsed vormid saavad tekkida ainult ühte perekonda kuuluvatel, lähedastel liikidel. Hübriidsed vormid esinevad näiteks arukase ja sookase vahel. 25. Elav fossiil on taime- või loomaliik, mis esineb nii fossiilina kui ka elusorganismina tänapäeval. Geoloogilise aja jooksul on elavad fossiilid väga vähe muutunud. Elavad fossiilid on enamasti mõne kõrgema ja kunagi laialt levinud taksoni ainsad allesjäänud reliktsed liigid. Tuntud elavateks fossilideks on hõlmikpuu ning vihtuimne kala latimeeria. 26. Neandertaallased elasid umbes 30000-150000 aastat tagasi. Neil oli palju pärisinimese tunnuseid- piklik näokuju, ümar kukal, ajumaht 1400-1450 kuupsentimeetrit. Nad elasid jääaja algupoolel. Kasv oli üsna väike( 155-165 cm), suur, aga madal pea, laup tugevasti längus, suhteliselt suur nägu, suured silmakoopad ning lai ja tugevasti eenduv nina. Tark inimene ilmus maale umbes
suhted teiste liikidega ja mõnevõrra erinevad kohastumused. Hübriidid vähenenud kohasusega mõlema piirkonna tingimuste suhtes. Võib eristuda uus liik. Teguriks võivad olla ka sesoonsed muutused elutingimustes (nt. paaritumise aastaaeg). 5. Mis on "elav fossiil", too näiteid. Elav fossiil on taime- või loomaliik, mis on aja jooksul väga vähe muutunud. Elavad fossiilid on enamasti mõne kõrgema ja kunagi laialt levinud taksoni ainsad allesjäänud reliktsed liigid. Tuntud elavateks fossiilideks on hõlmikpuu ning vihtuimne kala latimeeria 6. Mis on kohastumused, too näiteid? Kohastumus on populatsiooni või liigi isendite ühine pärilik omadus või tunnus, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljunemist olemasolevates elutingimustes. 7. Selgita kohastumuste suhtelisust. Looduslik valik loob, muudab ja säilitab kohastumusi 8. Selgita liigi mõistet
riftiorud, mis veega täitudes on muutunud sügavateks järvedeks. Tektoonilised alangud levivad eelkõige mobiilsema maakoorega piirkondades. Sellise tekkega on näiteks maailma sügavaid järv Baikal. Maakoore plokilised kõikuvliikumised võivad mõjutada ka platvormsete tasandikujärvede kujunemist Akumulatiivsete järvede nõod on kujunenud mereliste, liustike või vooluvete setete kuhjumisel. Need võivad olla nii maapinnatõusu kui ka maasäärte kuhjumisel merelahtedest tekkinud reliktsed järved, liustike servalähedased paisjärved jne. Eestist on akumulatiivsete järvenõgudega näiteks Mullutu suurlaht ja Käsmu järv. Ookeani reliktid on järved, mis tekkivad ookeanide sulgumisel. Näiteks Kaspia meri, mis koos Musta mere ning Vahemerega on sulgunud Tehtise Ookeani jäänuk. Ookeani reliktide nõgude põhjas esineb ookeanilist tüüpi maakoor. Karstinõod kujunevad karbonaatsete aluspõhja ja õhukese pinnakattega aladel. Need on
Samal ajal esineb ka väga väikeseid, piiratud alaga areaalid. Selliseid nimetatakse endeemilisteks areaalideks. Tüüpiline näide on serbia kuusk, mille areaal paikneb väikesel alal Balkani poolsaarel. Esineb ka selliseid liike, mille areaal on varem olnud palju suurem, kuid praegusel ajal on jäänud see küllaltki väikeseks. Põhjused areaali vähenemiseks võivad olla looduslikud, kuid areaal võib väheneda ka inimese tegevuse tõttu. Selliseid areaale nimetatakse reliktseteks. Reliktsed areaalid on näiteks harilik jugapuul või hiibapuul . Kultuurareaaliks nimetatakse maa-ala kus liiki kasvatatakse kultiveerituna . mitmetal liikidel võib kultuurareaal mitmeid kordi ületada loodusliku areaali. Väga suur kultuurareaal on näiteks harilikul pirnipuul. Puittaimede introduktsioon INTRODUKTSIOON Introduktsiooniks nimetatakse võõrliikide sissetoomist. Introdutseeritud liike nimetatakse eksootideks ehk võõpuuliikideks
vulkaaniliste laavavoolude kontaktil setenitega. (1) Maakoores kõrgenenud rõhu, temperatuuri ja fluidide keskkonnas tekivad sette- ja tardkivimitest mineraalide ümberkristalliseerumisel ja struktuuride-tekstuuride muutumisel moondekivimid . (1) 6.2. Moondekivimite struktuurid ja tekstuurid Moondekivimites jälgitavaid struktuure võib jagada kolme rühma: mineraalide ümberkristalliseerumis- ( kristalloblastilised), purustus- (kataklastilised) ja säilunud (reliktsed) struktuurid. (1) Enamikes moondekivimites saab mineraalide esinemisviisi iseloomustada mingi ümberkristalliseerumisstruktuurina: võrdteralise, eriteralise, teralise, lehelise või tulbalise struktuurina. Kildudest koosnevat kivimit iseloomustab bretsaline, peeneks jahvatatud massi aga tsementstruktuur. Kontaktmoonde kivimitele on väga iseloomulik sarvkivistruktuur. (1) Moondekivimites on väga iseloomulik mineraalide orienteeritud levik. Nii
Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti · Kehamõõtmed Kehapikkus on 7...8 cm. · Levik Eestis ja maailmas On levinud Kesk-Euroopast (Loode-Prantsusmaast ja Belgiast) Lääne-Siberi lõunaosani ja Araali mereni. Levila põhjapiir ulatub Peterburini, lõunapiir Krimmini. Ei leidu Inglismaal ja Iirimaal. Eestis asub oma levila põhjapiiril, elab peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis: Setu-, Võru- ja Valgamaal, Lõuna-Tartumaal ja Viljandi maakonnas. Mõned reliktsed asurkonnad on ka Ida- Virumaal. · Arvukus On vähearvukas ja haruldane. · Ohustatus ja kaitse Arvukuse langust põhjustab sobivate kudemispaikade vähesus - tänapäeval on väikeste tiikide arvukus maastikul langenud. Hukutavalt mõjuvad ka lumeta karmid talved. Kuulub kaitstavate liikide II kategooriasse. Mudakonn Pelobates fuscus Laurenti · Elupaik ja -viis Mudakonn on väga varjatud eluviisiga ning tegutseb vaid öösiti.
aktiivsete lahuste - gaaside e. fluididekeskkonnas. 10-30 km sügavusel, temp 400-450, rõhk 4000-5000 kbar. 36. Metamorfismi tüübid ja nende esinemine erinevates geostruktuursetes tingimustes. Metamorfseis kivimeis jälgitavaid struktuure vôib jagada kolme rühma: · mineraalide ümberkristalliseerumis e. kristalloblastilised struktuurid, · purustus e. kataklastilised struktuurid, · lähtekivimi säilunud e. reliktsed struktuurid. Ümberkristalliseerumisstruktuure iseloomustatakse mineraalide esinemisviisi järgi: · võrdteralised e. homeoblastilised · eriteralised e. porfüroblastilised · teralised e. granoblastilised · lehelised e. lepidoblastilised · tulbalised e. nematoblastilised Kivimi purunemisel mehhaaniliste deformatsioonide toimel tekivad kristalloklastilised struktuurid,
Stenotoopne organism: kitsa taluvusega, peavad esinema kindlad tingimused Optimumi servas paiknev populatsiooni osa võib olla stressis ning võimetu paljunema Liigi levik Liigi levik sõltub ◦ ajaloolisest levikust, ◦ ökoloogiliste niššide olemasolust, ◦ konkurentsi tugevusest, ◦ doonorpopulatsiooni kaugusest, ◦ füüsilistest barjääridest ◦ levitaja sõltuvusest Kosmopoliitsed liigid Endeemsed liigid Reliktsed liigid Ökoloogiline loodusgeograafia Miks on liigil just selline leviku areaal? Mis tegurid takistavad liigil mujale levimist? Mis roll on geograafilistel faktoritel liigi levikule? Miks on ühes piirkonnas rohkem endeemseid liike kui teises? Liigi leviku ajalugu ◦Kuidas on liigi areaal just selliseks kujunenud, nagu tänapäeval? ◦Millised on liigi lähimad sugulased ja kus neid leidub? ◦Miks on suurte isoleeritud alade (Austraalia, Madagaskar) liigid niivõrd eristuvad
· Kliima (muutused) · Reljeef · Mullastik · Inimtegevus Potentsiaalne taimkate: kujuneks ilma inimese vahelesegamiseta ja vastab klimaatilistele ning edaafilistele tingimustele. Seda näeme õues. Aktuaalne taimkate tänapäevane tegelik taimkate (mosaiik erinevate keskkonnaoludega kombineeruvad eri aegadest pärinevad mimesuguse intensiivsusega ja mitut laadi inimtegevuse jäetud jäljed) Taimeliigi/taimekoosluse harulduse põhjused: · Reliktsed ehk jäänukid eelmistest kliimaperioodidest · Paiknevad levila piiril · Kujunevad liigid ja endeemid · Sattunud ohtu inimtegevuse tahajärjel (isendite kogumine, maakasutuse muutumine) maakasutus on kõige tähtsam. · On mingitel keskkonnatingimustest tulenevatel põhjustel kõikjal haruldased · Ülekasutamine ressursina Kõige lõunapoolsema väljanägemisega metsad kasvavad meil põhjas.
Kliima (muutused) Reljeef Mullastik Inimtegevus Potentsiaalne taimkate: kujuneks ilma inimese vahelesegamiseta ja vastab klimaatilistele ning edaafilistele tingimustele. Seda näeme õues. Aktuaalne taimkate – tänapäevane tegelik taimkate (mosaiik – erinevate keskkonnaoludega kombineeruvad eri aegadest pärinevad mimesuguse intensiivsusega ja mitut laadi inimtegevuse jäetud jäljed) Taimeliigi/taimekoosluse harulduse põhjused: Reliktsed ehk jäänukid eelmistest kliimaperioodidest Paiknevad levila piiril Kujunevad liigid ja endeemid Sattunud ohtu inimtegevuse tahajärjel (isendite kogumine, maakasutuse muutumine) – maakasutus on kõige tähtsam. On mingitel keskkonnatingimustest tulenevatel põhjustel kõikjal haruldased Ülekasutamine ressursina Kõige lõunapoolsema väljanägemisega metsad kasvavad meil põhjas.
annaabi.ee 
