2) kaasasündinud väärarendid, deformatsioonid ja kromosoomianomaaliad. (2) Kooli õppekeskkonda kohandatakse lähtuvalt õpilaste erivajadusest tingitud piiratud liikumisvõimest. (3) Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel õppivale õpilasele tagab kool eripedagoogilise abi ja õppemetoodika rakendamise ning kohandatud õppevara kasutamise. (4) Kool korraldab õpilasele individuaal- või rühmatundidena füsioteraapiat. (5) Rehabilitatsiooniplaani olemasolul korraldab kool koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavuse. § 4. Kõnepuudega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus (1) Kõnepuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud suulise ja kirjaliku kõne puudest. (2) Kool korraldab ja tagab õpilasele logopeedilise abi individuaalselt või grupis lähtuvalt õpilase puudest ja kõne arengu tasemest. § 5
06.2000) mis oli aluseks riiklikult koordineeritud rehabilitatsioonisüsteemi loomisele. · Rehabiliteerimise teenust osutati isikutele, kellel on raske ja/või pika-ajaline psüühikahäire või kellel on psüühikahäire tõttu diagnoositud raske või sügav puue; 22 · Rehabilitatsiooniplaane koostati keskmise, raske või sügava puudega lastele. · 2000. aastal oli luba rehabilitatsiooniplaani koostamiseks 10 asutusel (Nägemisrehabilitatsiooni Keskus, Kuulmisrehabilitatsiooni Keskus, Astangu Toimetulekukeskus, Tallinna Lastehaigla, Haapsalu Neuroloogiahaigla, Tartu Ülikooli Lastekliinik jm). 2000 - 2004 · Oli olemas algne rehabilitatsiooniplaani vorm (hindamise teenus), toimus plaani edasiarendamine. · Lastele rehabilitatsiooniteenuste osutamiseks eraldati raha maavalitsustele, kes
Artiklis (Rantala jt 2009: 120) on kirjutatud, et ainult umbes 6% erivajadusega lastest käib erivajadustega laste rühmas, ülejäänud erivajadusega lapsed on kas tava- või integreeritud rühmades. Nii igale erivajadusega lapsele kui ka tavalapsele koostatakse individuaalne arenduskava (IAK). IAK erivajadusega lapsele valmib koostöös lasteaiaõpetaja, lapse vanemate ja teiste spetsialistidega. Samuti kasutatakse selle koostamisel lapse rehabilitatsiooniplaani. Rantala jt järgi põhineb varajane sekkumine suuresti erinevate testide tegemisel. Traditsioonilised testid informeerivad spetsialiste lapse arengutasemest, küll aga ei hõlma need testid informatsiooni, kuidas last arengus toetada. Samuti on olulisel kohal lapse vanemate hinnangud nende igapäevaelu kohta. Mõningatel juhtudel tehakse ka koduvisiite. (Rantala jt 2009: 129-130) Väga oluliseks varajase sekkumise osaks on koostöö lapse vanematega. Soomes toonitatakse seda väga
vajalikud taotlused Haigekassale ja Pensioniametile jne. Läbi laste ja noorte diabeediühingu ettevõtmiste on järjest rohkem peresid leidnud endas motivatsiooni diabeediga toimetulekul. Kahjuks suudavad sellised mittetulunduslikud ettevõtmised pakkuda vähe psühholoogilist abi. Küll on innustatud peresid ja diabeetikuid võtmaks perearstilt suunamiskirju psühholoogide juurde, aga seda on ikka veel vähe. Loodame, et ühise töö tulemusena jõutakse kunagi selleni, et diabeetikute rehabilitatsiooniplaani, hakatakse märkima ka regulaarse psühholoogilise nõustamise vajalikkus, et õppida elama koos diabeediga, mis on kaaslane kogu eluks. Kasutatud kirjandus 1. Ilanne-Parikka, Pirjo; Kangas Tero ,,Diabeet" Medicina 2000 2. Krull, Edgar ,,Pedagoogiline psühholoogia" 2000 3. Ajakiri Diabetes suvi 2003 (Nr. 16) "Kui meie lapsel on diabeet" Monika Loit Päevakliiniku "Õunake" psühholoog; 4. Diabetes sügis 2002 (Nr. 15) Mida teab lapse diabeedist õpetaja? 5
tegelikud probleemid ja vajadused. Klienditöös on hindamine protsess, mis algab hindamise ettevalmistamisest ja jätkub hindamise läbiviimise ehk inimese tegevusvõime, vajaduste ja ressursside kaardistamisega. Peale hindamise läbiviimist koostatakse hinnang, püstitatakse eesmärgid, valitakse sekkumisviisid, sobivad teenused ja koostatakse põhjalik tegevuskava. Koostatud tegevuskava võib kanda hooldusplaani, rehabilitatsiooniplaani tegevuskava, sekkumiskava vms nimetust. Siinkohal aga hindamine ei lõpe – pärast perioodi, mille kestel kavandatud tegevusi ellu viiakse, järgneb tulemuste hindamine ehk teisisõnu kogu hindamisprotsess algab otsast peale. (D. Narusson, 2005) 11 Sotsiaaltöös info kogumiseks kasutatakse erinevad meetodeid, näiteks intervjuud, vaatlust,
koolitustel osaleda. Arvele võtmiseks tuleb esitada: · kehtiv isikut tõendava dokument · tööraamat; · töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku leping. Kui taotlejal on vastunäidustusi või piiranguid, mis takistavad teatud töö tegemist tuleb esitada sellekohane arstitõend. Puudega töötuna arvelevõtmiseks tuleb esitada lisaks eelnimetatule dokumendid töövõime kaotuse protsendi ja puude raskusastme kohta. Esitada võib ka rehabilitatsiooniplaani. Alates 2007. aastast tagab riik tööturuametis arvel olevatele aktiivselt tööd otsivatele inimestele ravikindlustuse alates 31. töötuna arveloleku päevast. Töövahendus Töö vahendus on töötule ja tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine. Töövahenduse käigus suunab tööturuamet töötuid ning tööotsijaid sobivatele tööpakkumistele
30. aprilliks saanud 6-aastaseks. 4.4. Õpilane võetakse Rakvere Lille Kooli maakondliku nõustamiskomisjoni otsuse, lapsevanema või hooldaja kirjaliku avalduse ning omavalitsuse ja /või lapsevanemaga sõlmitud kohamaksumuse lepingu alusel. 4.5. Lapse vastuvõtmisel esitab lapsevanem (hooldaja, eestkostja) direktorile : 1) kirjaliku avalduse; 2) nõustamiskomisjoni otsuse; 3) lapse sünnitunnistuse koopia; 4) lapse haigekassa liikmekaardi koopia; 5) lapse rehabilitatsiooniplaani tegevuskava koopia. 4.6. Õpilase kooli vastuvõtt vormistatakse direktori käskkirjaga. 4.7. Koolikohustusliku õpilase võib õppenõukogu otsusel koolist välja arvata : 1) lapsevanema (hooldaja, eestkostja) kirjaliku avalduse alusel; 2) kui nõustamiskomisjoni otsus ei eelda õpilasel toimetuleku või hoolduskooli õppe- kava järgi õppimist; 3) kooli kodukorra süstemaatilisel eiramisel; 4) omavalitsusega ja /või lapsevanemaga sõlmitud lepingu osapoole(te) kohustuste; mittetäitmisel;
§ 22. Puude raskusastme määramine. (1) Puude raskusastme määrab ja lisakulud tuvastab arstliku ekspertiisi komisjon või ekspertarst. (2) Puude raskusastme määramisel võetakse arvesse: 1) terviseseisund; 2) tegevusvõime; 3) kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest; 4) kõrvalabi ja juhendamise vajadus, mis esineb inimesel tehniliste abivahendite kasutamisele vaatamata; 5) elukeskkond; 6) puudest tingitud lisakulud; 7) rehabilitatsiooniplaani olemasolu korral selles ettenähtud tegevused. § 6. Puudega lapse toetus (1) Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt keskmise, raske või sügava puudega lapsele puudest tingitud lisakulude hüvitamiseks ja rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud tegevusteks, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks. (2) Puudega lapse toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni. (3) Puudega lapse toetus makstakse välja lapse vanemale.
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutamises, mis vastab minimaalselt käesolevas jaos sätestatud nõuetele; 2) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutaja ja riik on sõlminud SHS §-s 65 nimetatud lepingu. (2) Riik võtab tasu maksmise kohustuse SHS §-s 63 nimetatud otsuse alusel üle kuni kaheks aastaks. (3) Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus on teenuse vajaduse kindlaks määramisel koostatud tegevuskava, rehabilitatsiooniplaani või rehabilitatsiooniprogrammi alusel ja SHS § 62 lõikes 2 nimetatud eesmärkidel osutatavate rehabiliteerivate teenuste kogum. Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse raames osutatavate selliste teenuste loetelu ja hinna, mille eest tasu maksmise kohustuse võtab riik üle, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) Õigus sõidu- ja majutuskulude hüvitamisele: Õigustatud isikule ja vajaduse korral alla 16-aastase õigustatud isiku saatjale hüvitatakse õigustatud isiku
annaabi.ee 
