7. Diskretsiooniõigus viitab Ametnike õigusele otsustada seaduses ettenähtud piirides vastavalt konkreetse juhtumi eripärale. 8. Intitusionalism Insitutsuioon suunab indiviidide käitumist kogukonnas ning seeläbi ka halduspoliitika kujunemist. 9. Lowi tüpoloogia kohaselt on samasooliste paaride kooselu registreerimise võimaldamie näide A. Jaotavast poliitikast B. Ümberjaotavast poliitikast C. Regulatiivsest poliitikast D. Institutsionaalsest poliitikast Lowi: Jaotavad • Ümberjaotavad • Regulatiivsed • Institutsionaalsed (constituent) • Kriitika • Christopher Hood (1986): valitsemisinstrumentide järgi (NATO): • Informatsioon (Nodality) • Võim (Authority) • Raha (Treasure) • Korraldus (Organisation) 10. Liikluses hukkunute ja vigastatute arvu vähendamiseks on valida kahe alternatiivi vahel. 11
Sellised on eraõiguslikud (tsiviil-, perekonna-, tööõiguslikud jm) suhted. Nendes suhetes lasub regulatiivse toime põhirõhk subjektiivsel õigusel. o Kaitsvad õigussuhted  suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikule, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Tekivad õigusrikkumise alusel ja nende eesmärk on rikutud õiguste kaitse, nende taastamine. Erinevalt regulatiivsest suhtest lasub kaitsvas õigussuhtes õigusliku toime põhirõhk juriidilisel kohustusel. 3 12. JURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise.
alternatiivne hüpotees Dispositsioon: 1. Õigusaktis väljendamise või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Tekivad õigusrikkumise viisi järgi: lihtne ja kirjeldav, 2. Käitumise määratletuse astme järgi: alusel ja nende eesmärk on rikutud õiguste kaitse, nende taastamine. absoluutselt määratletud ja suhteliselt määratletud. 3. Dispositsiooni Erinevalt regulatiivsest suhtest lasub kaitsvas õigussuhtes õigusliku õigusliku iseloomu järgi: imperatiivne ja dispositiivne. Sanktsioon: toime põhirõhk juriidilisel kohustusel. 1. Rakendatavate vahendite iseloomu ja rakendavate organite järgi: kriminaalõiguslikud, haldussanktsioonid, varalised ja ÕIGUSRIKKUMISE ERINEVUS ÕIGUSPÄRASEST distsiplinaarsanktsioonid. 2. Määratletuse astme järgi: absoluutselt KÄITUMISEST
Regulatiivsed õigussuhted- tekitavad subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega, õiguse realiseerimisega. Kaitsvad õigussuhted- suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Need suhted tekivad õigusrikkumise alusel ja nende eesmärk on rikutud õiguste kaitse, taastamine. Nt kriminaalõiguslikud suhted. Erinevalt regulatiivsest suhtest lasub kaitsvas õigussuhtes õigusliku toime põhirõhk juriidilisel kohustusel. 39. Õiguse rakendamise mõiste. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Õiguse realiseerija seisukohalt on need riigiorganid kõrvalisteks subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õiguse rakendamise vajadus tekib järgmistel juhtudel:
Regulatiivsed õigussuhted- tekitavad subjektidele õigusi ja kohustusi seoses nende õiguspärase käitumisega, õiguse realiseerimisega. Kaitsvad õigussuhted- suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Need suhted tekivad õigusrikkumise alusel ja nende eesmärk on rikutud õiguste kaitse, taastamine. Nt kriminaalõiguslikud suhted. Erinevalt regulatiivsest suhtest lasub kaitsvas õigussuhtes õigusliku toime põhirõhk juriidilisel kohustusel. 39. Õiguse rakendamise mõiste. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid. Õiguse realiseerija seisukohalt on need riigiorganid kõrvalisteks subjektideks, sest nad ei kuulu realiseeritavasse suhtesse. Õiguse rakendamise vajadus tekib järgmistel juhtudel:
seadustes, eelkõige VäärTMS-s ja LiiklS-s. Ãœkskõik kumma variandi puhul tahab VPS ilmselt siiski eraldi regulatsiooni, kuid teisel juhul tuleb kõne alla majandusministri või Vabariigi Valitsuse määrus, mis lahendaks paljud seaduse tasemel reguleerimist mittevajavad tehnilised ja korralduslikud küsimused. Nagu järgnevast nähtub, ei ole küsimus siiski mitte lihtsalt õigustehniline  kus midagi reguleerida Â, vaid õigussüsteemi terviklikkusest ja regulatiivsest kompetentsist tulenev probleem hoida lahus karistusnormid (LiiklS väärteokoosseisud, VäärTMS menetlusnormid) haldusõiguslikust regulatsioonist (nt tulevane Veapunktiseadus). 2. Materiaalõiguslikud koosseisud Tuleb silmas pidada, et süüteokoosseisud peaksid säilima LiiklS-s (ei ole vaja erilisi väärteokoosseise, mis seonduksid VPS-ga). Lahendada tuleb ka hoiatustrahvi (ja kiiruskaamerate hoiatustrahvide) küsimus, mis minu arvates põhimõtteliselt võivad
Kaitsvad õigussuhted on suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Need suhted tekivad õigusrikkumise alusel ja nende eesmärk on rikutud õiguste kaitse, nende taastamine. Nt kriminaalõiguslikud suhted ja suhted haldusvastutuse kohaldamisel, kaitsvad õigussuhted on ka protsessi- ja menetlussuhted ning suhted, mis tekivad kohtuotsuste täitmisel. Erinevalt regulatiivsest suhtest lasub kaitsvas õigussuhtes õigusliku toime põhirõhk juriidilisel kohustusel. 31 39. Õiguse rakendamise mõiste. Õiguse rakendamisele esitatavad nõuded Õiguse rakendamise mõiste: Õiguse rakendamine on keeruline protsess, mille moodustavad õigusnormi elluviimiseks vajalikud toimingud. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse
Inimene hindab kõiki nähtusi varasemate kogemuste abil, kusjuures hinnang antakse ootusest lähtudes. Indiviidi õiguspärast käitumist mõjutavad tema käitumise seesmised regulaatorid, mis kujutavad endast indiviidi poolt subjektiivsete väärtustena vastuvõetud sotsiaalseid väärtusi ning käitumisprintsiipe, mida propageeritakse ja kaitstakse õigusnormidega. (vt lähemalt Kaugia 1996: 18) Sotsiaalõigusliku hoiaku käitumuslik-regulatiivne toime on subjektiivsete väärtuste regulatiivsest toimest märksa üldisem. Sellest tingituna võime sotsiaalõiguslikke hoiakuid käsitleda mitte niivõrd subjektiivsete käitumisregulaatoritena, kuivõrd isiksust iseloomustavate karakteristikutena. Sotsiaalõiguslikud hoiakud  lk. 93 Sotsiaalõiguslikud hoiakud kuuluvad isiksuse struktuuri. Isiksus kui teadvuse ja eneseteadvuse kandja sisaldab omakorda vähemalt kahte allstruktuuri: 1) psüühilist, mis kannab individuaalsust ja 2) sotsiaalset, mis väärtusarusaamade, rollide ja
Kaitsvad õigussuhted on suunatud riikliku sunni kohaldamisele isikuile, kes on rikkunud õigustatud subjektide õigusi või ei ole täitnud õiguslikke kohustusi. Need suhted tekivad õigusrikkumise alusel ja nende eesmärk on rikutud õiguste kaitse, nende taastamine. Nt kriminaalõiguslikud suhted ja suhted haldusvastutuse kohaldamisel, kaitsvad õigussuhted on ka protsessi- ja menetlussuhted ning suhted, mis tekivad kohtuotsuste täitmisel. Erinevalt regulatiivsest suhtest lasub kaitsvas õigussuhtes õigusliku toime põhirõhk juriidilisel kohustusel. 24 Õiguse alused 6.6. JURIIDILISED FAKTID Juriidilised faktid on asjaolud ja tingimused, millega seadusandja seob juriidilise tagajärje tekkimise. Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi,
Inimene hindab kõiki nähtusi varasemate kogemuste abil, kusjuures hinnang antakse ootusest lähtudes. Indiviidi õiguspärast käitumist mõjutavad tema käitumise seesmised regulaatorid, mis kujutavad endast indiviidi poolt subjektiivsete väärtustena vastuvõetud sotsiaalseid väärtusi ning käitumisprintsiipe, mida propageeritakse ja kaitstakse õigusnormidega. (vt lähemalt Kaugia 1996: 18) Sotsiaalõigusliku hoiaku käitumuslik-regulatiivne toime on subjektiivsete väärtuste regulatiivsest toimest märksa üldisem. Sellest tingituna võime sotsiaalõiguslikke hoiakuid käsitleda mitte niivõrd subjektiivsete käitumisregulaatoritena, kuivõrd isiksust iseloomustavate karakteristikutena. Sotsiaalõiguslikud hoiakud  lk. 93. Sotsiaalõiguslikud hoiakud kuuluvad isiksuse struktuuri. Isiksus kui teadvuse ja eneseteadvuse kandja sisaldab omakorda vähemalt kahte allstruktuuri : 1) psüühilist, mis kannab
annaabi.ee 
