minu igapäevase elu suhtes on sellise teadmise väärtus väga minimaalne, sest kas on tõesti vahet selles, kas inimene sureb 1 sekund hiljem või varem. Võibolla mõne jaoks on, ent mina seda väga oluliseks ei pea. Hoopis olulisem teadmine on minu jaoks see, et autode juures tavakasutuses olev pliiaku sõltub suures osas relatiivsusteooria mõjudest. Teadlased on välja arvutanud, et 2,1 voldise aku pingest 1,7-1,8 volti ehk 80-85% tekib relatiivsusteooriaga seotud mõjude tõttu. Üldiselt tulevad relatiivsusteooria mõjud esile siis, kui kiired elektronid liiguvad raske aatomituuma läheduses. Need relatiivsed mõjud kaasavad kõike, mis sõltub valguse kiirusest. Pliiaku sisaldab pliidioksiidist koosnevat positiivset elektroodi, pliist koosnevat negatiivset elektroodi ning väävelhappest elektrolüüti. Teadlaste arvutused näitasid, et relatiivsusteooria mõjutab
olulisel kohal kõikide füüsikaüliõpilaste õpiprogrammides. Pole palju inimesi, kes on ära teeninud tiitli geenius, kuid Einstein oli kindlasti üks neist. Tema teooriate mõjul muutusid peaaegu kõik füüsikaharud ning ilma nendeta oleksid mõeldamatud laserid, televisioon, arvutid, kosmoselennud, ja veel paljud muud asjad, millega me oleme ära harjunud. Saja aasta eest tegi Albert Einstein oma kõige tähtsamad avastused. Selgitas fotoefekti olemuse, tuli lagedale relatiivsusteooriaga ning hakkas tagatipuks tõestama, et mass on mass, olgu selle põhjuseks gravitatsioon või inerts. Kuid elu teisel poolel püüdis ta juba saavutada võib-olla saavutamatut. Suruda kogu maailm ühte ja ainsasse valemisse, mis seletab ära nii tillukese mikromaailma kui ka gigantse universumi. Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/voidmain/referaadid/einstein/einstein.html http://www.liikus.ee/26621 http://et.wikipedia.org/wiki/Albert_Einstein http://www.fyysika.ee/teadus/krono6
Laamtektoonika Vasta järgmisetele küsimustele 1)Sissejuhatus. Mis on laamtektoonika? Maamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. Laamtektoonika tähendused geograafiale võib võrrelda DNA avastamisega bioloogias või relatiivsusteooriaga füüsikas. Laam- tektoonika loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. mõistmiseks. 2) Vastuoluline hüpotees. Kes oli Alfred Wegner? Ta oli Saksa teadlane ja laamtektoonika rajaja,kes avaldas 1915 a. Raamatu Mandrite ja ookeanide päritolu, milles kirjeldas mandrite eraldumist ühest superkontinendist ,mille ta aasta hiljem nim. Pangaeaks. Millal ta elas? 1. November 1880- November 1930 Missugust tema teooriat naeruvääristati
elektromagnetismi alal tehtud eksperimendi kokku vaid neljas võrrandis. Tema võrrandid tõestavad tihedat seost elektri- ja magnetvälja vahel. Eeter osutub kuumaks õhuks- Maxwelli võrrandite põhjal on võimalik välja arvutada eetri kiiruse. Ta eeldab ,et kogu universumit täidab eeter. Kaks füüsikut üritavad seda tõestada, kuid selleks on vaja valguskiiruse mõõtmeid mida nad ei suuda leida. Seda aga parandab Einstein oma relatiivsusteooriaga. Tänapäeva füüsika umbes 1900-2000 Aatomist Universumini Meie maailmapilt muutub pidevalt. Mõju ja põhjus ei kuulu enam kokku ning aeg ja ruum on suhtelised suurused. Uut füüsikat ei ole võimalik samas ulatuses kui varasemat füüsikat praktiliseks leiutisteks kasutada. Kõige suuremad väljakutsed on kuidas soojuskiirgus eraldub, valguse tekkimise saladus ning aja ja ruumi mõistmine. 1900. jõutakse arusaamisele, et füüsikas on lahendamata probleeme, kuid paljude arvates on
Sealjuures ei olnud aine ja kiirgus alati soojuslikus tasakaalus. Suure Paugu ajajoon · Universumi vanuses 1036 s langes temperatuur umbes 1027 kelvinile. (Ühendmudeli põhjal oletatakse, et sellel temperatuuril eraldus tugev vastasmõju ühendmudeli ühtsest vastasmõjust). · Ajavahemikus 1035...1033 s leidis aset laienemine umbes 1050 korda. (See valguse kiirust ületav Universumi paisumine ei ole relatiivsusteooriaga vastuolus, sest viimane keelab ainult valguse kiirust ületavat liikumist ruumis, mitte ruumi enda paisumist, mis valguse kiirust ületab). Selle käigus paisati igas suunas laiali mateeriat ja antimateeriat, toimusid väga keerulised ja 6 ainulaadsed protsessid. Universumit täitis nn kuum ürggaas. Termodünaamika seadustele vastavalt paisuv universum jahenes ning selle tihedus vähenes.
elektronid, mille J.J Thompson avastas 1897.a. Ta arvas, et keemiliste elementide omadused olenevad elektronide väliskihist. Rutherford koostas aatomimudeli, milles on positiivne tuum ja ümber tiirlevad neg laenguga elektronid. M. Planck oletas, et aatomid annavad oma energiat elektromagnetväljale ja välja energia kiirgab kvantidena. Einstein arendas kvantteooriat edasi ja lõi kujutluse, et valgus on valgusosakeste voog. Ta lõi ka relatiivsusteooriaga uued kujutlused ruumist, ajast ja gravitatsioonist. Teravnesid vastuolud ateisim ja klerikalismi ja teaduse ja usu vahel. Freud lõi psühhoanalüüsi õpetuse ja väitis, et inimese käitumist määravad tungid, eriti seksuaaltung. 4. 1905.a revolutsioon Venemaal (põhjused, sündmused, tagajärjed) Põhjus: Venemaal oli juba pikka aega nö küpsenud kriis, mis 1905.a kujunes revolutsiooniks. Taheti riigikorra ja kodanikeõiguste kaasajastamist, talupojad nõudsid maa
Inflatsiooniline universum Vaata artiklit Inflatsiooniline universum Universumi vanuses 1036 s langes temperatuur umbes 1027 kelvinile. Ühendmudeli põhjal oletatakse, et sellel temperatuuril eraldus tugev vastasmõju ühendmudeli ühtsest vastasmõjust. Vabanev energia tõi kaasa kiire paisumise faasi (nn inflatsiooniline universum), kusjuures ajavahemikus 1035...1033 s leidis aset laienemine umbes 1050 korda. See valguse kiirust ületav Universumi paisumine ei ole relatiivsusteooriaga vastuolus, sest viimane keelab ainult valguse kiirust ületavat liikumist ruumis, mitte ruumi enda paisumist, mis valguse kiirust ületab. Praegu vaadeldavale universumile vastav piirkond pidi sealjuures teooria kohaselt paisuma prootoni diameetrist palju väiksemalt diameetrilt umbes kreeka pähkli läbimõõduni. Aeg, millal see sündmus pidi aset leidma, ning laienemistegur on konstrueeritud nii, et kosmoloogiline tervikpilt klapiks. Neil arvudel puudub sõltumatu kinnitus.
vähenevad suurel kiirusel ka kehade mõõtmed märgatavalt. Seega kui keha liigub valguse kiirusel on aja kulg täiesti peatunud ja tema mõõtmed võrduksid nulliga ehk keha eksistents lakkaks. Valguse kiirusel saavad liikuda ainult sellised objektid, mil puudub geomeetriline kuju, näiteks valgusosakesed. (Liivo, Taivo, 2009. Albert Einsteinist. Akadeemia, 21. Aastakäik, nr 12, lk 2220-2225) Veel enam väidab Einstein oma relatiivsusteooriaga, et raskus ja inerts on tegelikult üks ja sama nähtus, mis ei olene mitte keha enda omadustest, vaid teda ümbritseva ruumi iseärasustest, ja et gravitatsioon on seotud ruumi kõverdumisega. Seega ei saa gravitatsiooniväljas geomeetria olla eukleidiline ja gravitatsiooni ennast võib vaadelda kui kõrvalekaldumist Eukleidese geomeetriast. Ruum pole homogeenne, vaid selle geomeetriline struktuur sõltub massi jaotusest. Seda arvesse võttes on aga gravitatsiooni mõju geomeetriale
(sciencegraph.net, 2014) 4 ÜLDRELATIIVSUSTEOORIA Stephen Hawkingit kutsutakse relativistlikuks kosmoloogiks. See tähendab, et ta käsitleb maailmaruumi tervikuna ja kasutab selleks peamiselt relatiivusteooriat. Hawking on oma füüsikateoreetiku karjääri jooksul(1960-ndate aastate algusest kuni 1990-ndate aastate keskpaigani) tegelenud Einsteini relatiivsusteooriaga. Kosmoloogia on teadus maailmaruumist tervikuna, mis põhineb suures osas julgetele, mastaapsetele, hüpoteesidele. Gravitatsioon määrab universumi suuremastaabilise struktuuri. Lihtsamalt öeldes – gravitatsioon hoiab planeete, tähti ja galaktikaid koos. Seega on gravitatsioon kõige olulisemaks mõisteks kosmoloogia vallas töötajatele. Veel hiljuti peeti kosmoloogiat pseudoteaduseks, millega sobis tegeleda vaid aktiivsest teadustööst tagasitõmbunud emeriitprofessoritel
meie olemasolu. 1.2 Inflatsiooniline universum Universumi vanuses 10-36 s langes temperatuur umbes 1027 kelvinile. Ühendmudeli põhjal oletatakse, et sellel temperatuuril eraldus tugev vastasmõju ühendmudeli ühtsest vastasmõjust. Vabanev energia tõi kaasa kiire paisumise faasi (nn inflatsiooniline universum), kusjuures ajavahemikus 10-35...10-33 s leidis aset laienemine umbes 1050 korda. See valguse kiirust ületav Universumi paisumine ei ole relatiivsusteooriaga vastuolus, sest viimane keelab ainult valguse kiirust ületavat liikumist ruumis, mitte ruumi enda paisumist, mis valguse kiirust ületab. Praegu vaadeldavale universumile vastav piirkond pidi sealjuures teooria kohaselt paisuma prootoni diameetrist palju väiksemalt diameetrilt umbes kreeka pähkli läbimõõduni. Aeg, millal see sündmus pidi aset leidma, ning laienemistegur on konstrueeritud nii, et kosmoloogiline tervikpilt klapiks. Neil arvudel puudub sõltumatu kinnitus.
seostatakse ka Altantise juhukga, ohvrite arv teadmata. 13 Kokkuvõte Seda uurimustööd kirjutades saind kõvasti laiendada oma silmaringi Litosfööri suhtes. Sain teada, kuidas maakoor kuidagi liigub ja miks ta just niimodi liigub. Tähtsamad punktid sellest uurimustööst: *Laamtektoonika tähendust geoloogiale võib võrrelda DNA avastamisega bioloogias või relatiivsusteooriaga füüsikas. *Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest. *Laamtektoonika kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad. *Laamtektooniks loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. Seotus küsimuste mõistmiseks. Maa on arvatavasti ainut Päikesesüsteemi planeet, mis omab laamtektoonikat. *Laamtektoonikat mõistetakse mõnikord teadusharuna, mis tegeleb laamade ja muu
- A.H.Becquerel avastas radioaktiivsuse - J.J.Thomas avastas elektroni ja ütles, et need asuvad aatomis kihtidena - E. Ruhterford leidis, et aatomis on ruumi ning tegi mingi joonise, mis kujutas aaotmit, milles on positiivne tuum ja siis selle ümber tiirlevad negatiivsed elektronid ning selle kujutamise aluseks oli meie planeedisüsteemi asetus vms - M.Planck arendas kvantteooria, mis seletab valgust ja aine ehitust uut moodi - A.Einstein tuli välja relatiivsusteooriaga, mis lõi uued kujutlused ruumist, ajast ja gravitatsioonist - Täppisteaduse areng arendas omakorda ratsionalistlikku mõtlemist, mis tasapisi hakkas teravdama vastuolusid teaduse, usu, ateismi ja klerikatismi vahel - S.Freud tõi välja psühhoanalüüsi, kuid seda hakkasid inimesed pooldama alles peale I maailmasõda ja selle ajal, kuna tol hetkel oli inimestele emotsionaalselt raske aeg ning nende instinktid ja hirmud lõid paremini välja. Sajandialguse Venemaa
nägemiseks oleks tarvis olnud mikroskoopi `' (Bryson 2003:25) `' Universumi vanuses 1036 s langes temperatuur umbes 1027 kelvinile. Ühendmudeli põhjal oletatakse, et sellel temperatuuril eraldus tugev vastasmõju ühendmudeli ühtsest vastasmõjust. Vabanev energia tõi kaasa kiire paisumise faasi (nn inflatsiooniline universum), kusjuures ajavahemikus 1035...1033 s leidis aset laienemine umbes 1050 korda. See valguse kiirust ületav Universumi paisumine ei ole relatiivsusteooriaga vastuolus, sest viimane keelab ainult valguse kiirust ületatavat liikumist ruumis, mitte ruumi enda paisumist, mis valguse kiirust ületab. Praegu vaadeldavale universumile vastav piirkond pidi seljuures teooria kohaselt paisuma prootoni diameetrist plaju väiksemalt diameetrilt umbes kreeka pähkli läbimõõduni. Aeg, millal see sündmus pidi aset leidma, ning laienemistegur on konstrueeritud nii, et kosmoloogiline tervikpilt klapiks. Neil arvudel puudub sõltumatu kinnitus.
laamade liikumisest. Eristatakse algstaadiumis olevat (Punane meri), laienevat (Atlandi ookean), maksimaallevikuga (Vaikne ookean) ja sulguvat (Vahemeri kui Thetise ookeani jäänuk) ookeani. Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest ja hävimisest/ kirjeldab laamade liikumist ja jõude, mis seda liikumist põhjustavad/tähendust geoloogiale võib võrrelda DNA avastamisega biol või relatiivsusteooriaga füs/loob aluse vulkanismi, maavärinate, mäetekke jms. seotud küsimuste mõistmiseks/rajajaks peetakse mitmekülgset saksa teadlast Alfred Wegeneri Laamade liikumissuunad ongi väljavenitumisvöönditest, kus ookeaniline maakoor vahevöö ülaosast kerkiva materjali arvel pidevalt uuenab, kokkusurumisvöönditesse ehk Benioffi vöönditesse 12) Magmatism ja vulkanism: magma diferentsatsioon, vulkaanide tüübid ja paiknemine, geisrid ja kuumaveeallikad, maasisese soojuse kasutamine.
süsteemides erinevalt. Ka ruum ei ole kõikjal eukleidiline, vaid ruum ( tegelikult ka aeg ) on näiteks massiivsete kehade ümbruses kõver. Seda näitavad meile eri- ja üldrelatiivsusteooria. Kuid miks sellised aja ja ruumi efektid relatiivsusteoorias esinevad, seda me hiljem lähemalt vaatama hakkamegi. Relatiivsusteoorias esinevad aja ja ruumi efektid tulenevad just ajas rändamise teoorias olevatest seaduspärasustest. Sellepärast enne relatiivsusteooriaga tutvumist käsitlemegi just ajas rändamise teooriat. Aja ja ruumi efektid, mis on kirjeldatud relatiivsusteoorias, tulevad välja tege- likult just ajas rändamise teooriast. Et aga hiljem mõista kõveraid aegruume ( ehk mitteeukleidilisi aegruume ), tuleb kõige pealt tundma õppida aga just eukleidilist ( või pseudoeukleidilist ) aegruumi. 1.1.2 Ajas rändamise põhiprintsiibid Aeg ja ruum ei saa olla üksteisest lahus. Need kaks moodustavad ühtse terviku, mida siis nime-
süsteemides erinevalt. Ka ruum ei ole kõikjal eukleidiline, vaid ruum ( tegelikult ka aeg ) on näiteks massiivsete kehade ümbruses kõver. Seda näitavad meile eri- ja üldrelatiivsusteooria. Kuid miks sellised aja ja ruumi efektid relatiivsusteoorias esinevad, seda me hiljem lähemalt vaatama hakkamegi. Relatiivsusteoorias esinevad aja ja ruumi efektid tulenevad just ajas rändamise teoorias olevatest seaduspärasustest. Sellepärast enne relatiivsusteooriaga tutvumist käsitlemegi just ajas rändamise teooriat. Aja ja ruumi efektid, mis on kirjeldatud relatiivsusteoorias, tulevad välja tege- likult just ajas rändamise teooriast. Et aga hiljem mõista kõveraid aegruume ( ehk mitteeukleidilisi aegruume ), tuleb kõige pealt tundma õppida aga just eukleidilist ( või pseudoeukleidilist ) aegruumi. 1.1.2 Ajas rändamise põhiprintsiibid Aeg ja ruum ei saa olla üksteisest lahus. Need kaks moodustavad ühtse terviku, mida siis nime-
süsteemides erinevalt. Ka ruum ei ole kõikjal eukleidiline, vaid ruum ( tegelikult ka aeg ) on näiteks massiivsete kehade ümbruses kõver. Seda näitavad meile eri- ja üldrelatiivsusteooria. Kuid miks sellised aja ja ruumi efektid relatiivsusteoorias esinevad, seda me hiljem lähemalt vaatama hakkamegi. Relatiivsusteoorias esinevad aja ja ruumi efektid tulenevad just ajas rändamise teoorias olevatest seaduspärasustest. Sellepärast enne relatiivsusteooriaga tutvumist käsitlemegi just ajas rändamise teooriat. Aja ja ruumi efektid, mis on kirjeldatud relatiivsusteoorias, tulevad välja tege- likult just ajas rändamise teooriast. Et aga hiljem mõista kõveraid aegruume ( ehk mitteeukleidilisi aegruume ), tuleb kõige pealt tundma õppida aga just eukleidilist ( või pseudoeukleidilist ) aegruumi. 1.1.2 Ajas rändamise põhiprintsiibid Aeg ja ruum ei saa olla üksteisest lahus. Need kaks moodustavad ühtse terviku, mida siis nime-
annaabi.ee 
