VVS § 16) • Vabariigi Valitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil • Vabariigi Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust • Riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu korral on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks ministrit • Vabariigi Valitsuse istung toimub Vabariigi Valitsuse asukohas. Vabariigi Valitsuse reglemendis tähendatud juhtudel võib istung toimuda ka mujal. • Vabariigi Valitsuse asukoht on Tallinnas • Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti Vabariigi valitsuse ja selle liikme õigusaktid • Vabariigi Valitsus annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi (VVS § 26 lg 1) • Vabariigi Valitsuse määrus on õigustloov akt ( VVS § 27 lg 1) • Vabariigi Valitsus annab määrusi valitsusasutuste ülesehituse, asjaajamise
sõlmimises ja tegevuses, millega väidetavalt määrati kolmandate isikute suhtes kindlaks teatud kauba hind, teatas Tallinna Kaubamaja börsile. Süüdistuse väitel leppisid nimetatud ettevõtted kokku teatud viinade jaehindade tõstmises 2009. aastal. Selver peab süüdistust alusetuks ja on seisukohal, et ei ole süüdistuses etteheidetud tegusid toime pannud. Selver jätkab tavapärast äritegevust ning informeerib börsi jätkuvalt asjaolude täpsustamisel seaduses ja börsi reglemendis sätestatud korras. 6. Lissaboni lepinguga viidi sisse Euroopa Liidu kaubanduspoliitikasse kolm suurt muutust. Nimeta ja kirjelda neist vähemalt kahte. Laieneb ühise kaubanduspoliitika ulatus (nt välismaistele otseinvesteeringutele), suureneb kvalifitseeritud häälteenamuse põhimõttel tehtavate otsuste osakaal ning parlamendi õigused kaasotsustajana Seega on artikli 188c kohaselt ühise kaubanduspoliitika reguleerimisalas ja
kuuluva kaubamärgi või Teie kui füüsilise isiku nime või Teie ettevõtte vms registrisse kantud nimega, on Teil võimalik esitada DVK-le vaidlustusavaldus. 3. Vaidlustusavaldusse tuleb mh kindlasti märkida a) isik, kes Teie arvates Teie õigusi domeeninime registreerimisega on rikkunud ja b) vastav domeeninimi. Lisada tuleb Teie väiteid kinnitavad tõendid ja tasuda Komisjoni Lõiv. 4. Juhul kui Teie Vaidlustusavaldus vastab DVK Reglemendis toodud nõuetele, võtab DVK selle menetlusse ja edastab (väidetavalt) Teie õigusi rikkuvale Registreerijale. 5. Nimetatud Registreerija on kohustatud edastana DVK-le 20 kalendripäeva jooksul omapoolse vastuse Teie vaidlustusavaldusele, milles ta peab põhjendama oma õigust domeeninime registreerida ja lükkama ümber väited Teie õiguste rikkumise kohta. 6. Kui nimetatud dokumendid on olemas, teeb DVK vaidlustuse kohta otsuse, lähtudes mõlema
osa). Nendest pikima tegutsemisstaažiga on Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arbitraažikohus, kuid viimastel aastatel on lisandu- nud veel Notarite Koja vahekohus ning näiteks ka MTÜ Eesti Vahekohus. Notarite Koja vahekohus pakub võimalust lahendada vaidlus väljaspool riiklikku kohtusüsteemi ning on menetlusreeglite kehtestamise osas tunduvalt vabam. Vahekohtu töö on reguleeritud Notarite Koja vahekohtu reglemendis, mis on vastu võetud Notarite Koja 18. detsembri 2009. a erakorralise üldkoosoleku otsusega ja avaldatud Notarite Koja veebilehel.*11 Vahekohus ei sea piiranguid vahekohtuistungi toimumise kohale (istungid võivad toimuda Notarite Kojas või poolte määratud kohas), vaidluste lahendamine on kiirem (otsus tehakse 3 kuu jooksul ning edasikaebamisele ei kuulu), diskreetsem (kinnine istung tagab konfidentsiaalsuse), lihtsam (pooled võivad
Istungi toimumise aja ja päevakorra kinnitab peaminister, kellel on õigus lisada kinnitatud päevakorda lisada lisaküsimusi. VV istungi töökord: istungi juhib peaminister, istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti. VV istungist võtab sõnaõigusega osa riigisekretär, õiguskantsler ja riigikontrolör. VV istungite ettevalmistamise ja toimumise ning muud VV töökorraldusküsimused sätestatakse VV määrusega kinnitatavas VV reglemendis. Otsuste tegemine VV istungil: VV teeb otsused peamin ettepanekul. Otsused tehakse valitsusliikmete häälteenamusega. VV istungi protokoll: istung protokollitakse, kus märgitakse toimumisaja, hääle- ja sõnaõigusega osavõtjad, eelnõu ettekandja, vastuvõetud seisukohad ja otsused; otsustuste hääletamistulemused ja eriarvamused. Sõnavõtud salvestatakse vastavalt valitsuse reglemendile. Protokolli allkirjastav istungi juhataja ja riigisekretär. Vabariigi valitsuse õigusaktid: 1
Vabariigi Valitsus otsustab tema pädevusse kuuluvaid küsimusi istungil Vabariigi Valitsus on otsustusvõimeline, kui istungist võtab osa peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust Riigi julgeolekut ähvardava vahetu ohu korral on Vabariigi Valitsus otsustusvõimeline, kui istungist võtab peale peaministri osa vähemalt kaks ministrit Vabariigi Valitsuse istung toimub Vabariigi Valitsuse asukohas. Vabariigi Valitsuse reglemendis tähendatud juhtudel võib istung toimuda ka mujal. Vabariigi Valitsuse asukoht on Tallinnas Vabariigi Valitsuse istungid on kinnised, kui valitsus ei otsusta teisiti Umbusalduse avaldamine (PS § 97) Riigikogu võib avaldada Vabariigi Valitsusele, peaministrile või ministrile umbusaldust otsusega, mille poolt hääletab Riigikogu koosseisu enamus. Umbusalduse avaldamise võib algatada vähemalt viiendik Riigikogu
Reeglina saavad ajakirjanikud valitsuse liikmetele küsimusi esitada pärast istungit toimuval pressikonverentsil. Pressikonverentside stenogrammid on avalikud, need avaldatakse valitsuse uudisteportaalis www.valitsus.ee/brf. Valitsuse õigusaktid avaldatakse Riigi Teatajas 10 tööpäeva jooksul pärast nendele allakirjutamist. Istungite ettevalmistamise ja toimumise ning muud valitsuse töökorraldusküsimused sätestatakse valitsuse määrusega kinnitatavas Vabariigi Valitsuse reglemendis. Valitsuse tööd reguleerivad olulisemad õigusaktid on: · Eesti Vabariigi põhiseadus · Vabariigi Valitsuse seadus · Vabariigi Valitsuse reglement 5. PRESIDENT Vabariigi President on Eesti riigipea. Üldjoontes on riigipeal piiratud poliitiline võim, tal on esindusfunktsioon ning ta on vahekohtunik ehk võimude tasakaalustaja rollis. Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Vabariigi Presidendi
Kahekojalises parlamendis on mõlemal kojal enda esimees, seejuures loetakse mõnikord alamkoja esimees terve parlamendi esimeheks. Parlament valib ka enda/koja (kahekojalise parlamendi puhul) kollegiaalsed juhtorganid -- presiidiumi/büroo/juhatuse. Parlamendi liikmetest koosnevaid parlamendi abiorganeid nimetatakse harilikult komiteedeks (Eestis komisjonideks). Komiteed jagunevad: 1.alalisteks. Alaliste komiteede loetelu on harilikult esitatud parlamendi reglemendis ja nad on igaüks spetsialiseerunud mingile valdkonnale analoogiliselt ministeeriumidega. Siiski on komiteede arv ministeeriumide arvust tavaliselt väiksem. Praktiliselt alati on moodustatud rahandus-, välis- ja kaitsekomiteed. Parlamendi siseküsimuste lahendamiseks on moodustatud mandaat-, reglemendi- ja eetikakomiteesid. 2.ajutisteks. Need komiteed on moodustatud mingi ootamatult tekkinud küsimuse lahendamiseks või tööks mingi konkreetse eelnõuga
Seega detailne õigusaktide täitmise kontrolli regulatsioon on enamasti sätestatud valla- või linna põhimääruses või mõnel juhul ka omaette määrusega. Näiteks: Tallinna linna põhimääruse (vt RTL nr 123/124, art 638,D) § 83 "Tallinna õigusaktide täitmise kontroll" sätestab: (1) Tallinna õigusaktide täitmise kontrolli teostavad linnavolikogu ja linnavalitsus seaduses, käesolevas põhimääruses, linnavolikogu töökorras ja linnavalitsuse reglemendis sätestatud korras; (2) Tallinna õigusaktide tähtajalise täitmise kontrolli korraldab linnavolikogu õigusaktide osas linnavolikogu kantselei, linnavalitsuse õigusaktide osas linnakantselei. 2.4. Poliitiline kontroll Poliitilist kontrolli avaliku administratsiooni tegevuse üle teostavad nn poliitilised institutsioonid. KOV puhul võib näiteks nimetada volikogu, erakondi, mitmesuguseid kodanikuühendusi, ajakirjandust ja kohalikke elanikke. Poliitilise kontrolli
annaabi.ee 
