Sidet süsiniku ja vesiniku (CH) ning süsiniku ja süsiniku (CC) vahel loetakse mittepolaarseks. Nende sidemete katkemisel jagatakse sidemel olev elektronpaar võrdselt. Üksiku paardumata elektroniga osakest nimetatakse radikaaliks. Radikaalideks lagunemist nimetatakse radikaalseks dissotsiatsiooniks ja nende radikaalide ühinemist radikaalseks rekombinatsiooniks .Alkaanid reageerivad halogeenidega, reaktsioon toimub radikaalmehhanismiga ja kujutab endast ahelreaktsiooni. 1. Cl22Cl·(reaktsioon toimub kõrge temperatuuri või ultraviolettkiirguse toimel) 2. CH3CH2CH3 + Cl· CH 3·CHCH3 + HCl 3. CH3·CHCH3 + Cl2 CH3CHClCH 3 + Cl· 4. CH3·CHCH3 + Cl· CH 3CHClCH3 SÜSINIKU OKSÜDATSIOONIASTME MÄÄRAMINEKui molekuli koostises on süsiniku aatom seotud ainult süsiniku aatomitega, on tema oksüdatsiooniaste null
Esimeseks on geenide avaldumise keerukus. See toob kaasa teatud hulga vältimatut juhuslikkust. Teiseks on geenisiire. Geneetilist informatsiooni kandvad elemendid võivad siirduda teistesse organismidesse mitte ainult vertikaalselt (vanematelt lastele), vaid ka horisontaalselt (erinevate organismide vahel). See on looduses loomulikult toimub protsess, kuid ometi leidub tõendeid selle kohta, et geenitehnoloogia suurendab ebastabiilsust ja tendentsi rekombinatsiooniks ning horisontaalseks geenisiirdeks. (Keskkonnaministeerium 2004.) Üks tuntumaid artikleid GM toidu mõjust tervisele on kirjutatud inglise teadlaste A. Puztai ja S. Eweni poolt aastal 1999. Selles artiklis nad tutvustasid tulemusi ja väitsid, et rottide toitmine GM toiduga põhjustas katseloomade siseorganite taandarengu protsessi suurenes kõhunääre, vähenes maksatalitlus. Avastati vähirakkude paljunemist, aju arengupeetust ning immuunsüsteemi nõrgenemist
Kuna osa elektrone asuvad juhtivustsoonis, siis jääb ka valentstsooni vabu alamtasemeid "auke". Neid täites pääsevad elektronid liikuma. Valentsitsoon tekitab ka nn aukjuhtivust. Aatomid haaravad oma naabrite elektrone. Lisaks elektronidele osutuvad pooljuhtides laengukandjateks ka nn augud e. positiivselt laetud aatomid. Mõlemaid juhtivustüüpe kasutatakse pooljuhtseadistes. Elektroni ja augu ühinemist nimetatakse rekombinatsiooniks. Pooljuhtide liike, soojuse ja valguse mõju tahkistele Mida kõrgem on pooljuhi temperatuur, seda rohkem elektrone satub juhtivustsooni ja rohkem auke jääb valentstsooni. Pooljuhtide juhtivus kasvab temperatuuri tõustes hüppeliselt. Pooljuhte saab kasutada termoandurites termistorides, mis on eriti tundlikud ja kiire reaktsiooniajaga. Metallides laengukandjate arv ei muutu, kuid kiirenenud soojusliikumine suurendab märgatavalt metalli takistust elektrivoolule
kromosoomid jaotatakse tutarrakkude vahel ilma, et kromatiidid lahkneksid. Alles meioosi II etapil (ekvatsioonjagunemisel) toimub tutarkromatiidide lahknemine. Nii moodustub loomadel uhest diploidsest rakust 4 haploidset rakku. Sugurakkude uhinemisel viljastumisel taastub kromosoomide diploidne arv ning sugoodi jagunemisega mitoosi teel areneb jalle diploidne organism. Nii loovad meioos ja viljastumine voimaluse eri kromosoomipaaride geenikombinatsioonide umberkorraldamiseks rekombinatsiooniks. Lisaks interkromosoomsele rekombinatsioonile toimub meioosis krossingover ehk ristsiire, Sugukromosoomid ja sugupoole geneetiline determinatsioon Sugukromosoomid ja soo maaramine Kromosoomide kaitumise uurimine meioosis ja viljastamisel viis jareldusele, et kromosoomides paiknevad geenid ja see omakorda andis vastuse kusimusele, kuidas toimub soo maaramine. Kuni 20. sajandini pustitati soo maaramise kohta rida hupoteese ja alles tsutogeneetika arenemisega
IE = IEp + IEn IEn ei leia kasul. tarvit. = IEp /IE injektsioonitegur (0.995) rekombinatsioon Elektronid rekombinatsiooniks tulevad baasiahelast ja moodustavad baasivoolu IB. IEp = IKp + IBp ; = IKp/IEp ülekandetegur (0,996), näitab, palju auke on jõudnud kollektorini. . 29 Bipolaartransistor vooluga tüüritav seadis! Välispingete eesmärk on organiseerida transiitne laengukandjate voog. Vooluülekandetegur = IKp/IE
eelistab väändunud DNA-d. DNA-ga seondumisel painutab HU DNA-d ning just DNA painutamise abil võib osaleda geenide transkriptsiooni reguleerimisel. HU painutamise tagajärjel DNA jäikus väheneb ning RNAP saab initsieerida transkriptsiooni (vastupidiselt H-NS-le, mis jäigastab DNA-d). HU on väga oluline histoonilaadne valk, mis osaleb DNA topoloogia kujunemisel. IHF (inglise keeles integration host factor) kirjeldati esmakordselt kui faag järjestus-spetsiifiline rekombinatsiooniks hädavajalik bakteri valk. IHF on HU-le sarnane valk, kuid erinevalt HU-st IHF ei mähi DNA-d enda ümber ning IHF-l on üks tugevamini konserveerunud DNA järjestus, millele IHF seondub. IHF painutab DNA-d kuni 180 kraadi. Koosneb kahest subühikust, millest -subühik on DNA-ga seondumiseks olulisem. Võib esineda homodimeerina, kuid sel juhul on DNA-ga seondumine vähenenud 10 () ja 100 () korda. IHF-i kontsentratsioon tõuseb järsult E
Alles meioosi II etapil (ekvatsioonjagunemisel) toimub tütarkromatiidide lahknemine. 16 Nii moodustub loomadel ühest diploidsest rakust 4 haploidset rakku. Sugurakkude ühinemisel viljastumisel taastub kromosoomide diploidne arv ning sügoodi jagunemisega mitoosi teel areneb jälle diploidne organism. Nii loovad meioos ja viljastumine võimaluse eri kromosoomipaaride geenikombinatsioonide ümberkorraldamiseks rekombinatsiooniks. Lisaks interkromosoomsele rekombinatsioonile toimub meioosis krossingover ehk ristsiire geneetilise materjali vahetus homoloogsete kromosoomide vahel, mille tagajärjel muutuvad ühte kromosoomi aheldunud geenide kombinatsioonid (intrakromosoomne rekombinatsioon). SUGUKROMOSOOMID JA SUGUPOOLE GENEETILINE DETERMINATSIOON Sugukromosoomid ja soo määramine Kromosoomide käitumise uurimine meioosis ja viljastamisel viis järeldusele, et
V-regiooni geenisegmendid ühinevad rekombinatsioonil: DNA rekombinatsiooni mehhanism on sarnane nii kerge kui raske ahela puhul, kuigi üks ühinemine vajab genereerimiseks kerge ahela geene, kaks vajavad raske ahela geene. Kui kodeerimisjärjestus kahel geeni segmendil on samas orientatsioonis (kaks segmenti on samasuunalised) DNAs, siis rekombinatsioon sisaldab väljasopistust ja kustutamist DNA-st kahe geenisegmendi vahel. Teine moodus rekombinatsiooniks toimub kahe geenisegmendi vahel, millel on vastupidine transkriptsiooni orientatsioon (kaks segmenti on vastassuunalised). Mehhanism on peaaegu sama, aga DNA, mis paikneb kahe geeni segmendi vahel, võib kohata erinevaid saatusi. Kui RSS-id on kokku pandud ja rekombinatsioon toimub, siis lisandunud DNA ei lahku kromosoomist, aga säilitab ümberpööratud orientatsiooni. V(D)J rekombinatsioon
Taasühinemisel oma või mõne teise iooniga vabanenud energia tekitabki kiirguse. See luminestsentsiliik esineb peamiselt tahkistes. Seal on luminestsents määratud väga väikeste lisandihulkadega (aktivaatoriga), mis asendavad mõnedes võresõlmedes põhiaine aatomeid. tavaliselt piisab 0,01....1 mg lisandist 1 g põhiaine kohta. Luminestsents tekib vaba elektroni ühinemisel ioniseeritud aktivaatori aatomiga. Seda protsessi nimetatakse rekombinatsiooniks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et luminestentskiirguseks nimetatakse elektromagnetilist kiirgust, mis ei ole soojusliku päritoluga ja mis kestab ka pärast ergastamise lõppu. Luminestsentsi kasutatakse telerite, arvutite jms. ekraanides; päevavalguslampides; luminestsentsanalüüsis (ka AIDSi diagnoos, merevee saaste hindamine); dosimeetria; aine ehituse uurimine, jne. 11.6.3. Laserkiirgus Laserkiirguseks nimetatakse laseri poolt kiiratavat valgust. Laser on tugeva,
olema. Võivad toimuda deletsioon ja insertsioon. Sõltub koht-spetsiifilise rekombinatsiooni järjestusest. koht-spetsiifiline rekombinatsioon – DNA lõik pöördub ümber. transpositsioon – ühe kindla struktuuri DNA lõik läheb ühest DNA molekulist teise. Esimesse võib alles jääda või lahkuda. Kui transposoonid paljunevad, toimub koht-spetsiifiline rekombinatsioon – DNA-d jääb sama palju. DNA struktuurid, mis on vajalikud konservatiivseks kohtspetsiifiliseks rekombinatsiooniks 86 osalevad järjestused: 1) 2 pööratud kordusjärjestust 2) krossingoveri piirkond, see, mis jääb pöördepunktide vahele Rekombinaas 1. Ser-rekombinaas – tekib vahehühend, kus valgu O on seotud DNA 5’ P-ga. 3’ ots on nüüd vaba OH rühmaga, sarnaselt teise ahelaga. (salmonella rekombinaas, Tn 3 rekombinaas, Hin rekombinaas). 1 rekombinatsioon = 4 rekombinaasi molekuli, vaja teha 4 katket. 2
annaabi.ee 
