õigusnormi nõuetele vastavalt. Sotsiaalselt sisult regulatiivne - Sellised normid kirjeldavad kuidas peab õiguspärane käitumine välja nägema Keerulise abstraktse faktilise koosseisuga - Faktiline koosseis (=hüpotees) on eluline asjaolu (juriidiline fakt) kui eeldus, mille saabudes on midagi lubatud, keelatud või käsitud. Alternatiivse õigusliku tagajärjega - Õiguslik tagajärg (=sanksioon) on lubamine, keeld või käsk ise. Juriidiliselt sisult nõudeõigust sisaldav - (relatiivseteks subjektiivseteks õigusteks e. nõudeõigusteks, mis annavad õiguse nõuda kolmandalt isikult tegevust või tegevusetust. Osalt on need nõudeõigused seotud võlasuhetega (müüja nõue hinna tasumiseks). Osalt on need nõudeõigused mõeldud ainult täieliku õigusliku võimu realiseerimiseks (omaniku nõue talle kuuluva asja väljaandmiseks). Nõudeõigus tekib alles siis, kui täielikku õiguslikku võimu on kellegi poolt rikutud.) Otsese esitusviisiga - mitte viiteline
Võim ja huvi määravad subjektiivse õiguse olemuse. Eraõiguses võib subjektiivse õiguse liigitada lähtudes tagatud õiguse sisust: 1. Absoluutseteks subjektiivseteks õiguseteks. Kujutab endast õiguslikku võimu inimese või asja üle teda vahetult mõjutada ja kolmandate mõju välistada.Need on õigused millelegi. Igaüks on kohustatud seda õigust silmas pidama! Nt. perekonnaõigus, asjaõigus(omand) 2. Relatiivseteks subjektiivseteks õigusteks. Ehk nõudeõigusteks, mis annavad õiguse nõuda kolmandalt isikult tegevust või tegevusetust. Osalt on need nõudeõigused seotud võlasuhetega(müüja nõue hinna tasumiseks) ja osald on need nõuded mõeldud ainult täieliku õigusliku võimu realiseerimiseks(omaniku nõue talle kuuluva asja väljaandmiseks) 3. Konstitutiivseteks ehk õigustmoodustavateks õigusteks. Mis annavad selle omajale võimu ühepoolselt õigust muuta
inimliku kaalutluse teel. See lähendab tema normiõigustuse viisi Protagorase “õiguslikule positivismile”. Kuid kui Protagorase jaoks seisnes inimlik kaalutlus kui normide põhjendamise alus avalikku arvamust kujundavas debatis, siis Sokrates paistis silmas pidavat inimlikku kaalutlust kui puhast mõistustunnetust. Avaliku debati tulemused on vältimatult sõltuvad sellest, milliste huvide ja kogemustega juhtuvad olema inimesed, kes debatis osalevad, ja see teeb need tulemused relatiivseteks. Sokrates paistab aga olevat uskunud, et ratsionaalne kaalutlus saab viia mitte-relatiivsete normatiivsete tõdedeni. Sofistid üldiselt põhjendasid normatiivset relativismi kogemusele toetudes, mis paistis tõendavat normide nö. etnograafilist relatiivsust. Seda ei saaks eitada ka Sokrates. Soovides siiski põhjendada absoluutsete normide võimalust, apelleerib ta mitte kogemusele, vaid mõistustunnetusele.
Õigussuhte sisu: Faktiline- materialne sisu, kujutab käitumist ennast ja jääb väliselt meelde Juriidiline- subjektiivne õigus ja juriidilised kohustused Subjektiivne õigus Juriidiline kohustus Õiguse subjektile, objektiivsest õigusest tulenev võimaliku käitumise määr, mis on tagatud juriidilise kohustusega, Eraõiguses struktureeritakse erinevatel alustel kui seda tehakse tagatud õiguse sisust, siis liigituvad subjektiivsed õigused absoluutseteks, relatiivseteks ja konstitutsioonilisteks õigusteks; objekti alusel, siis liigituvad isiku-, perekonna- ja varanduslikeks õigusteks. Subjektiivne õigus avalikus õiguses- subjektide vastuolluminek avalikkusega. Juriidiline kohustus-õiguse objektile objektiivsest õigusest tulenev vajalik käitumine määr, mis on mõeldud subjektiivse õiguse garanteerimiseks. Kohustust tuleb teostada vahetult või lõppastmes. Jutt on vajalikust käitumisest, mis peab tulenema kehtivst õigusest.
norm, kuid sealjuures peavad avaliku arvamuse toel kehtestatud normid jääma ka tulevikus jätkuvalt korrigeeritavaiks. Sofistide kaasaeg neile sellise “vabastustegevuse” eest paraku tänulik ei olnud. Pigem vastupidi. See oli veel üks põhjus, miks sofistidel oli negatiivne renomee. Neis nähti vana, harjumuspäraselt kindla ühiskonnakorra kõigutajaid, kes oma väitlemisega seda korda destabiliseerivad. Nii muutuvad kõik orientiirid relatiivseteks, ükski norm ei kehti enam enesestmõistetavalt õiglasena, vaid kõike saab kahtluse alla seada. Ei või kindel olla, et see, mis on täna õiglane, on seda ka homme. See ebakindlus ei tulenenud muidugi sofistide tegevusest, vaid ühiskondlikust transformatsioonist, mida sofistid oma teoreetilistes arutlustes lihtsalt kajastasid. Kuid nad olid ühtlasi ka selle protsessi üheks kõige silmatorkavamaks ilminguks ning seetõttu oli ühiskondliku arvamuse konservatiivsus suunatud sofistide vastu
ja kellega ning missuguses ulatuses järgmisi tehinguid tehakse. Raha kui arvestusühik aitab mõõta kauba või ressursi väärtust. Muidugi on võimalik mõõta kaupade väärtust ka teiste kaupadega. Näiteks võiks ju poes kirjutada hinnasildile, et 1 kilo kartuleid maksab 2 kilo porgandeid ja see omakorda maksab pool kilo banaane, kuid sellisel moel rehkendamine on äärmiselt keerukas. Majandusteadlikult nimetatakse selliseid hindasid relatiivseteks ehk suhtelisteks hindadeks. Kaupade ja hüviste võrdlemine rahas väljendatud hindade abil on aga märksa lihtsam ja kõigile arusaadavam. Raha kui akumulatsiooni- ehk väärtuse säilitamise vahend võimaldab tarbimise aega valida ning tulusid ja kulusid paremini planeerida. Säästes ja kogudes oma sissetulekud hoiustesse, on seda võimalik hiljem kasutada erinevate hüviste tarbimiseks. Samas toimib raha kui rikkuse kogumise vahend siiski ainult
Võim ja huvi määravad subjektiivse õiguse olemuse. Eraõiguses võib subjektiivse õiguse liigitada lähtudes tagatud õiguse sisust: 1. Absoluutseteks subjektiivseteks õiguseteks. Kujutab endast õiguslikku võimu inimese või asja üle teda vahetult mõjutada ja kolmandate mõju välistada.Need on õigused millelegi. Igaüks on kohustatud seda õigust silmas pidama! Nt. perekonnaõigus, asjaõigus(omand) 2. Relatiivseteks subjektiivseteks õigusteks. Ehk nõudeõigusteks, mis annavad õiguse nõuda kolmandalt isikult tegevust või tegevusetust. Osalt on need nõudeõigused seotud võlasuhetega(müüja nõue hinna tasumiseks) ja osald on need nõuded mõeldud ainult täieliku õigusliku võimu realiseerimiseks(omaniku nõue talle kuuluva asja väljaandmiseks) 3. Konstitutiivseteks ehk õigustmoodustavateks õigusteks. Mis annavad selle omajale võimu ühepoolselt õigust muuta
Subjektiivsed õigused avalduvad era- ja avalikus õiguses erinevalt. Eraõiguses võib subjektiivse õiguse liigitada, lähtudes tagatud õiguse sisust: 1. Absoluutseteks subjektiivseteks õigusteks (täielik õiguslik võim) õiguslik võim inimese või asjade üle teda vahetult mõjutada ja kolmandate mõju välistada. Need on õigused ,,millelegi", kohustus igaühele, nt perekonnaõigus, asjaõigused. 2. Relatiivseteks subjektiivseteks õigusteks nõudeõigused, mis annavad õiguse nõuda kolmandalt isikult tegevust või tegevusetust, osalt seotud võlasuhetega, osalt mõeldud ainult täieliku õigusliku võimu realiseerimiseks. Nõudeõigus tekib siis, kui täielikku õiguslikku võimu on kellegi poolt rikutud. 3. Konstitutiivseteks ehk õigustmoodustavateks õigusteks annavad selle omajale võimu ühepoolselt õigust muuta, piisab ühepoolsest tahteavaldusest.
Eestkoste 3 Perekonnaõigus tsiviilõiguse osana Suuremas osas imperatiivne (tuleb lähtuda sellest, mis on seaduses kirjas ja teisiti kokku leppida ei saa). Instituutide sisu on seadusandja poolt tüpiseeritud. Seotud ühiskonnas hetkel valitsevate moraali- ja kõlblusnormidega. Jaotus absoluutseteks ja relatiivseteks perekonnaõigusteks ei ole õigusnormide olemusest tulenevalt võimalik. Tänapäeva perekonnaõiguse põhimõtted Naise ja mehe võrdõiguslikkus Lapse eest hoolitsemine ja kasvatamine on vanemate õigus ja kohustus Laste huvi; võrdõiguslikkus Isiklik side eestkostja ja eestkostetava vahel Lapse õiguste konventsioon Puuetega inimeste õiguste konventsioon Perekonnaõiguse allikad
annaabi.ee 
