loomade suhtes. Püha lehm Eetika Elu neli etappi: 1. Õppimise aeg 2. Kodu ja pere loomise aeg 3. Erakuna elamise aeg 4. Kerjava askeedina rändamise aeg. Eetika Taimetoitlus Sekulariseerumine ja individualiseerumine religiooni tähtsuse vähenemine ühiskonna ja inimese elus teaduse ja tehnika arengu tulemusel. Keskne tees: mida moodsam ühiskond, seda vähem religiooni; lõpuks kaob religioon sootuks. Sekulariseerumine Vastuväited: maailm on religioossem kui iial enne; religiooni kadumist on ennustatud juba 300 aastat; võitlust religiooni ja teaduse vahel pole; sekulariseerumine pole pöördumatu; ajaloost leiab küllaga näiteid, et jumalateenistustest osa ei võeta.
hulgas selgus, et kõige ilmalikuma ellusuhtumisega riik maailmas on Eesti. Küsimusele ,,Kas religioon mängib teie igapäeva elus olulist rolli?" vastas Eestis positiivselt vaid 14% küsitluses osalenutest. Eestile järgnes Rootsi (17%), Taani (18%), Norra (20%) Tsehhi ja Aserbaidzaan (21%), Hong Kong (22%), Jaapan ja Prantsusmaa (25%) ja Mongoolia ja Valgevene (27%). Euroopa riikidest olid kõige religioossemad Itaalia, Portugal, Poola, Rumeenia ja Kreeka. Kõige religioossem aga Egiptus (100%), millele järgnesid Sri Lanka ja Indoneesia (99%). USA asetses nimekirjas keskel (65%). Praktiline ateism Praktilises või pragmaatilises ateismis elavad indiviidid nagu jumalat poleks olemas ja seletavad loodusfenomene laskumata jumalikesse seletustesse, Jumala olemasolu otseselt ei eitata, aga käsitletakse kui ebavajalikku või kasutut ilmingut; jumal ei oma elus rolli ega mõjuta igapäevast elu. Üks teadusliku kogukonna kalduvustega
Kõige tõenäolisem stsenaarium ilma abieluta oleks see, et suhted on lühiajalised, mis kestavad nii kaua, kuni üks pooltest otsustab edasi liikuda tagasi vaatamata. Muidugi pole see alati nii. Mina isiklikult arvan, et on vägagi võimalik veeta terve oma elu koos ühe inimesega ka ilma abieluta- isegi eelistan seda. On ka teine osa inimestest, kes ei usu kõrgemasse võimu. Tehti isegi kindlaks, et Eesti on ülemaailmselt kõige vähem religioossem riik. Ainult 20% rahvast ütles, et usk mõjutab nende igapäeva elu. Üldiselt taunitakse kõiksuguseid ateiste. Nagu öeldakse, et ,,Ükski religioon pole kunagi sallinud teisitimõtlejaid ega hakka ka kunagi sallima." Tihti väidetaksegi, et ainult religioon annab inimesele juhised ja aluse moraalseks käitumiseks ning religiooni kadumine sillutab tee moraali kadumisele. Meie käitumise moraal ei tulene ühestki religioonist, vaid on tekkinud evolutsioonilise valiku tulemusena
inimesi ei pea religiooni oma elus oluliseks. Usk muutub üha enam inimese enda valikuks ega põhine enam sünnipärasel kuuluvusel, lapsepõlvekodu ja vanemate mõju inimese hilisemale usuelule kahaneb. Paljud sotsioloogid väidavad, et vanale sekulariseerumisteooriale on tänasel päeval julgenud vaid vähesed truuks jääda, sest empiirilised andmed räägivad sellele teooriale vastu. Välja arvatud Euroopa, on maailm religioossem kui iial enne, märgatav on äärmiselt jõuliste usuliste liikumiste esiletõus, mõnel neist on kaugeleulatuvad poliitilised ja sotsiaalsed tagajärjed. Kaks ülivõimast lainet on islam nii traditsioonilistes maades kui ka diasporaas ja nelipühi kristlus, mis on väga tugevalt muutnud Ladina-Ameerika usulist olukorda. Religioonisotsioloogi Rodney Starki meelest ei kirjelda sekulariseerumisteooria tänast usulist
(Krakow) Tulevane 2016. aasta kultuuripealinn Wroclawit mainita esmakordselt juba aastal 1000. Seal asub üks maailma vanimaid restorane Piwinca Swidnicka ja gooti stiilis raekoda, mille torn on 67 meetri kõrgune ning ehitati juba aastal 1368. (Wroclaw) Poznan on Lääne-Poolas Warta jõe kaldal asuv linn, mis on hetkel kaubandus- ja hariduskeskus. Seal toimub mitmeid spordi ja kultuurisündmusi, näiteks jalgpalli EM aastal 2012. (Poznan) Tavad ja kombed Poolas on Euroopa kõige religioossem riik. Ligi 90% elanikkonnast on katoliku usku, seega on mitmed pühad selle religiooniga seotud. (Religion 2011) Poolas tähistatavad pühad (Information ...): · 1. jaanuar Uusaasta · 6. jaanuar Kolmekuninga päev · Lihavõttepühad · 1. mai Töörahvapüha · 3. mai Põhiseaduse päev · Nelipüha · Kristuse Pühima Ihu ja Vere suurpüha · 15. august Rukkimaarjapäev · 1. november Pühakutepäev · 11. november Poola Vabariigi aastapäev · 25
(Meos 2000) Kõik nimetatud teosed avaldas Kierkegaard eri pseudonüümide all, kuigi mõnes neist on S.Kierkegaardi nimetatud kui ,,avaldatu eest vastutavat''. Näiteks ,,Filosoofilistes frafmentides'' on autoriks märgitud Johannes Climacus ühe kuuendal sajandil elanud munga nimi, mida Kierkegaard kasutas oma imelike eesmärkide jaoks. Üldse olid Kierkegaardi pseudonüümid vanamoodsad ja erinesid tema ajastu nimedest.(3) Kierkegaardi teine loominguperiood on esimesest religioossem. Aastatel 1847 1850 sünnitas tema tulvana vabanev temperament teosed ,,Armastuse teod'' ulatuslik, märkimisväärne teos -, ,,Surmatõbi'' ja ,,Kristluse praktika''. Pärast tema surma ilmunud ,,Minu kirjanikutöö seisukoht'' on samuti oluline.(Meos 2000) Oma elu lõpupoolel pidas Kierkegaard teravat poleemikat ametliku kristlusega. Vormiliselt kristlikku võltsreligiooni kehastas Taani luterlik kirik, mis Kierkegaardile näis veel hullem jumalasalgamne kui paganlus
hääbuvast isiksusest. Mungad osalevad koos lahkunu perega matustel. Pere ja matusel osalejad toovad munkadele toitu ja küünlaid, kuna usutakse, et heldus aitab surnud inimese hääbuvat hinge. Hiinas, kus mahajaana eksisteerib kõrvuti konfutsianismi ja taoismiga, on budistlikud templid eriti populaarsed matuste ja surma-aastapäevade ajal. Samuti on theravaada maades matus ilmaliku elu kõige religioossem riitus. Tiibeti budismis on surmaga seotud rituaalid ja uskumused nii tähtsad ja mitmekülgsed, et neid on kirjeldatud ,,suremise teadusena". Need uskumused on kirjas ,,Tiibeti surnuteraamatus". ETTEKUJUTUS SURMAJÄRGSEST Budismi erinevatel koolkondadel on erinevad seisukohad inimese surma järel toimuva kohta. Siiski on kõigile ühine, et räägitakse üksiku inimese surmast ning sellele
Nt Saarema keskaegsetes kirikutes käib rohkem turitse kui koguduse liikmeid. Nt Nigulitse kirik on muuseum. Sekulariseerumine- protsess, mille käigus usuliste institutsioonide, väärtuste, tõekspidamiste ja sümbolite mõju kahaneb. Sekuleerimist on seostatud moderniseerumisega. On moodsa maailma tunnus, mida moodsam ühiskond, seda vähem religiooni. Ent tegelikult on moderniseerimine toonud maailmas kaasa pigem religiooni elavnemise. Sai alguse valgustusajastul. Mõne erandiga on maailm religioossem kui iial enne. Kadunud on usk traditsioonilistesse religioossetesse institutsioonidesse kui institutsioonidesse. Usklikkus on muutunud mitmekesisemaks. Religioossne karlova- Nevski kirik sõbratänaval. Tartu baptistide Kolgata kogudus Tähe tänaval. Salme tänaval elab keegi aser. Salemi kirik Õnne ja Kalevi tänava nurgal (1990. aastates) Seitsmenda päeva adventistide kogudus Lille tänaval. Õigeusu vennaskond Võru tänaval pizza poe taga. Venekeelne Kolgata
Samas toimub maailmas loogiline süsteem e logos(sõna, mõte v ühtne kogus). Logos koondab maailma üheks läbi konflikti e ,,sõda on kõige valitseja", ,,vaen on õiglus". Läbi konflikti sünnib maailmakord. Niiviisi ühendatud maailma samastas ta tulega ja nim seda terminiga kosmos(kreeka k kord, korrastatus). Kosmos on mõõdu järgi süttiv ja kustuv tuli. Itaalia filosoofia Pühendusid rohkem jumalikkusele, religioossem. Xenophanes- 6.saj II pool, väike-aasiast ja elas Elea linnas. Ta oli ka poeet ja oli esimene inimene, kes suhtus kriitiliselt poeetikasse. Mõtiskles inimeste poolt mõistetud jumala ja tegeliku jumala vahekorra üle. Ta arvas, et iga inimene kujundab jumala enda näo järgi ( Traakia jumal- blond ja Etioopia oma- must). See, kuidas inimesed jumalat ette kujutavad, on nende ettekujutlus, arvamus ja see on vale, sest jumal pole tegelikult selline
annaabi.ee 
