kehade olemasolu eeldamine vajalik. Descartes aga ütleb, et aistingute põhjuseks on miski, mis erineb meie mõtlemisest, seetõttu on kindel, et peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm. Mõlema arvates saavad üksnes ideed olla teadvuse vahetuks objektiks. See on üks mõte Berkeley ,,Inimtunnetuse printsiipide" esimesest lausest, mille ta võttis üle Descartes'ilt ja Locke'ilt. Teine mõte on, et lihtsad ideed pärinevad algselt kas välisest tajust või refleksioonist, see vastu kui kompleksideid tuleb vaadelda subjekti enda sünnitistena. Samuti on mõlema arvates ka Jumal olemas. Descartes esitas kaks argumenti Jumala olemasolu tõestuseks. Üks on variant ontoloogilisest argumendist, mille esimest korda sõnastas Anselm, teine, mis väitis, et meie ideed ülimast olendist ei saanud luua keegi peale Jumala enda ja seega peab Jumal olema selle pannud meie mõistusse, et võiksime tunda loojat ja jõuaksime arusaamisele, et
JOHN LOCKE ESSEE INIMARUST (kokkuvõte) 1. Ideed on mõtlemise objekt. Iga inimene on teadlik, et ta mõtleb ja, et ta tegeleb selle käigus vaimus olevate ideedega. Lihtsad ideed, väidab Locke, sobivad täielikult kokku asjadega. Üldtunnustatud õpetuse kohaselt on ideed kaasasündinud, kuid palju hõlpsamini nõustutakse, et ideed tulenevad kogemustest. 2. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Meie kogu teadmine, meie arutlusvõime ja ideed tulenevad kogemustest. Meie endi sisemine ning väline vaatlus ning tajumine moodustab terve meie ideede kogumiku. Locke võtab ilma vähimagi nurinata omaks traditsioonilise ettekujutuse aru passiivsusest. 3. Aistimise objektid on üks ideede allikas. Meelelised kogemused kanduvad vaimu ning tekitavad seal nende tajumused. Seda meeltest sõltuvat ideede allikat, kus ideed meelte poolt arusse viiakse, nimetab autor aistmiseks. 4
Milline osa on ideede tekkimisel täita ettekujutusjõul? Millistest allikatest tuleb meie arutluse ja teadmise materjal? Inimese vaim on tühi, see tähendab seda, et vaimus ei ole enne ideid kui tulevad kogemused. Läbi enda kogemuste saab ta ideede varamu ja teadmised. Mille põhineb siis kogu meie teadmine. Ideede tekkimisel on suur osa ettekujutusjõul, see varustab vaimu mitmekülgsete ideedega. Meie arutulus ja teadmise materjal tulevad aistimisest ja refleksioonist. Need kaks on teadmise allikad, kust on pärit kõik ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel võivad olla. SISU: Teadmise allikaid on kaks – aistimine ja reflektsioon. Nende abil saabki inimene kogemusi, millel põhinevad teadmised. 3) Kirjeldage, kuidas tekivad vaimu väliste asjade ideed (aistimine)? Vaimu väliste asjade ideed tekivad kogemustest. See tähendab seda, et kogemused tekivad selle põhjal, mida me näeme, tunneme või kuuleme. Sealt arenevad edasi ideed
See millega ta tegeleb ongi idee. 2.) Inimese vaim on tühi (valge paber) selles mõttes, et temas ei ole midagi enne kui tulevad kogemused. Ta saab oma tohutu ideede varamu, arutluse ja teadmise kogu materjali läbi enda kogetud asjade (kogemuste). Kogemustel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta lõppude lõpuks tuleneb. Meie ettekujutus (see mille üle mõtiskleme) varustabki meid ja meie aru mõtlemise kogu materjaliga. Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Need kaks on teadmise allikad, kust on pärit kõik ideed, mis meil on või mis meil loomulikul moel võivad olla. 3.) Aistimine tekib, kui meie meeled puutuvad kokku üksikute meeleliste objektidega, toimetades meie vaimu mitmesuguseid (omavahel) erinevaid asjade tajumusi, vastavalt neile erinevatele viisidele, kuidas need objektid meeli mõjutavad. Sellisel viisil me saame ideed, mis meil on näiteks valguse, kuumuse, mõru, kollase või külma (ja kõige muu kohta), mida
Kõike ei ole võimalik tunnetada, st tõsikindlalt teada saada. Seal, kus tunnetus osutub võimatuks, aitab meid otsustusvõime. Tunnetusel, seega ideedel, on kaks allikat: esiteks taju; teiseks mõistuslik refleksioon. Esimene on primaarsem, sest refleksioon eeldab juba tajusid. Ideede hulgas eristab Locke lihtsaid ja kompleksseid ideid. Lihtsad on kõik need ideed, mille allikaks on tajud, aga ka mõningad nondega suhestuvad ideed, mis pärinevad refleksioonist (nt naudingu, valu ja jõu idee). Komplekssed ideed on mõistuse poolt kokku pandud kolmel viisil: 1) ideede ühendamise; 2) kokkutoomise; 3) abstraheerimise kaudu. 5 Lisaks sellele on mõistus võimeline ka kompleksseid ideid osadeks jaotama (analüüsima). 3.Primaarsed ja sekundaarsed kvaliteedid: Locke on jaotanud välise maailma esemete omadused primaarseteks ja sekundaarseteks.
Descartes aga ütleb, et aistingute põhjuseks on miski, mis erineb meie mõtlemisest, seetõttu on kindel, et peale mõtleva hinge ja Jumala on olemas ka materiaalne maailm. Mõlema arvates saavad üksnes ideed olla teadvuse vahetuks objektiks. See on üks mõte Berkeley ,,Inimtunnetuse printsiipide" esimesest lausest, mille ta võttis üle Descartes'ilt ja Locke'ilt. Teine mõte on, et lihtsad ideed pärinevad algselt kas välisest tajust või refleksioonist, see vastu kui kompleksideid tuleb vaadelda subjekti enda sünnitistena. Samuti on mõlema arvates ka Jumal olemas. Descartes esitas kaks argumenti Jumala olemasolu tõestuseks. Üks on variant ontoloogilisest argumendist, mille esimest korda sõnastas Anselm, teine, mis väitis, et meie ideed ülimast olendist ei saanud luua keegi peale Jumala enda ja seega peab Jumal olema selle pannud meie mõistusse, et võiksime tunda loojat ja jõuaksime arusaamisele, et mõistuse õige
ja aksioome teost ja katsetest ning põhjustest ja aksioomidest uuesti teo ja katsed...” Looduse tõese tõlgenduse raskused: • Meeled – on küündimatud ja petlikud • Aru – sünnipärane loomus ja suunatus Metafoorid: ämblik, sipelgas, mesilane Locke: (1632-1704) 22) milles seisneb Locke`i tunnetusteoreetiline empirism (teadmine ja kogemus) Kõik ideed tulevad aistimisest ja refleksioonist. Oletame siis, et vaim on niiöelda valge paber, kus pole ühtegi märki, [ja] millel puuduvad igasugused ideed. Kuidas ta siis täidetakse? Kust ta saab selle tohutu [ideede] varamu, mille inimese toimekas ja piiritu ettekujutusjõud [fancy] on peaaegu lõpmatu mitmekesisusega tema peale maalinud? Kust ta saab arutluse [reason] ja teadmise [knowledge] kogu materjali? Sellele ma vastan ühe sõnaga, kogemusest; sellel põhineb kogu meie teadmine ja sealt ta lõppude lõpuks tuleneb
Empirism lõdvendab õigustuse tingimust. Selleks, et midagi teada, 1)pead seda uskuma, 2)see peab olema tõene, 3)sul peavad olema head tõendid selle uskumuse jaoks (häid tõendeid võib saada ka kogemusest). Locke’i järgi omandame kõik ideed kogemuse kaudu. Idee – mõiste (ehk asja mõistmise viis) ja mõtlemise objekt (mõistmise käigus eristatud asjade aspektid). Kõik ideed või mõisted pärinevad ümbritseva maailma aistimisest ja refleksioonist omaenda vaimsete protsesside üle. Nii aistimine kui refleksioon kuuluvad Locke’il kogemuse alla. Fundatsionalism – uskumus on õigustatud siis, kui ta on kas baasuskumus või ta on õigustatud seeläbi, et on baasuskumusest järeldatud. Kahte liiki baasuskumusi: empiirilised - kogemuslikud uskumused või need, mis on otseselt õigustatud seeläbi, et subjektil on vastav kogemus aprioorsed – iseenesest õigustatud tõed, aksioomid
ajastuga, mis vastandub selgelt keskajale.Renessanss ei ole pelgalt antiigi pärandi taassünd, vaid palju sügavam ja laiem muutus inimteadvuse arengus uue vaimulaadi sünd.Renessanss märgib "moodsa inimese sündi". Individuaalsus on renessansi peamine tunnus.Tinglikult on Burckhardt "renessansi leiutaja" ta andis esimesena sellele ajajärgule selge sisu. Esteeliline ajalookäsitluss Nagu Itaalia riigid enamuses olid oma seesmiselt ehituselt kunstiteosed, st. teadlikud, refleksioonist sõltuvad, täpselt ette arvestatud ja nähtavale alusele toetuvad rajatised, nii pidi ka nende vahekord üksteisega ja välismaaga olema kunstiteos. Kokkuvõte: Tänapäevase kultuuriajaloo eelduseks oli 18. sajandil sündinud arusaam, et kultuur on midagi, mis ajas muutub ja mis ei ole taandatav progressi mudelile iga kultuur on ajalooline ja ainulaadne. Tänapäevase kultuuriajaloo institutsionaalne alus loodi 19. sajandi II poole
annaabi.ee 
