SAJANDI II POOLEL AMEERIKA ÜHENDRIIGID: 1. Mis linnad said 19. sajandi lõpus miljonilinnadeks Ameerikas? 19. sajandi lõpuks olid miljonilinnadeks saanud juba New York, Chicago ja Philadelphia. 2. Mille vastu oli Abraham Lincoln? Abraham Lincoln oli orjuse vastu. 3. Mis aastal lõplikult kaotati orjus Ameerika Ühendriikide territooriumil? Ameerika Ühendriikide territooriumil kaotati orjus lõplikult 1865. aasta lõpul. 4. Mis oli 19. sajandi lõpus alganud reformiliikumise eesmärk? Reformiliikumise eesmärgiks oli ohjeldada järjest kasvavat monopolide võimu ning korruptsiooni ühiskonnas. 5. Keda kasutati odava tööjõuna 19. sajandi Ameerikas? Ameerikas 19.sajandil kasutati odava tööjõuna naisi ja lapsi, kes pidid vabrikutes töötama väga väikese palga eest. VENEMAA: 1. Mis iseloomustas Aleksander III sisepoliitikat? Aleksander III sisepoliitikat iseloomustas äärmuslik venestamine impeeriumi äärealadel.
· Maisikasvatuse propageerimine · Detsentraliseerimine suuremad õigused liiduvabariikidele · Kosmoselend (Gagarin 1961) · Seitseaastak (1959-1965) NSVL saanud kõige rikkamaks maaks · Majanduslik olukord paranemas · Kommunismi kui ideaalse ühiskobnnakorralduse saabumine 1980. aastaks. Breznev · Seisaku ehk stagnatsiooniaeg · Praha kevad 1968 reformiliikumise mahasurumine Berliini müür · Saksa LV ja demokraatlik maailm ei tunnustanud Saksa DV'd. · 1958. NSVL nõudis, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja hakkaksid pidama läbirääkimisi SDV marionettvalitsusega. · Lääne-Berliin ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu, vaid oli vabalinn · Lääne-Berliin kahe maailmavõimu vastasseisu sümbol, sest julgeolekut tagas vaid lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek.
tegelikkuses Lääne vastu) × Finlandiseerumine Soome välispoliitiline suund, millega üritati tagada häid läbisaamisi NLga. × Praha kevad (1968) A. Dubcek alustas reforme ,,inimnäolisema sotsialismi" kehtestamiseks (põhiliselt erinevad sõnavabadusvormid). NL ja VLO tungisid selle peale Tsehhoslovakkiasse ja lämmatasid reformiliikumise. × Inimnäoline sotsialism A. Dubcek alustas reforme kehtestamaks kultuuri, ajakirjandus ja isikuvabadusi. × Ühiskonna liberaliseerimine Hrustsovi sula × Raudne eesriie Kommunistlikku Ida Läänest eraldav piir. NL kaitses nii oma territooriumi võõraste eest. Takistatud oli igasugune läbikäimine teisel pool piiri elavate inimestega.
3. Tsehhoslovakkia kriis: 1960.aastate keskpaiku alustas Tsehhoslovakkia kommunistliku partei liider Alexander Dubcek (1921-1992) liberaliseerimisprotsessi, mida tuntakse ka "Praha kevadena" (võrdle "Hrustsovi sula"). Ta lubas hakata üles ehitama nn inimnäolist sotsialismi, alustades reforme kehtestamaks kultuuri-, ajakirjandus- ja isikuvabadusi. See kutsus esile NSVL ja teiste VLO riikide vägede sissetungi Tsehhoslovakkiasse ning reformiliikumise lämmatamise. Samas polnud see enam nii verine kui Ungaris. Reformiliikumise liider Dubcek asendati 1969 parteijuhi kohal vanameelse G.Husákiga. Sündmused Tsehhoslovakkias viisid Moskva poolt Breznevi doktriini kehtestamiseni- NSV Liit deklareeris, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, siis on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa
Ministrite Nõukogu esimeheks sai Aleksei Kossõgin, I sekretäri koha sai Leonid Breznev, kelle juhtimisel NSVL hiljem lõpliku mandumiseni jõudis. Breznevit võib nim mõõdukaks neostalinistiks. Improvisatsioonid lõppesid, liiduvabariikide õigusi asuti taas otsustavalt kärpima. 1950-60 oli maailm põhjalikult muutunud, inimõiguste ideed olid tunginud raudse eesriide taha. Barrikaadid tekkisid ka sotsialismileeris, mitte Moskvas vaid Prahas. Tsehhide reformiliikumise mahasurumine 1968.a oli lõplik pöördepunkt. 4. KAHE MAAILMA VASTASSEIS BERLIINI MÜÜR NSVL oli saanud üheks maailma üliriikidest. Eesmärgiks kom.süsteemi kehtestamine kogu maailmas. Kõige selgemalt avaldus ülemaailmne vastasseis Saksamaal. Saksa saatus ei olnud selge. Saksa LV ja kogu dem.maailm keeldus tunnustamast Saksa DV-d, NSVL taotles jätkuvalt Lääne- Berliini allutamist oma võimule. 1958
1960.aastate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia kommunistliku partei liider Alexander Dubček (1921- 1992) liberaliseerimisprotsessi, mida tuntakse ka “Praha kevadena” (võrdle “Hruštšovi sula”). Ta lubas hakata üles ehitama nn inimnäolist sotsialismi, alustades reforme kehtestamaks kultuuri-, ajakirjandus-, ettevõtlus- ja isikuvabadusi. 1968 plaanimajanduse täiustamine turumajanduse võtetega. See kutsus esile NSVL ja teiste VLO riikide vägede sissetungi Tšehhoslovakkiasse ning reformiliikumise lämmatamise. Samas polnud see enam nii verine kui Ungaris. Reformiliikumise liider Dubček asendati 1969 parteijuhi kohal vanameelse G.Husákiga. Dubček vangistati. Sündmused Tšehhoslovakkias viisid Moskva poolt Brežnevi doktriini kehtestamiseni- NSV Liit deklareeris, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, siis on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa
Ministrid ei kasutanud ära mitte üksnes Ludwig II isiksuslikke omadusi, vaid ka Baieri riigi konstitutsiooni, mis oli andnud nende kätesse konkreetse võimu ja jätnud kuningale ainult abstraktse ülimuslikkuse. Baieris realiseeris võimu mitte monarh, vaid riiklik bürokraatia- nõrga kuninga Ludwig II ajal rohkem kui kunagi varem. Ludwig tundis hästi prantsuse ajalugu ning teadis, et revolutsiooni vältida, peab kuningas asuma koos rahvaga aadli vastu reformiliikumise etteotsa. Ta tahtis jääda pigem ministerkuningaks kui saada rahvakuningaks. Ta pelgas kontakti rahvahulgaga, jälestas isegi oma andunud alamate ,,ovatsioonikisa". Kõik, mis puudutas pööblit, oli talle vastumeelt- rahva allaheitlikkus oma kuninga ees, veelgi enam aga valitseja miilustamine rahvaga. 7 Mida enam ta jälitusmaania küüsi langes- seda peeti paranoia sümptomiks- , seda
õpik lk.87; 109-110) · 1960-ndate keskpaiku alustas Tsehhoslovakkia kommunistliku partei liider A.Dubcek liberaliseerimisprotsessi (teataval määral analoogne Ungari sündmustega 1950-ndatel)- mida tuntakse ka "Praha kevadena" (võrdle "Hrustsovi sula"). Ta lubas hakata ülesse ehitama nn."inimnäolist sotsialismi"- alustades reforme kehtestamaks kultuuri-, ajakirjandus- ja isikuvabadusi. See kutsus esile NSVL ja teiste VLO riikide sissetungi Tsehhoslovakkiasse ning reformiliikumise lämmatamise. Samas polnud see enam nii verine kui Ungaris; kui I.Nagy lasti maha, siis A.Dubcek viidi Moskvasse vangi). · Sündmused Tsehhoslovakkias viisid Moskva poolt Breznevi doktriini kehtestamiseni- NSV Liit deklareeris, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, siis on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele märku, et
nõudis reforme, annetas oma ühe aasta sissetulekud Ungari Teaduste Akadeemia rajamiseks 1825. a. tema algatusel ehitati Doonaule esimene kivisild Lánchíd (Kettsild, 1849) ja käivitati aurulaevaliiklus Doonaul ja Balatonil. tehaste asutamine . kasiinode rajamine . pealinna arendamine Tema teosed: krediit, maailm, staadium. 1848/49. aasta revolutsioon ja vabadusvõitlus 1840. aastail sai rahvusliku liikumise radikaalsema tiiva juhiks Lajos Kossuth, kes ühendas reformiliikumise iseseisvusvõitlusega valitsus proovis sekkuda - Kossuth ja parun Wesselényi pandi vangi (Wesselényi jäi vanglas pimedaks ja suruti sellega poliitikast kõrvale, Kossuthit kolmeaastane vangistus ei murdnud) 1839.-1840. aasta riigipäeva reformimeelsete kõrgaadlike juhtfiguuriks sai krahv Lajos Batthyány · Habsburgid surusid suvel 1848 revolutsiooniliikumised Prahas, Viinis ja Milanos maha, sügisel tungis Austria sõjavägi ka Ungarisse , jaanuaris 1849 langes
altarid ja missa tseremooniad. Liturgiat ja kõiki neid asju olid uue õige usu jutlustajad nimetanud saatana tööriistadeks. Sest Lutheri õpetuse kohaselt ei vajanud ristiinimene vahendajaid enda ja Jumala vahele. Samas, Luther isiklikult ei kiitnud pildirüüstet heaks, ta nägi selles võimalikku ohuallikat. Nagu mitmele Saksa linnale, nii saatis ta ka Liivimaa suurtele linnadele pärast seal toimunud pildirüüsteid kirja, hoiatades neid mässu ja reformiliikumise lõhenemise eest. Evangeelne liikumine kandus Liivimaal esmalt linnade ümbruses asuvatele talupoegadele ja siis sealt edasi teistesse kihelkondadesse. 1524. aasta kevadel tekkisid mõningased rahutused ja vastuhakkamised Harju- ja Virumaal, Narvas, teisteski maakondades, ka Saaremaal. Aga taolist talurahvarahutuste lainet, mis järgnes reformatsioonialgaastatele Saksamaal, Liivimaal ei juhtunud. Kokkuvõtteks, mõningase ettekujutuse usuuuenduse esmase laine kajastusest (enne
87; 109-110) 1960-ndate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia kommunistliku partei liider A.Dubček liberaliseerimisprotsessi (teataval määral analoogne Ungari sündmustega 1950-ndatel)- mida tuntakse ka “Praha kevadena” (võrdle “Hruštšovi sula”). Ta lubas hakata ülesse ehitama nn.”inimnäolist sotsialismi”- alustades reforme kehtestamaks kultuuri-, ajakirjandus- ja isikuvabadusi. See kutsus esile NSVL ja teiste VLO riikide sissetungi Tšehhoslovakkiasse ning reformiliikumise lämmatamise. Samas polnud see enam nii verine kui Ungaris; kui I.Nagy lasti maha, siis A.Dubček viidi Moskvasse vangi). Sündmused Tšehhoslovakkias viisid Moskva poolt Brežnevi doktriini kehtestamiseni- NSV Liit deklareeris, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, siis on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele märku, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid
annaabi.ee 
