reflekteerimise hulgast. Locke ütleb, et inimene ei omanda kunagi selgeid ideid oma vaimu tegevustest, kui ta ei uuri oma mõtteid tähelepanelikult. 8. Refleksiooniideed tekivad hiljem, sest nad nõuavad tähelepanu. Kuigi vaim toimib pidevalt, on inimese meeled pidevalt ärritatud objektide mitmekesisuse tõttu. Vaimu tegevused jäävad hõljuvate nägemuste taoliseks ja ei tekita piisavalt sügavaid tundeid omaenda tegevuse reflekteerimiseks. Inimesed kasvavad üles, hoides tähelepanu all aistinguid ning mõtlevad harva järele selle üle, mis toimub nende sees. Locke eristab teineteisest lihtsad ja komplekssed ideed. Keerulised ideed sünnivad lihtsatest, kui aru on neid töödelnud. Aru võib näiteks ühendada mitmed lihtsad ideed ja saavutada niiviisi komplekssed ideed, aga kõigil juhtudel on lõplikuks tugipunktiks üks või mitu lihtsat ideed, mis põhinevad aistingutel või enesevaatlusel. Locke puhul säilib
lapse meeli ärritades tema mõstusesse trügida. 7. Vaimus olevate ideede rikkus oleneb sellest kui mitmekesise on need objektid, millega nad välismaailmas kokkupuutuvad ning ka sellest kui palju nende vaim väljastpoolt saadud ideid reflektreerib. 8. Meeltega aistitavast on meil raske end lahti rebida, kuna sündides on see ainuke ideede saamise allikas. Uute asjade avastamine pakub omamoodi mõnu ning niiviisi saada ideid on lihtne, neid aga reflekteerimiseks on vaja pingutada. 9. Ideede tajumine tähendab oma olemasolevate ideede tunnetamist ehk teadmist nende olemasolust. Ideed mille olemasolust ei olda teadlikud ei saa olla inimese vaimus. 10. Ideede üheks allikaks on teadlik vaimne tegevus, mille käigus salvestatakse tulemused ning kui tulemused ei salvestata meie mällu, siis see mõtlemine oli sama kasulik kui põrmu kirjutatud märgid, mis esimese tuulepuhanguga kustuvad. Koguaeg me mõelda aga ei saa,
Miks reflekteeriv praktika on oluline sotsiaaltöö osa? See on professionaalsuse võtmetegur; see on lahutamatult seotud õppimisega ja seega võimaldab edendada professionaalset arengut; võib viia parema sotsiaaltöö praktika ning paranenud tulemusteni teenusekasutajatele; aitab praktikutel uurida oma töö aluspõhimõtteid ning seeläbi edendab eetilisi põhimõtteid praktikas; teenusekasutajad väärivad sotsiaaltöötajaid, kes väärtustavad oma tööd ja võtavad aega selle reflekteerimiseks. Sotsiaaltöö ei ole kunagi paigalseisev, ennustatav ning töö ei ole mehaaniline. Sotsiaaltöötaja on keegi, kes on võimeline reageerima muutuvatele olukordadele. Seega on reflekteeriv praktika oluline osa professioonist. Praktika edendamine Reflekteeriv praktika parendab sotsiaaltöö praktikat mitmel viisil. Selline praktika näha erinevaid võimalusi, aitab näha asju teise nurga alt, sh aitab näha asju selgemalt. See omakorda võib viia loovama praktikani. Reflekteeriv praktika
väikestele kui ka suurtele lastele ja liivakastid jnejne. See kes sellele pargile rohkem tähelepanu pööras,sellel inimesel on ka rohkem ideid vastava pargi kohta. Kaheksandas punktis ,,Refleksiooniideed tekivad hiljem, sest nad nõuavad tähelepanu" ütleb Locke seda,et omaenese reflekteerimine ei tekita vaimus piisavalt muljeid ja et välised asjad on huvitavamad ja vaim soovib neid ka märgata. Tänu sellele ei jää sisemiste asjadea reflekteerimiseks aga piisavalt tähelepanuvõimet ja sellepärast oleks vaja ennast välistest asjadest eraldada.
meelelisuse puhas vorm, mis objektide tegelikule nähtumisele eelneb, kuna ta selle tegelikult alles võimalikuks teeb.(§ 11) Meelelisus ei seisne loogilises vahetegemises selguse ja ebaselguse vahel, vaid tunnetuse enda päritolu geneetilises eripäras, kuna meeleline tunnetus ei esita asju üldsegi nii, nagu nad on, vaid üksnes viisi, kuidas nad meie meeltele toimivad, ja et seega ei anta nende kaudu arule reflekteerimiseks mitte asju endid, vaid üksnes nähtumusi. Nähtumus tugineb meeltele, otsustus aga arule ja tekkib küsimus, kas objekti määratluses peitub tõde või mitte. Erinevust tõe ja unelma vahel aga ei tehta kindlaks lähtudes objektide juurde käivate kujutluste omadustest, sest need on mõlemal juhul ühesugused, vaid nende seostamisest reeglite järgi, 4
saavutamiseks · professionaalsete oskuste pidev arendamine teiste liikmete toetusel · avatud kommunikatsioon, konstruktiivne tagasiside liikmete vahel · kõrge loovus · oskus ja tahe konfliktidega toime tulla · ilmneb sünergia - koostegevuse tulemus on suurem kui individuaalsete tulemuste summa Õppiv organisatsioon Tolerants, avatud diskussioon, terviklik ja süsteemne mõtlemine Õppimist soodustav keskkond (Psühholoogiline turvalisus, erisuste aktsepteerimine, aeg reflekteerimiseks) Selged õpiprotsessid ja praktikad (Eksperimenteerimine uute teenuste, toodete ja töötamise viisidega, teadmiste kogumine uute trendide kohta, analüüs probleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks, töötajate arendamine, informatsiooni jagamine) Õppimist soodustav juhtimisstiil (Dialoog ja debatt, isiklike piirangute tunnistamine, tähelepanelik kuulamine). Mentorlus Personali arendamise põhilised viisid ·ametialane väljaõpe, mis hõlmab töötajate esmast
kliendi rahulolu väljaselgitamise meetod jne. Õppimise juhtimine tähendab uute juhirollide täitmist juhid peavad olema mentorid, treenerid, juhendajad (Marquardt 1996). Õppivas organisatsioonis juht: a) oskab välja tuua töötajate nõrkusi ning tugevusi; b) toetab riski võtmist ning eksperimenteerimist; c) loob oma töötajatele erinevaid õppimisvõimalusi; d) annab aega õpitu ja oma tegevuse analüüsimiseks ning reflekteerimiseks; e) kaasab alluvaid oma tööülesannete lahendamisse; f) jagab probleeme ning muresid; g) võtab riske soovitud eesmärkide saavutamiseks (Mumford 1995). 13 Õppimise juhtimine on seega seotud nende õpikogemuste jagamise ning talletamisega, mis on olulised organisatsiooni pidevaks arenguks. Õppivaks organisatsiooniks kujunemine on pikaajaline protsess,
Intiimsus eeldab indiviidilt seda, et ta ennast realistlikult aktsepteerib ning tal peab olema ka adekvaatne enesehinnang. Kellel on negatiivsed tunded endaga seonduvalt, ei oska ka intiimseid suhteid luua. Intiimsus ei pruugi olla pikaajaline. Ka nendes suhetes, kus see on välja kujunenud, võib see olla ajutiselt madalseisus. Ängistus ja depresseeritus blokeerivad intiimsete suhete loomise. Intiimsetes suhetes olemine eeldab aega endasse vaatamiseks, enda reflekteerimiseks. Intiimsust võib lõhkuda võim. Teiselt poolt, lühiajalises suhtes ei saa intiimsust olla, kuna see eeldab pikaajalist vastastikust eneseavamist. Intiimsust lõhub ka geograafiline pikaajaline eraldatus. 8 müüti intiimsuse kohta: 1) intiimsus tähendab oskust lugeda teineteise mõtteid 2) romantilisusel on keskne koht 3) intiimsus tekib automaatselt 4) seksuaalsus avaldub automaatselt 5) i tähendab, et teatakse teineteise kohta kõike 6) ainult siis tekib, kui on ühised huvid
uurimuslikust õppest loodusainetes. Viimasest on osa siiski aineteülene, käsitledes muuhulgas uurimistöö metatasandil kavandamiseks vajalikke regulatiivseid oskusi (oskused kavandamiseks, jälgimiseks ja hindamiseks). Juhendamisoskuste arendamisel on asendamatud ka isiklikud ja kolleegide kogemused. Nende vahetamiseks on soovitav korraldada regulaarseid kogemusvahetusseminare nii ettevalmistusprotsessi käigus kui ka pärast kaitsmist protsessi reflekteerimiseks. 61 UURIMISTÖÖ ALLIKAD Ülle Kikas, PhD Nõunik Haridus- ja Teadusministeerium Teadusliku uurimistöö peamine eesmärk on toota uut teadmist, tuginedes olemasolevale teadmisele ning kogudes juurde uusi tõendusmaterjale. Teadusliku meetodi olulised etapid on esialgse pildi loomine uuritavast probleemist või nähtusest ning uue informatsioon
annaabi.ee 
