heakskiitu. Eesti kuvandiga sobis kokku kalurite temaatika ja tunnustamist leidis Richard Uutmaa, kes jätkas sõjaeelset põhjaranniku elulaadi romantiseerivat suunda. Katseid lepitada sotsrealismi modernismiga leiab Elmar Kitse mitmekülgsest loomingust. "Natüürmort aedviljadega" (1945) valmis eesti kunsti esitluseks Moskvas, Tretjakovi Galeriis. Kitse inspireeris motiivi valikul populistlik "rikkaliku laua" teema, mis käibis sotsrealismis hea elujärje rekvisiidina. Kits sidus motiivi kokkukuhjatud aiasaadustega impressionitliku aknalaua ja valguse teemaga, eksponeeris oma nägemismulje artistlikkust ja varjundirohket, õhulist maalimaneeri. Kitse järgnev käekäik on tollele ajale iseloomulikult täidetud kontrastidega, tal tuli ennast võimude ees lakkamatult tõestada, ent ta säilitas kriitilise suhte toimuvasse. 1949. aastal maalis ta huvist abstraktsema kunsti vastu "Kompositsiooni lastud rebasega", mida tollal võis käsitleda riigireetmisena
kohustatud konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks. Nt otsused, korraldused, käskkirjad. Põhitunnused: Sisaldavad õigustrakendavaid üksiknorme. Õigustrakendavas õigusnormis suunatakse objektiivsest õigusest tulenev subjektiivne õigus konkreetsele kohustatud või õigustatud subjektile, ning see subjekt on personaalselt, nimeliselt määratletud. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse (kohaldava) iseloomuga. Formaalne liigitunnus, mille nimetus sisaldub üksikakti pealkirjas rekvisiidina: otsus, korraldus,käskkiri jne. SEADUS üldkohustuslik käitumisreegelite (õigusnormide) kogumehk õigusakt, kõrgeimat juriidilist jõudu omav õigusakt, mis võetakse vastu Riigikogus või rahvahääletusel. Seaduste liigid: 1. Lihtseadused vajavad vastuvõtmiseks Riigikogu istungil Riigikogu poolthäälte enamust (kohalolijatest rohkem poolt kui vastu). 2. Konstitutsioonilised on seadused, mille vastuvõtmine on Riigikogule kohustuslik ja mis võetakse vastu vähemalt kahe
individualiseeritud); niisugune õigusnorm hõlmab kõiki subjekte: PS põhimõte kõik ja igaüks, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda mingile kategooriale (pensionärid, üliõpilased, kaitseväelased); 3. nende üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral isesnesest; 4. nende liiki on võimalik tuvastada formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus (termin) sisaldub üldakti pealdises rekvisiidina, nt. põhiseadus, seadus, seadlus (dekreet), määrus. 14 Kui vormistatavas õigusaktis on kas või üks üldnorm, tuleb õigusakt vormistada üldaktina, sõltumata lisanduvate üksiknormide hulgast. Punkt 2.2 Üksikaktid Mõistete ja terminite seose osas: üksikakt õigustrakendav akt. Üldnorme realiseeriv iseloom määrab ka olemuslikult põhimõtte, et üksikakt ning õigustrakendavad üksisknormid on üldakti
Põhitunnused: ¤ sisaldavad õigusnorme, luues käitumiseeskirja; ¤ üldnormi õigusnorm on üldjuhul impersonaalne; hõlmab kõiki subjekte, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda mingile kategooriale; ¤ nende üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tulenevalt subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest; ¤ nende liik tuvastatav formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus sisaldub üldakti pealdises rekvisiidina. Üksikaktid Üksikakt - õigusrakendav akt. Üldnorme realiseeriv iseloom määrab ka olemuslikult põhimõtte, et üksikakt ning õigustrakendavad õigusnormid on üldakti ning üldnormide suhtes eksekutiivse iseloomuga. Põhitunnused: ¤ sisaldavad õigustrakendavaid õigusnorme, milles rakendatakse üldnormi aluse rakendamine just sellel, anted juhul, kusjuures olustik ammendubki selle juhu lahendamisega ning individuaalsete tunnuste kogumis ei kordu enam kunagi sellisena;
raames võib konkretiseeruda mingile kategooriale (pensionärid, üliõpilased, kaitseväelased); 3) Nende üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest; 4) Nende liiki on võimalik tuvastada formaalse liigitunnuse alusel, mille nimetus sisaldub üldakti pealdises rekvisiidina, nt põhiseaus, seadus, seadlus (dekreet), määrus; Üksikaktid Üksikakt= õigustrakendav akt Üldnorme realiseeriv iseloom määrab ka olemuslikult põhimõtte, et üksikakt ning õigustarendavad üksiknormid on üldakti ning üldnormidesuhtes eksekutiivse (kohaldava) iseloomuga. Üksikaktide iseloomulikud põhitunnused: 1) Nad sisaldavad õigustrakendavaid õigusnorme, milles sätestatakse üldnormi aluse
on mitu, tuleb need numereerida. Näide: Lisa 3 "Asjaajamiskorra juurde" Lisa 1 13. Koostaja nimi ja telefoninumber 13.1. Kõigile väljasaadetavatele dokumentidele märgitakse viimase rekvisiidina enne kontaktandmeid koostaja nimi ja telefoninumber. 13.2. Koostaja nimi võib olla täisnimi (ees- ja perekonnanimi) või viisakustiitel (hr, pr, prl) koos perekonnanimega. Nimi ja telefoninumber märgitakse ühele reale. Näide: Pr Kaasik 678 003 62 Mati Mask (07) 65 4545 14. Kontaktandmed 14.1. Kontaktandmed on kohustuslik rekvisiit kirjaplangil ning märgitakse kontaktandmete
Alates 2003. aastast on algdokumendi kohustuslikud rekvisiidid varasemaga võrreldes pisut muutunud. Nüüd peavad algdokumendil olema nii müüja kui ostja andmed. Varem piisas ainult müüja andmetest. Teiseks peab nüüd ettevõtja, kelle raamatupidamises dokument asub, sellele ise alla kirjutama. Nii et ettevõtluse kuludest rääkides: kui müüja arvele oma allkirja paneb, siis peab ostjast ettevõtja sellele ikkagi ka ise alla kirjutama. Pitsat ei oma aga rekvisiidina endiselt mingit väärtust. Sularahata arvelduste puhul on tehingu tegeliku toimumise tõestamiseks vaja 2 dokumenti. Arve (tshekk, kviitung) näitab, mille eest maksti ning panga väljavõte näitab, et raha tegelikult liikus. Maksuamet on öelnud, et FIEde puhul võib väljavõte olla ka ise internetipangast välja trükitud ja sellel ei pea tingimata olema panga pitsatit. Raamatupidamise seadus ei kohusta algdokumenti nimetama arveks. Arveks nimetab
Sisaldavad õigustrakendavaid üksiknorme. Õigustrakendavas õigusnormis suunatakse objektiivsest õigusest tulenev subjektiivne õigus konkreetsele kohustatud või õigustatud subjektile, ning see subjekt on personaalselt, nimeliselt määratletud. Neist ilmneb kas juriidiline fakt , toiming, tähtaeg või tingimus , mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendubki. Formaalne liigitunnus, mille nimetus sisaldub yksikakti pealkirjas rekvisiidina: otsus, korraldus,käskkiri jne. 19. ÕIGUSSUHTE OLEMUS Õigussuhteks nimetatakse õigusnormide alusel tekkivat tahtelist seost, kus nende seoste pooled esinevad õigusnormialusel subjektiivsete õiguste ja juriidiliste kohustuste kandjatena. Õigussuhe on õigusnormi sisuks. Tekib kahe poole vahel- õigustatud pool ja kohustatud pool. Kui sotsiaalne suhe reguleeritakse õigusnormiga, siis muutub ta õigussuhteks. 20. ÕIGUSSUHTE LIIGID Õigusliku toime iseloomu alusel:
individualiseeritud); niisugune õigusnorm hõlmab kõiki subjekte: PS põhimõte kõik ja igaüks, kuid kõigi raames võib konkretiseeruda teatud kategooriale: pensionärid; üliõpilased; kaitseväelased; 3) üldnormid loovad objektiivse õiguse ning sellest tuleneva subjektiivse õiguse, kuid üldnorm ei realiseeru konkreetse juhu korral iseenesest; 4) formaalne liigitunnus, mille nimetus (termin) sisaldub üldakti pealkirjas (pealdise osa) rekvisiidina: nt põhiseadus, seadus, seadlus (dekreet), määrus. Kui vormistatavas õigusaktis on kasvõi üks üldnorm, tuleb õigusakt vormistada üldaktina sõltumata lisanduvate üksiknormide hulgast. P.3.2. Üksikaktid Mõistete ja terminite seose osas: üksikakt = õigustkohaldav (õigustrakendav) akt = individuaalakt. Üldakti üldnorme realiseeriv iseloom määrab üksikakti olemuse: üksikakt ning õigustrakendavad üksiknormid on üldakti ning üldnormide suhtes eksekutiivse, st kohaldava,
annaabi.ee 
