Innovatsioonina ei saa siiski alati oodata midagi täiesti uut, uus võib olla ammuunustatud vana, samuti mõjub uudsena originaalne lahendus või vaatenurk. Turundus läbi filmide ja TV Innovatsioon turunduses Amazon Theater kirjutas innovaatilisest turundusest detsembris 2004: Mida luksuslikum ja kallim on kaup seda keerulisema on seda müüa, eriti kui tal puudub praktiline väärtus. Reklaamid ei ole kunagi olnud populaarsed ja inimeste kalduvus reklaamide vaatamise asemel hoopis endale võileiba teha on sõnumi jõudmise tarbijani teinud problemaatilisemaks. Turunduse gurud jõudsid sarnase järelduseni nii 25 aastat tagasi, kui erinevad tooted hakkasid ilmuma filmidesse endisse. Loomulikult võis peategelane ka süzeest tingitult juua Coca-Cola asemel Pepsit, kuid iga aastaga tunduvad sellised kokku sattumused üha ebatõenäolisemad.
Reklaamiuuring Finish Nõudepesumasina tabletid 1.Reklaamitakse Finishi nõudepesumasinasse käivaid pesutablette. Reklaamis öeldakse, et iga inimene, kes ostab finisit ja räägib sellest oma sõbrale, kui hea see on, paneb ahela liikuma. Tekib domino efekt- iga ostja räägib järgmisele edasi kui hea see nõudepesu tablett on ja soovitab seda. Reklaamis näidatakse ka illustreeringuks langevaid domino klotse. Ma arvan, et see reklaam on suunatud neile koduperenaistele, kes ei ole oma praeguse nõudepesumasina pesu tabletiga rahul või on see suunatud näiteks suurperedel kellel polegi nõudepesumasinat, aga nähes seda reklaami-kui puhtaks ja kui väikse vaevaga nõud saavad- paneb see neid peresid endale võib-olla nõudepesumasina ostma ja siis ka loomulikult reklaamitavat toodet. 2.Ergas , kerge, rõõmsameelne taustamuusika. Reklaamis olevate inimeste rõõmus meel,
...........................................................8 II Reklaamipsühholoogia lähtealused......................................................................9 2.1 Reklaami psühholoogiline olemus......................................................................9 2.2 Reklaamipsühholoogia ,,kuldreeglid"................................................................11 2.3 Reklaamsõnumi ülesehitusest............................................................................12 2.4 Reklaam, kui protsess.........................................................................................14 2.5 Reklaam ja hoiakute muutmine..........................................................................15 2.6 Margiteadvus......................................................................................................17 III Mõjumehhanismid & psühholoogilised efektid................................................18 3.1 Mõjumehhanismide üldliigitus................................
MIS ON REKLAAM? Carl Linnè: Genus proximum – üldtunnus, differencia specifica - spetsiifiline erinevus Reklaam on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. (C.Bovee, W. Arens. (1989). Contemporary Advertising) • Reklaam on tarbijale suunatud kaupade või teenuste tasuline avalikustamine. (D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria) • Reklaam on levitaja kasule orienteeritud teateedastus, milles formuleeritakse nii probleem kui ka selle lahendus. (L. Priimägi. (2007). Reklaam & imagoloogia, mõistevara) • Reklaam on teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse
inimese poolt kujutletud tulevikulisele või ideaalsele minapildile, mis võib olla seotud nt kellegi jäljendamisega. (tahan olla sarnane või kuuluda sarnasesse maailma) Enamus reklaamist apelleerib positiivsele minapildile. 20 sajandi esimeses pooles oli aktuaalseks reklaami toime mudeliks 3 taotuslikku protsessi: - Kognitiive (mõtlemist esilekutsuv) - Afektiivne (emotsioone esilekutsuv) - Konatiivne (reaktsioone esilekutsuv) Mis on reklaam? Teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta, teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil Reklaam on mitteisiklik. See võib näida isiklik. Tegelikult ei ole, kuna reklaam on massikommunikatsiooni osa. Reklaam on kellegi huvides, ta ei ole vaba looming. Reklaamis töötab sõna! Bränd ei pruugigi olla nii oluline.
täidetust.Terviklikkust iseloomustab süsteemi jaoks ühtne funktsioon, eesmärk, otstarve jne, mis võimaldab süsteemi vaadelda ka jagamatu tervikuna ja samas ümbrusest eristuvana. Süsteemi põhiomadusteks on struktuuri- ja käitumisomadused. Süsteemid võivad olla füüsikalised, bioloogilised, sotsiaalsed, mõttelised, abstraktsed, algoritmilised jne. http://www.dcc.ttu.ee/automaatika/LAS/SILTERM.html#s Kommunikatsioon on sotsiaalsüsteemi üks algelementidest. MIS ON REKLAAM? ... on mitteisiklik infoedastus, mille eest tuleb kanda kulutusi, mis on tavaliselt sisendava (veenva) iseloomuga ja mis edastab teavet toodete, teenuste, juriidiliste isikute või ideede kohta kasutades selleks üht või teist meediakanalit. C.Bovee, W. Arens (1989). Contemporary Advertising ... On tarbijale suunatud kaupade v teenuste tasuline avalikustamine D. McQuail. Massikommunikatsiooni teooria ..
killustatud ja koosneb paljuski erinevatest artiklitest, siis Wikipedia oli koht, kus ajalooline ülevaade ja erinevad tegevused ilusasti ühes koos üles loetud. Infot kontrollisin siiki ka muudest allikatest. Wikipediale on viide ka Adbustersi lehel. 1 Ingl: Today, humanity faces a stark choice: save the planet and ditch capitalism, or save capitalism and ditch the planet. 2 Kummastav on see, et meedia kohati sõdib ostuvaba päeva vastu - nii lükati Adbustersi Ostuvaba päeva reklaam tagasi paljude telekanalite poolt üle maailma (video siin: http://www.youtube.com/watch?v=E_jpG6kv6Pw). Ostuvaba päev Tarbimiskultuurist Tänapäevane läänelik ühiskond põhineb tööstuslikul masstootmisel ja üha kasvaval tarbimisel. Isiklik tarbimine tuleneb eelkõige eluks vajalike vajaduste (toit, riided, eluase jt) rahuldamisest, kuid turumajanduslik süsteem on juba üsna ammu mõistnud, et inimeste
10) Omadussõnad ja nende võrdlusastmed 11) Põhjuslikud side- ja määrsõnad (seetõttu, sellepärast, järelikult, niisiis, seega) Tekstiliigid ehk –žanrid ja nende tekstitunnused, tekstide rühmitamine eri liigituste alusel Keelekasutusvaldkonnad: - Argikeel - Ilukirjanduse keel. Ilukirjanduse žanrid on romaan, novell, luuletus. - Tarbekeel: ajakirjandus-, ameti- ja teaduskeel. Tarbeproosa žanrid on referaadid, protokollid, ametikirjad, reklaamid, teaduslikud artiklid. Ajakirjanduse žanrid on uudised, reportaažid, intervjuud, juhtkirjad, arvamused, retsensioonid, artiklid. Keelekasutajad tajuvad kohta, kus suhelda ametlikult ja mitteametlikult. Teadmised mõjutava tekstide tõlgendamist ja loomist. Tekstide loomise seisukohalt on oluline, millisele žanrivormile peab tekst vastama, missugust teksti me teeme. Ajakirjandusžanrite (uudis, juhtkiri, arvamus) tekstitunnused
Kõik kommentaarid