(Joonis 1,) Reflektor (joonis 2) - Reflektor on optiline teleskoop ning selle objektiiviks on nõguspeegel. Reflektor leiutati 17. Sajandil. Tavaliselt arvatakse, et esimese reflektori ehitas Isaac Newton aastal 1668. Reflektor leiutati alternatiivina refraktorile. Reflektor oli oma olemuselt suur ja tänu sellele saad sa vaadata objekte mis on väga laia diameetriga. Peaaegu kõik teleskoobid, mida kasutatakse astronoomias on reflektorid. Reflektoreid võib näha paljude erinevate disainidega ja erinevate optikaliste elementidega, mis teevad nähtava pildi teleskoobis kvaliteetsemaks. 3 (joonis 2) Refraktor Refraktor on optiline teleskoop.Refraktor kasutab läätsesid et moodustada pilti. Refraktori disaini kasutati algselt astronoomilistes teleskoopides. Suured refraktorid olid väga populaarsed 19. Sajandi teisel poolel
Suurendus- ja lahutusvõime Suurendus sõlt.okulaari fookuskaugusest Lahutusvõime määrat. Objektiivi või peapeeglu läbimõõduga 11) Raadiokiirguse allikad (Kui nähtav valgus saabub tähtedelt, siis raadiokiirgus saabub hõredast tähtedevahelisest keskkonnast, seda kiirgub peaaegu igalt poolt, suurimad kiirgajad Galaktika sees- supernoovade jäänukid, ja väljas galaktikad, kvasarid, gal.tuuma musta augu ümber gaasikettast) 12) Raadioteleskoobid Reflektorid, millel klaasi asemel metallpeegel e antenn see ,,näeb" vaid raadiokiirguse tugevust ja ,,teab" ligikaudset suunda, kust see tuleb. (väike lahutusvõime e täpsus kasut. mitu refraktorit) 13) Taeva soojuskiirgus: (infrapuna tuleb kõikjalt, aga me tunneme ainult Päikeselt) mõõdetakse kõrge mäe otsast pooljuhtvastuvõtjad 14) UV kosmosest: Mõõdetakse peegelteleskoobiga, Registreeritakse Maa tehiskaaslaselt, kuna maapinnani jõuab vähe
Metall indium peegeldab aga ühesuguselt hästi kõiki spektri osi, kõiki värvusi. Seepärast on indium asendamatuks materjaliks kõrgekvaliteediliste peeglite valmistamisel, millel on suur tähtsus täpsete astronoomiliste aparaatide konstrueerimisel. Indiumi lisamine hõbedale tugevdab peegliläiget ja hoiab ära selle tuhmumise õhu käes. Seepärast kasutatakse puhast indiumi või selle sulamit hõbedaga reflektorite katmisel. Niisugused reflektorid ei tuhmu aja jooksul ja neil on konstantne peegelduskoefitsient. Õhu käes on indium täiesti püsiv ja säilitab lõikekohal kaua aega hõbevalge värvuse. Indiumi võib lõigata noaga. Indium on märksa pehmem pliist. Ta jätab paberile jälje. Vask, arseen, pliis ja paljud teised metallid esinevad looduses mineraalidena. Indiumil ei ole niisuguseid mineraale. Indium esineb koos tsingiga selle maakides. Iga aastaga kasutatakse indiumi ühe rohkem mitmesugustes sulamites
vastupidine, siin on kõige rohkem plaatinat, millele järgnevad osmium, ruteenium ja iriidium. Pallaadium on meteoriitides sisalduselt eelviimasel kohal, veelgi haruldasem on vaid roodium. Võrreldes kullaga on maakoores pallaadiumi kümme korda rohkem, kuid tema varud jagunevad maailmas väga ebaühtlaselt.[5] Roodium on väga hea peegeldumis võimega metall. Et roodium läheneb peegeldusvõimelt parimale peeglimetallile hõbedale, kaetakse astronoomiaseadmete peegelpind ja prozektori reflektorid roodiumikihiga. See peegel ei tuhmu ega tumene õhus nii nagu hõbepeegel, mistõttu seadmete optilised omadused ei halvene. Roodium on keemiliselt püsiv ning ei astu reaktsiooni keemiliste ühenditega,olles vastupidav isegi fluori mõjule. [5] 5 Kokkuvõte Väärismetallid on haruldased ja väga hinnalised metallid. Väärismetalle on maakoorest väga
kus fookuses asuv aparatuur peab jääma teleskoobi pööramisel paigale. Suured ja väikesed teleskoobid Tänapäeva teleskoobiehituse põhisuunad määrab arvutustehnika: digitaalselt juhitav mehaanika võib teleskoopi suunata ükskõik kuhu ja pöörata ükskõik mis suunas. Seega kaob vajadus varasemaid vaatlusriistu iseloomustanud "kavalate" monteeringute järele. Süsteemi valiku määrab hind ja töökindlus. Suured teleskoobid on, nagu varem öeldud, eranditult reflektorid. 1980-test aastatest alates kasutatakse üksnes asimutaalset kahvelmonteeringut ning Naschmidti fookust. See, nn. BTA-süsteem võeti esmakordselt kasutusele NL 6-meetrise teleskoobi juures ja ta lubab viia miinimumini lisaks teleskoobile ka kupli mõõtmed. Viimaste teleskoopide (nagu ESO 8-meetrised ning USA Sloan'i teleskoop) jaoks on ehitanud vaid "pool torni" - et teleskoopi pole kõrguses vaja pöörata rohkem kui 90 kraadi, puudub vajadus sfäärilise kupli järele
paigale. (2) Suured ja väikesed teleskoobid Tänapäeva teleskoobiehituse põhisuunad määrab arvutustehnika: digitaalselt juhitav mehaanika võib teleskoopi suunata ükskõik kuhu ja pöörata ükskõik mis suunas. Seega kaob vajadus varasemaid vaatlusriistu iseloomustanud "kavalate" monteeringute järele. Süsteemi valiku määrab hind ja töökindlus. Suured teleskoobid on, nagu varem öeldud, eranditult reflektorid. 1980-test aastatest alates kasutatakse üksnes asimutaalset kahvelmonteeringut ning Naschmidti fookust. See, nn. BTA-süsteem võeti esmakordselt kasutusele NL 6-meetrise teleskoobi juures ja ta lubab viia miinimumini lisaks teleskoobile ka kupli mõõtmed. Viimaste teleskoopide (nagu ESO 8-meetrised ning USA Sloan'i teleskoop) jaoks on ehitanud vaid "pool torni" - et teleskoopi pole kõrguses vaja pöörata rohkem kui 90 kraadi, puudub vajadus sfäärilise kupli järele.
üleminek heliotsentrilisele maailmasüsteemile. Avastati Päikesesüsteemi kehade liikumise seadused (Galilei, Newton, Kepler). Tekkis taevamehaanika, mis tegi 19. sajandi koguni võimalikuks senitundmata planeetide olemasolu ennustamise. 18. sajand võimaldas astromeetria hakata määrama tähtede nurkliikumisi ja 19. sajandi esimesel poolel kaugusi. 19. sajand tekkis astrofüüsika ning uurimisobjektiks sai tähtede ehitus. Suured reflektorid, mille ehitamist alustas 18. sajandi lõpus W. Herschel, võimaldasid luua esialgse ettekujutuse Galaktikast. Galaktikaväline astronoomia tekkis pärast seda, kui esimeste hiidteleskoopidega oli tundma õpitud galaktikate ehitust ja avastatud nende valguse punanihe. Tänapäeva astronoomiat iseloomustab eeskätt objektide elektromagnetkiirguse gammakiirgusest raadiokiirguseni ulatuva laia spektriala uurimine ja vastavate astrofüüsika harude kiire areng.
süsteemide jaoks, kus fookuses asuv aparatuur peab jääma teleskoobi pööramisel paigale. Suured ja väikesed teleskoobid Tänapäeva teleskoobiehituse põhisuunad määrab arvutustehnika: digitaalselt juhitav mehaanika võib teleskoopi suunata ükskõik kuhu ja pöörata ükskõik mis suunas. Seega kaob vajadus varasemaid vaatlusriistu iseloomustanud "kavalate" monteeringute järele. Süsteemi valiku määrab hind ja töökindlus. Suured teleskoobid on, nagu varem öeldud, eranditult reflektorid. 1980-test aastatest alates kasutatakse üksnes asimutaalset kahvelmonteeringut ning Naschmidti fookust. See, nn. BTA- süsteem võeti esmakordselt kasutusele NL 6-meetrise teleskoobi juures ja ta lubab viia miinimumini lisaks teleskoobile ka kupli mõõtmed. Viimaste teleskoopide (nagu ESO 8- meetrised ning USA Sloan'i teleskoop) jaoks on ehitanud vaid "pool torni" - et teleskoopi pole kõrguses vaja pöörata rohkem kui 90 kraadi, puudub vajadus sfäärilise kupli järele. Seda
pallaadiumi. Vingugaasi olemasolu tuvastatakse pallaadiumkloriidi lahusega immutatud pabeririba abil. Sellel redutseerub süsinikoksiidi mõjul metalliline pallaadium ning paber tumeneb või värvub mustaks. Roodium Ruteeniumi ja roodiumi rakendusi Pallaadiumiga võrreldes kasutatakse neid metalle vähem. Et roodium läheneb peegeldusvõimelt parimale peeglimetallile hõbedale, kaetakse astronoomiaseadmete peegelpind ja prozektori reflektorid roodiumikihiga. See peegel ei tuhmu ega tumene õhus nii nagu hõbepeegel, mistõttu seadmete optilised omadused ei halvene. Roodium on keemiliselt püsiv ning ei astu reaktsiooni keemiliste ühenditega,olles vastupidav isegi fluori mõjule, kaetakse keemiareaktorite sisepinnad õhukese roodiumkihiga.5-...10 protsendiline roodiumilisand muudab plaatinatraadi tunduvalt vastupidavamaks. Tugevaläikeliste ja kõva (5,5-6) roodiumiga kaetakse hõbedast ja valgest kullast
Tikke hoia turvaliselt! 5. MUUD OHUD 5.1 Laps kui jalakäija Lapsega kõndides pidage silmas, et juba kõige varasemast east alates on äärmiselt oluline kujundada temas õige ja ohutu liiklemise harjumusi. Ei või unustada, et kõige paremini õpetab eeskuju! Pidagem meeles kuldreeglit: näe ja ole nähtav! Seepärast hoolitsegem selle eest, et lapsevankril või lapse välisriietel ja jalanõudel, aga samuti teda saatva täiskasvanu riietel oleksid reflektorid või reflekteeriva materjali ribad! Lapse riietamisel jalutuskäiguks või lasteaeda või mujale minekuks eelistada erksavärvilist riietust. Õpetatud ja harjutatudning erksalt riietatud väikelast võib lubada päevasel ajal iseseisvalt minna lasteaeda, mänguväljakule või sõbrale külla, kui vahemaa on lühike ning väheohtlik. 5.2 Laps täiskasvanu sõidukis Kui last sõidutatakse jalgrattal, siis vajab ta samuti kaitset. Vajalik on pea- ja jalatoega lapseiste ja kaitsekiiver
Kuid transformaatori poolid vähendavad ebasoovitavalt vibraatori ja toiteliini headust. Eelistatum on selle tõttu kasutada transformeerimist. Toiteliin ühendatakse vibraatoriga punktides, kus toiteliini lainetakistus võrdub vibraatori sisendtakistusega (,,delta" sobitus). Toiteliin ühendatakse võnkeringiga trafo kaudu, mis sobitab liini ja võnkeringi ekvivalent takistuse. 30. Selgitada, kuidas paiknevad antennisüsteemides reflektorid ja direktorid, kuidas saab aru, kumb on direktor, kumb reflektor; mis muutub antenni omadustes kui vibraatorile lisada reflekor ja direktor? Ees on direktor ja reflektor on taga(pikem). Kui passiivse vibraatori 2 reaktiivtakistus on induktiivne, siis vibraator kujutab endast REFLEKTORIT (peegeldaja), kui on mahtuvuslik, siis on vibraator DIREKTOR.
sajandi lõpul ja 20. sajandi algusel) ning Aitken'il (20. sajandil seniajani); mõlemate käsutuses olid maailma suurimad pikksilmad, 40-tolline Yerkes'i ja 36-tolline Licki refraktorid, umbes neli korda võimsamad kaksiktähtede avastamisel kui Tartu ajalooline Fraunhoferi pikksilm [Nagu Struve ajalgi, on ka nüüd refraktor, tänu oma kujude puhtusele, kaksiktähtede uurimisel palju väärtuslikum kui temast tunduvalt suurem peegelteleskoop (reflektor); moodsad 100- ja 200-tollised reflektorid on küll palju võimsamad nõrkade tähtede ja udukogude vaatlemisel, kuid kaksiktähtede avastamisel ja mõõtmisel on need väiksema võimega kui 36-tolline refraktor.]. Huvitav on, et Burnham nagu W. Herschelgi algas astronoomia asjaarmastajana; tegelikult tema kunagi ei valinud astronoomiat oma elukutseks, jäädes pangaametnikuks oma elu lõpuni. Hoopis uue peatüki kaksiktähtede uurimises avas spektrianaIüüs. Doppleri lause järele ühe meilt eemalduva
Pragmaatikud kaaluvad alati iga idee praktilist väärtust ja üritavad teooriaid praktikas rakendada. Neid huvitavad üksnes reaalses elus toimivad ja kasu toovad lahendused. (Laanpere, M. 2002) Kindlasti ei sobi loodav konspekt aktivistile. Nemad lahendavad olukordi katse eksituse meetodiga. Kõige enam peetakse silmas pragmaatiku vajadusi. Konspekti sisuks valitud teemad peavad olema praktilise väärtusega – koheselt rakendatavad. Loodetavasti leiavad ka reflektorid ning teoreetikud piisavalt võrdlusi ja analüüsi võimaldavat materjali. Teine võimalus mõtlemisviise eristada on luua vastandlikke poolusi: 1. Kontekstist sõltuv vs kontekstist sõltumatu. 2. Terviklik vs järjestikuline. 3. Impulsiivne vs reflektiivne. 4. Verbaalne vs visuaalne. (Laanpere, M. 2002) Enamasti ei eelista inimesed selgelt vaid ühte poolust. Kõik sõltub konkreetsest olukorrast.
annaabi.ee 
