Tajuorganisatsioon (gestaltfaktoritemõju) FiGUUR + reklaamielemendid = TERVIK Figuur – nim. Seda mis esile tungib ehk tähtsaim juhtiv üksus Foon - nim. See mis tahaplaanile jääb Figuuri tunnused: esileulatuvus, hea reaalne/näiv kontuur ja läheduse ja tervikluse mulje Fooni tunnused: Kauguse/tahaplaanile jäämise mulje Ebaterviklikkus ALALÄVINE MÕJU Kui reklaamis sisalduvad ärritajad või reklaamteade on esitatud nõrgalt (väheintensiivselt, ülikiiresti, väljaspool inimese tähelepanu, uimasele subjektile) – siis on reklaam MÕJUTA/MITTETEADVUSTATAV Alalävistel mõjuritel on HARV MÕJU Alalävine mõjustus on võimalik vaid siis, kui mõjutatav isik on vastavas motivatsiooniseisundis (Nt jänune isik tahab ikka juua) VISUAALITAJU SPETSIIFIKA REKLAAMIS Tasakaal- visuaalse reklaami võtmetunnus
assotsiatiivsed. Figuuri tunnuseks on esileulatuvus, hea reaalne või nääiv kontuur, läheduse ja terviklikkuse mulje. Fooni tunnuseks on kauguse, tahaplaanile jäämise mulje, ebaterviklikkus. Hea kujundi loomise tendents tajumehhanismides viib selleni, et lõpetamata, sulgumata figuuride puhul tekib spontaanne püüd taju nö lõpuni viia. Seda kasutatakse reklaami meeldejäävuse tõstmisel. Alalävine taju: Kui reklaamis sisalduvad ärritajad või reklaamteade tervikuna on esitatud väga nõrgalt (väheintensiivselt, ülikiiresti, väljaspool inimese tähelepanu, uimasele subjektile), siis need kas jäävad mõjuta või nende toime on varjatud, vastuvõtja poolt mitteteadvustatav. Visuaali taju spetsiifika reklaamis: Tasakaal on visuaalse reklaami võtmetunnus. Tasakaalu saavutamisel visuaali elementide vahel toetutakse optilisele keskpunktile, mis paikneb 5/8 ülevamalpool lehe alumisest servast.
kommertsreklaamidel, mille ülesanneteks on müüa. Kuna sotsiaalreklaamidel on sihtrühmi väga palju ning neid reklaamida tõhusalt kindlale sihtrühmale on suur katsumus. Seetõttu on selliste kampaaniate tulemused tohutult varieeruvad ning nende mõju saab näha alles mitme aasta pärast peale statistilisi uuringuid ja küsitlusi. Hirm kui tähelepanu köide Hirm on inimestel ürgne instinkt ning see on tähelepanuga kõvasti seotud. Hea reklaamteade oskab kasutada väliseid (objekti intensiivsus, kontrast ja ootamatus) ja sisemisi tähelepanu tegureid (hoiakud, seisund ja huvi) ning kuna tähelepanu maht on piiratud, on hirmu või kõhedust tekitav teade või pilt väga efektiivne tähelepanu köitmiseks (Bachmann, 2005). 3 Hirmu ja šoki emotsioone kasutatakse eelkõige sotsiaalsetes reklaamides. Hirmu emotsioonid
TELEREKLAAM Telereklaamid mõjutavad vaatajat liikumise, helide, värvide, pildi ja inimese osalusega reklaamis ning loovad osalusillusiooni. Samas on telereklaam lühiajaline ja pealetükkiv. Kuna telereklaam on kallis, valitakse tooteid, ideid ja teenuseid, mida näidatakse, hoolega. AJAKIRJAREKLAAM Ajakirjareklaamis on tellijal võimalus reklaamitavat toodet või teenust üksikasjaliselt kirjeldada, tal on parem ettekujutus auditooriumist ning kontekstist kuhu reklaamteade satub. Tarbijal on piisavalt aega reklaamiga tutvudaning teata õigsust kontrollida. AJALEHEREKLAAM Ajalehereklaami usutakse rohkem kui telereklaami, lisaks jõuab see suhteliselt kiiresti tarbijani. Miinuseks võib olla reklaamirohkus. RAADIOREKLAAM Eeliseks võib olla vahetu suhtlus kuulajaskonnaga ja väidetavalt jõuab raadioreklaakm kõige kindlamini oma sihtauditooriumini, sest inimesed vahetavad harva oma raadiokanalit. INTERNETIREKLAAM
edustustegevus. - Reklaamistrateegia (loovstrateegia) - kogum tõdemustest, mida ja kuidas öelda tarbijale oma kauba/teenuse kohta, tehes seda reklaamteate vahendusel. “Loomekokteil (kreatiivne segu)” koosneb firma kontrollile alluvatest reklaamitegevuse elementidest, millega manipuleerimisest sõltub reklaamieesmärkide saavutamine: 1) Sihtauditooriumi eripära ja omadused. 2) Tootekontseptsioon. 3) Kommunikatsioonikanalid. 4) Reklaamteade. Keskseks küsimuseks reklaami psühholoogiliselt pädeval ülesehitusel on tarbija ostumotivatsiooni (tarbimismotivatsiooni, nõustumismotivatsiooni) mõistmine. Reklaami roll - kokku viia need inimese seisundid ja neid muuta võivad esemed/toimingud. Sageli inimene otsustab asjade (teiste inimeste) üle mitte niivõrd nende objektiivsete (tegelike) omaduste põhjal, kuivõrd nende väliste, tajutavate tunnuste alusel.
konkurentsitingimustega kaasnevaid nõudeid? Kui nii, siis reeglina peab reklaam olema piisavalt spetsiifiline. 5. Kas toode /teenused on uus või hästi juurdunud? Siit tulenevad erinevad strateegiad. Loomekokteil koosneb nendest firma kontrollile alluvatest reklaamitegevuse elementidest, millega manipuleerimisest sõltub reklaamieesmärkide saavutamine: Sihtauditooriumi eripära ja omadused Tootekontseptsioon Kommunikatsioonikanalid Reklaamteade Edukas reklaamistrateegia koosneb sihtauditooriumi pädevast määratlemisest ja selle omadustes arvestamisest, selgepiirilisest tootekontseptsioonist tulenevate nõuete täitmisest, kommunikatsioonikanalite otstarbekast valikust ja eripära arvestamisest ning lõpuks mis eriti tähtis reklaamteate enda õnnestunud ülesehitusest. Keskseks küsimuseks reklaami psühholoogiliselt pädeval ülesehitusel on tarbija ostumotivatsiooni mõistmine.
madala osalusmääraga olukordades. 5. Reklaamiteate mõjukuse sõltuvus teates kasutatud kõne esitamiskiirusest. Muude tegurite muutumatuse korral ja eeldades, et ei kannata kõne mõistetavus, on kiiremas kõnes esitatud taotlused ja soovitused mõjukamad võrreldes aeglasemalt esitatud kõnega. 6. Reklaamiteate edastaja ja teate enda meeldivuse mõju sõltub osalusmäärast. muude tegurite muutumatuse korral on vormiliselt meeldivam reklaamteade ostukavatsuste loomisel mõjukam võrreldes vähemmeeldivaga.(märgatavam madala osalusmääraga reklaamides). 7. Reklaamiteate mõjukuse sõltuvus apellatsiooni põhisuunast: a) toote või teenuse kvaliteedile ja parematele omadustele apelleerivad argumendid on mõjusamad tugeva osalusmääraga olukordades(kui võrrelda madala osalusmääraga asju) b) Teate allika või teate meeldivusele apelleerivadreklaamid on mõjusamad nõrga
saj. Alguses)? Kuni 17. sajandini levis reklaam üliselt linnahõikajate või siis embleemide ja reklaamtahvliteaga mis riputati kaubandusäri ukse kohale nt. Kingsepal oli saabas ukse kohal.Ümbertõstetavate tähtedega trükipressi leiutamine 1438 a. andis aga kirjasõna levikule ennenägematu ulatuse. 40 aastat hiljem trükiti esimene ingliskeelne reklaam, mis oli teadaanne vaimuliku tegevuse kohta lihavõtteajal ja kleebiti kirikute ustele. Esimene inimeste jaoks mõeldud reklaamteade nägi ilmavalgust Saksamaal 1525. Sellel ülistati üht järjekordset imerohtu. 1631 a. hakati Prantsusmaal välja andma ajalehte Gazette, milles oli oma koht ka reklaamkuulutustel. Õitsele puhkes reklaam täies hiilguses 19. sajandil. Reklaami hulk kasvas väljaanete arvu, mahu ja levikuga dramaatiliselt . Ajakirjadest said ajalehtede peamised konkurendid reklaamiturul.Hakati rajama kuulutustulpasid, asutati esimesed reklaamiagentuurid, 19 saj lõpus pandi alus mitmevärvilisele
See reklaam müüb illusiooni. Kultuuriuurijad on täheldanud tekstide esteetilisuse rõhutamist ja intertekstuaalsust (kõik žanrid tungivad teiste kasutusaladele). Kirjeldusviisi seotus teatud tekstiliigiga väheneb, vahendeid laenatakse. Reklaamid laenavad väljendusvahendeid kunstist, uudistest, popkultuurist, meelelahutusest. Ka reklaamivõtteid ja –stiili kasutatakse teistel aladel, st laenab osa autoriteedist, mis žanril on. Ei laenata vaid võtteid, vaid autoriteeti. Reklaamteade võib matkida millist tekstiliiki iganes. Reklaamikeel on dünaamiline protsess, kus fookus on reklaamitarbija ja – tootja interaktiivsel suhtel. Kultuurimaailma muutused peegelduvad reklaamides: sealt võib välja lugeda tarbimiskultuuri hetkesituatsiooni. Kultuuriväärtused, suhtumised ja hirmud, soovid on reklaamides näha – sageli reklaam toetab ja üldistab neid. Uurijate huviobjektiks on tõusnud teksti kõrvale ka tootja-vastuvõtja suhe.
annaabi.ee 
