● Magamatus ● Ärevus ● Rahustid ● Narkootilised ained ● Motivatsioon ● Tervisest ● Välisärritaja vastavus ootustele 6.Tähelepanu Psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Seotud lahutamatult tunnetamisega ( taju, mälu, mõtlemine), emotsioonide ja motivatsioooniga. Tähelepanu hõlmab nii tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsioonimehhanismi. 6.1 Mis on tähelepanu ? ● Tähelepanu kui valik infotöötluses ● tähelepanu kui protsess, kui seisund psüühilise tegevuse lahutamatu eeldus ● Tähelepanu eeldab keskendatust ● Tähelepanu aitab objekte teadvustatult tajuda Kokkuvõte Sain teada palju tegureid; mis mõjutavad tähelepanu. Tähelepanu liikidest sain ka uusi teadmisi, mõned mida teadsin ja uued, mille põhjal sain teada, et ka minul on teine kord
Pille-Riin Kärner TÄHELEPANU Referaat Juhendaja: Sirje Schumann Tallinn 2012 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks ,,Tähelepanu" kuna on väga huvitav teada saada, miks on inimestele tähelepanu oluline ning kuidas nad seda saavad. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu hõlmab endas ühteaegu tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsioonimehhanismi. Referaadi eesmärgiks on teada saada kõike, mis on seotud tähelepanuga. Tähelepanu Tähelepanu on progress mille käigus keskendutakse ühele kindlale asjale ning unustatakse teised. Näiteks olles toas mitme inimesega, kes omavahel räägivad keskendud sa ainult selle inimese jutule, kellega sa parasjagu räägid. Kognitiivsel psühholoogial on vähemalt kaks mudelit, mis kirjeldavad, kuidas visuaalne tähelepanu tegutseb
erinevate ioonide kontsentratsiooni veres, mõõdukat vee hulka ja kehatemperatuuri püsimist vahemikus 36-37 kraadi Celsiuse järgi. Kui tekib kõrvalekalle, taastavad tasakaalu reguleerivad mehhanismid, milleks on peamiselt närvisüsteem ja hormoonid. Näiteks palavaga kaotab organism higistades vett. Higieritus suureneb ja pindmine vereringe aktiviseerub – organism püüab säilitada püsivat kehatemperatuuri. Neuraalne ja humoraalne regulatsioon Neuraalne - organismi protsesside regulatsioonimehhanismi, mida juhib närvisüsteem. Humoraalne - organismi protsesside regulatsioonimehhanismi, mida viivad läbi hormoonid Rakkude suhtlemisviisid Kõrvuti asetsevate rakkude vahel Signaallainete abil (keemilised) Elektrilised närviimpulssid Sünaps – Neuronitevaheline ühendus, mille kaudu erutus liigub ühelt rakult teisele (Elektriline ja keemiline) Närviraku ehitus 2. Närvisüsteemi ehitus ja talitus Närvisüsteemi jagunemine
muutumisel närvirakku katva membraani sise- ja välispinna vahel. 7. Mis on sünaps? Sünaps on närvirakkudevaheline ühendus, mille kaudu liigub erutus ühelt närvirakult teisele. 8. Mis on refleksid? Refleks on tahtest sõltumatu vastus ärritusele. 9. Kuidas refleksid toimivad? Toimivad närvisüsteemi vahendusel. Väljenduvad liigutustena või siseelundite talitluse muutusena. 10. Mis on humoraalne regulatsioon? Humoraalseks regulatsiooniks nimetatakse regulatsioonimehhanismi, mida viivad läbi hormoonid. Hormoonid- keemilised signaalained, mida eritavad sisenõrenäärmed ja mis reguleerivad organismi talitlust. 11. Millega peab organism võitlema? Bakterite, haigustekitajate ja algloomadega. 12. Millised on inimese kaitsemehhanismid? 1. kaitseliin- nahk (+rasu, higi, bakterid), maohape, limaskeestad, sülg, pisaravedelik -Limaskestad ja nahk kaitsevad organismi sissetungijate eest. -Head bakterid vs halvad bakterid. 2
33. Kõigusoojased on otseselt väliskeskkonna temperatuurist sõltuvad elusorganismid (selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad). 34. Liigi areaal ehk levila on geograafiline piir, milles mingi liigi populatsioon elab. Levilad on: 34.1. Kosmopoliitsed; 34.2. Tsirkumkontinentaalsed ja tsirkumokeaansed; 34.3. Endeemsed; 34.4. Katkelised. 35. Liigisisene konkurents on populatsiooni ühe kindla liigi arvukuse regulatsioonimehhanismi tegur, mis sõltub populatsiooni tihedusest. Liigisisene konkurents jaguneb: 35.1. Sümmeetriline konkurents – kõik osapooled saavad võrdselt kahju. Näiteks: toitained, nende vähesus (toitained tulevad igas suunas); 35.2. Asümmeetriline konkurents – ühe osapoole väike algedu viib suure võiduni. Näiteks: Valgus (valgus tuleb ühest suunast). 36
• Ühepoolsed õigussuhted – toetub ühe subjekti tahteavaldusele (kinkeleping, testament) subjekti tahteavalduse nõustumisel tekib õigus (võtab kingi või pärandi vastu) Funktsiooni järgi eristatakse: • Regulatiivsed õigussuhted – õigused-kohustused tekivad õiguse realiseerimisega. Sellised on eraõiguslikud suhted, mille eesmärk on faktilisele suhtele efektiivse regulatsioonimehhanismi loomine, regulatiivse toime põhitõhk on subjektiivsel õigusel. • Kaitsvad õigussuhted – suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Need suhted tekivad õigusrikkumise alusel, eesmärk on rikutud õiguse kaitse, taastamine. 9. Õiguse rakendamine (Õigusõpetus, ptk. 5) Õiguse realiseerimise liigid:
omanik omandiõiguslikus suhtes, teose autor autoriõiguslikus suhtes) Õigussuhte funktsiooni järgi – regulatiivsed ja kaitsvad õigussuhted Regulatiivne õigussuhe – tekitab subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega, õiguse realiseerimisega; eraõiguslikud suhted, mille peamine eesmärk on faktilisele suhtele efektiivse regulatsioonimehhanismi loomine; regulatiivse toime põhirõhk lasub subjektiivsel õigusel Kaitsev õigussuhe – suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi; tekib õigusrikkumise alusel ja eesmärgiks on rikutud õiguste kaitse, nende taastamine; klassikaliselt kuuluvad siia kriminaalõiguslikud suhted, haldusvastutuse kohaldamise suhted, kohtuotsuse täitmisel tekkivad suhted;
osalt kindlasti seotud tajuprobleemidega. Mäletamiseks ja mõtlemiseks saadav info on moonutatud, pole päris täpne. Seda infot saadakse ka vähem. Ebapiisavad tajuprotsessid pidurdavad teiste psüühiliste protsesside arengut. Tähelepanu iseärasused. Tähelepanu on psüühilise tegevuse suunamine ja keskendamine objektile, millel on isiku jaoks püsiv või situatiivne tähtsus. Tähelepanu hõlmab nii tunnetusprotsessi kui ka tegevuse regulatsioonimehhanismi. Tähelepanu ei ole sama, mis taju, mälu ja mõtlemine, aga on nende kulgemise tunnuseks. Päris iseseisev protsess pole, tajuga palju sarnast. Kohati raske vahet teha, kas probleemid seotud taju või tähelepanuga. Üldiselt on leitud, et lisaks tajuprobleemidele esineb probleeme ka tähelepanus. Õpetamise seisukohast oluline see, kuivõrd on laps tahtmatu tähelepanu domineerimise faasis ja kuivõrd ta suudab tahtlikult oma tähelepanu suunata.
Igasuguse konkreetse tegevuse, asja, nähtuse jms juures on käitumuslikuks hinnanguvormiks ka olemasolevad tingimused ja vahendid, mis eraldatakse tegevuse sooritamiseks, ning materiaalne ja moraalne tasustamine tegevuste tulemuste alusel (Tuulik 1989). Väärtuste omaksvõtmine Väärtuste omaksvõtmise protsessi võib tegelikult nimetada mitmeti: sotsialiseerimine, interioriseerimine, internaliseerimine. Sisuliselt tähendab see sotsiaalse kogemuse muutmist inimese sisemise regulatsioonimehhanismi elemendiks, isiksuse aktiivsust ja tegutsemist mõjutavaks jõuks. Kuidas see protsess toimub, selle kohta on esitatud erinevaid teaduslikke teooriaid. Pedagoogikateadlaste arvates võib seda probleemi käsitleda kahest lähtekohast. Esimest väljendatakse järgmise ahela näol: Teadmised - veendumused käitumine - harjumused Muidugi võib ka siin esineda lahknevusi rõhuasetuses - missugust ahela lüli pidada kõige olulisemaks
kahepoolseid (ostja ja müüja, töötaja ja tööandja) ja ühepoolseid (kinkeleping või testament) õigussuhteid. Enamus avaliku õiguse suhted; eriliik on nn absoluutne õigussuhe (autor autoriõiguslikus suhtes, omanik omandiõiguslikus suhtes, riigiorgan või ametiisik paljudes haldusõiguslikes suhetes). Õigussuhte funktsiooni järgi eristatakse Regulatiivsed (tsiviilõiguslikud, perekonnaõiguslikud, tööõiguslikud jms). Peamine eesmärk on faktilistele suhetele efektiivse regulatsioonimehhanismi loomine. Kaitsvad õigussuhted on suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Millised tegelikkuses asetleidvad muutused on juriidilised faktid? Tegelikkuses asetleidvad muutused (inimese sünd, teisele isikule kahju tekitamine, töölepingu sõlmimine jne ), millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise ning mis on ära toodud õigusnormi hüpoteesis
annaabi.ee 
