Beinverwundung an der Westfront. Jahr 1917 : Wieder genesen, meldet sich Hitler zu seiner Einheit zurück. Jahr 1918 : Auszeichnung mit dem Eisernen Kreuz I Klasse. Jahr 1918 : Bei einem Gasangriff erleidet er eine schwere Vergiftung, die zu zeitweiser Erblindung führt. Der politische Aufstieg Hitlers Jahr 1919 : Hitler hält seine erste politische Rede vor Mitgliedern der DAP. Jahr 1920 : Hitler wird aus der Reichswehr entlassen und widmet sich fortan der Parteiarbeit. Jahr 1923 : Der HitlerPutsch in München wird von Regierungstruppen mit Waffengewalt niedergeschlagen. Jahr 1924 : Vorzeitige Entlassung aus der Festung Landsberg, in der der erste Band seiner Schrift "Mein Kampf" entstanden ist. Hitlers "Mein Kampf" Hitlers "Mein Kampf" erreichte bis 1939 eine Auflage von 5,5 Millionen; 1943 waren in Deutschland nahezu 10 Millionen Exemplare
· Sileesia läheb Poolale. · Poola koridor, millega Saksamaa jagatakse kaheks. Ida-Preisimaa jääb Saksamaast eraldatuks. · Danzig e. Dansk saab vaba linnastaatuse. Skasa elanikkonnaga enklaav. · Memel ehk Klaipeda saab ka vabalinna staatuse. Need mõlemad on saksa elanikkonnaga linnriigid. Sõjaväe alased piirangud: · Saksamaale keelatakse üldine sõjaväe kohustus. · Lubatakse Saksamaal luua piiratud kogusega riigikaitse üksused e. Reichswehr. Suursjärk on 100 000 meest koos ohvitserkonnaga. · Kindralstaap saadetakse laiali. · Lennuvägi ja allveelaevad hävitatakse. Nende omamine keelati. · Pealvee laevastik tuli üle andma inglastele, aga sakslased lasid ise selle põhja. Kolooniad: · Läksid RL kontrolli alla e. muutusid RL mandaat territooriumiteks. Sisuliselt jagasid Inglismaa ja Prantsusmaa need territooriumid ära. Reparatsioonid:
aladest: Elsass-Lotring läks Prantsusmaale,Põhja-Schleswing Taanile,Saarimaa jäi 15 aastaks rahvasteliidu Haldusesse,mõned piirkonnad liideti Belgiaga; Posen (Poznan), osa Pommerist ja Sileesiast läksid laas loodud Poola kooseisu,Hultschin (Clucin) anti Tsehhoslovakkiale,Memel ( Klaipeda) Leedule ning Danzing (Gdansk) muutus rahvasteliidu kaitse all olevaks vabalinnaks. 2) Lubatud oli vaid 100 000 vabatahtlikest koosnev sõjavägi ( Reichswehr ) ,kellest ohvitsere võis olla vaid 400. Keelatud olid tankid ja lennukid . Laevastikus vähendadtilaevade arvu,järele jäi 6 soomuslaeva,6 ristlejat ning 24 miinilaeva. Keelati ehitada allveelaevu. 3) Reini vasakkallas ning 50 kilomeetri laiune ala paremkaldal kuulutati demilitariseeritud tsooniks (nn Reini demilitariseeritud tsoon),sakslastel ei tohtinud seal vägesid olla ja nad ei tohtinud ehitada kaitserajatisi või teisi sõjalisi objekte. 4) Saksamaa pidi maksma reparatsioone, s
J.Keegan ,,Teine Maailmasõda" Hitler ja kindralid Sõjaväekohustuste taaskehtestamine andis H.-le 1936a. 36 diviisi suuruse tuumikuga sõjaväe, mis oli Reichswehr´i 7 deviisist 5korda suurem. H. oli Versaille´i poliitika vastane. Soovis taasmilitariseerida Reinimaa(ootas kuni suutis leida ajendi). Selleks oli Prantsuse parlamendi otsus märtsis 1936 ratifits. vastastikuse abistamise pakt Nõukogude Liiduga. Prantsusmaa ei tohi kunagi alustada sõjaväetegevust Saksamaa vastu, v.a vastavalt Rahvasteliidu( Saksamaa astus 1933 R.-ist välja) sellekohase resolutsioonile, ja väita, et niisugune tegu õigustab ta võetud meetmeid Saksamaa
· Saksamaa pidi tunnistama Austria, Tsehhoslovakkia ja Poola iseseisvust. Keelatud oli Austria liitmine Saksamaaga (ansluss) · Saksamaa pidi loovutama kõik asumaad, mis hiljem Rahvasteliidu mandaatidega jagati suurriikide (Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia jt) vahel. · Saksamaal kaotati sõjaväekohustus ja tal ei tohtinud omada suuri sõjalaevu (lubatud 6), allveelaevu, lahingulennukeid, tanke ega raskekahureid. · Saksa armee (Reichswehr) ei tohtinud olla suurem kui 100 000 meest, kellest 4000 võisid olla ohvitserid. Kindralstaap saadeti laiali. · Saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks (sõjasüü klausel) ja pidi teistele riikidele maksma sõjakahjude hüvitamiseks reparatsioonimakse (suuruses ei suudetud konverentsil kokku leppida, kuid SM pidi kohe maksma hakkama). · Rahulepingu(te) üheks osaks oli Rahvasteliidu põhikiri
välja) 4. Saarimaa anti 15. Aastaks Pr. Okupatsiooni alla 5. Sak.le pandi peale ulatuslikud, kuid esialgu määratlemata reparatsioonid (reparatsioon kahju täielik või osaline hüvitamine sõja võitjale) 6. Kehtestati Sak. relvajõudude ülempiir (100 000 sõdurit, sh 4000 ohvitseri) 7. Reichswehr sõaväe pidid mood. Vabatahtlikud (sõaväekohustuse keeld) 8. Kindralstaap keelustati 9. Keelati omada lenuväge, soomusrelvi, gaasirelvi, suuri sõjalaevu a allveelaevu 10. Sak. laevastiku jäänused anti Sbr.le 11. !! Võitjad tahtsid Saksa laevad omavahel ära jagada, kuid meeskonnad uputasid need Ingl. Sadamas ära (21
,,Meie käes on võim. Nüüd algab gigantne töö." Just nii lausus Adolf Hitler 30. jaanuaril 1933 Berliinis Riigikantselei rõdul, olles äsja saanud Riigikantsleriks.(Leon Degrelle) NSDP populaarsus ning liikmete arv kasvas tohutu kiirusega, sest trumbiks peeti seda, et Hitleri vastased olid tähtsusetute pisitülidega ametis, kuid tema pooldajad olid kui ühtne rusikas valmis võitluseks tuleviku nimel. Partei kasvas 2,5 miljoni liikmeliseks, mis oli 25 korda suurem kui riigi armee ehk Reichswehr. Hitler teadis, et tuleb alustada nullist, kuid ta oli kindel oma tahtejõus, et suudab tõsta nii Saksamaa kui ka rahva nii majanduslikult, poliitiliselt, kui ka sotsiaalselt üles. Esimese ülesandena soovis ta taastada töö ja uhkuse just 6 miljonile töötule. Ta lausus: ,,Suur töö on ees- Kolmanda Riigi aeg on saabunud."Aasta jooksul olid nii sotsiaalsed kui ka majanduslikud oludparanenud. (Leon Degrelle) 2.Poolehoid lihttööliste seas
" Just nii lausus Adolf Hitler 30. jaanuaril 1933 Berliinis Riigikantselei rõdul, olles äsja saanud Riigikantsleriks.(Leon Degrelle) 9 NSDP populaarsus ning liikmete arv kasvas tohutu kiirusega, sest trumbiks peeti seda, et Hitleri vastased olid tähtsusetute pisitülidega ametis, kuid tema pooldajad olid kui ühtne rusikas valmis võitluseks tuleviku nimel. Partei kasvas 2,5 miljoni liikmeliseks, mis oli 25 korda suurem kui riigi armee ehk Reichswehr. Hitler teadis, et tuleb alustada nullist, kuid ta oli kindel oma tahtejõus, et suudab tõsta nii Saksamaa kui ka rahva nii majanduslikult, poliitiliselt, kui ka sotsiaalselt üles. Esimese ülesandena soovis ta taastada töö ja uhkuse just 6 miljonile töötule. Ta lausus: ,,Suur töö on ees- Kolmanda Riigi aeg on saabunud."Aasta jooksul olid nii sotsiaalsed kui ka majanduslikud oludparanenud. (Leon Degrelle) Poolehoid lihttööliste seas
allakirjutamiseni kõrvale (selleks, et need ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid). Versailles`i rahuleppega (1919) määrati kindlaks lõplikud rahutingimused Saksamaaga: - Saksamaad sunniti loovutama mitmesuguseid alasid (Elsass- Lotring Prantsusmaale; väiksemaid alasid ka Belgiale, Taanile, Poolale, Tšehhoslovakkiale). - Määratleti Saksa armee (Reichswehr) lubatud suurus – 100tuhat meest. - Saksamaa ei võinud omada lennuväge, allveelaevu ja suuri pealvee- sõjalaevu. - Reini jõe vasak kallas pidi jääma desarmeerituks – seal ei tohtinud viibida Saksa üksused ning sinna ei tohtinud ehitada kaitseehitisi. - Ajutiselt eraldati Saksamaast Saarimaa, Danzig (vabalinn) ning Memeli (Klaipeda) piirkond.
valitud president. Parlament koosnes Riigipäevast (rahva poolt valitud saadikud) ning Riginõukogust (liidumaade esindus). Tegemist oli nn parteide vabariigiga, kus parteid olid võrreldes täidesaatva võimuga ülimuslikud. Kõik presidendid jäävad parlamendile alla. Probleemiks ka rahvahääletuste korraldamise lihtsus, mida kasutati iga valitsuskriisi puhul ära, et korraldada erakorralised valimised. Stabiilsuse puudumine. Rahvuslikult meelestatud kodanlus ja apoliitiline Reichswehr suhtuvad vabariiki sama tõrjuvalt kui parem- ja vasakäärmuslased. Vabariiki toetavad ennekõike sotsid ja Tsentrum. Opositsiooni jätkuvad rünnakud nõrgestavad Weimari koalitsiooni. Weimari vabariiki iseloomustavadki kõige paremini pidevad mässu(katse)d ning poliitiline ja majanduslik kriis, mis viib 1933. aastal natside valimisvõidumi. Peale seda asub Hitler demokraatlikke institutsioone tasalülitama. Parlament eemaldatakse riigi valitsemisest juba 1933. a
annaabi.ee 
