Beck and the World Risk Society Thesis, Global Society, 21(1), 23-46 Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses. Sellele on omane riskiühiskond. Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid: Iga protsess kahandab traditsioonilisi sotsiaalpoliitilisi arusaamu, millele tööstuslik ühiskond tugineb, et toimuks paljunemine. Iga protsessi tagajärjel suureneb ka indiviidi ja terve ühiskonna risk. a) globaliseerumine
mõtestada... nähes märke, mida looja on meile esitanud, püüame tunnetada millist koodi ta on kasutanud, kuidas on oma loomingu konstrueerinud nii, et see räägiks meile loo. Seega, narratiiv põhineb refleksiivsusel, ühelt poolt, ja teiselt poolt põhineb see konstruktsioonil. See, kui me kõik nähtused, faktid ja asjad kõrvuti ritta paneme, et moodustuks tervik, siis esiteks me oleme need reflekteerinud (ehk teinud refleksiivse, tunnetusliku valiku); ja viis kuidas me need kokku paneme, on konstruktsioon. Ühesõnaga, narratiiv, mis tundub nii lihtne, on refleksiivne konstruktsioon. Selleks, et inimene, kui ta tahab midagi lugeda, vaadata ja tõlgendada, peab ta üles leidma koodid, mis ,,hakkavad tööle", aitavad märke tõlgendada. Koodid... ka tekst on sageli omakorda kodeeritud. Konstrueerimine on võimalik siis, kui on olemas teatud koodid ja märgid
kusjuures varasemad refleksiivsust väljendavad i- ja ne- sufiksid (säilima, leevenema) asendatakse u-ga (säiluma, leevenduma). Üha tavalisemaks muutuvad sihiliste e transitiivsete ja reflektiivsete verbide paarid, kusjuures u-line refleksiiv on väga tihti kas uus-või ümbertuletis. sulgema sulguma leevendama leevenduma Üha sagedamini on hakatud transitiivse verbi umbisikulise vormi asemel kasutama refleksiivse verbi isikulist vormi. Sünnib grammatiline paradoks: verbivorm muutub passiivsest aktiivseks, semantika aga aktiivsest passiivseks. Mõnikord toob selline grammatiline nihe lisaks lause semantilisele ümbertõlgendamisele kaasa ka omalaadse keelelise ideoloogia. Maapõevarad ammenduvad kiiresti Meie veekogud on saastunud Seega pole refleksiivsetes lausetes kellegi tegevus otseseoses ebameeldivate nendingutega: maapõuevarad ammenduvad ja veekogud saastuvad justkui iseenesest..
23. Refleksiivsus, antirefleksiivsus, sümmeetrilisus, antisümmeetrilisus, transitiivsus. Näited. Relatsiooni maatriksi ja graafi kuju iga omaduse korral. [2] Refleksiivsus o DEF: Hulgal X määratud relatsiooni R nimetatakse refleksiivseks, kui iga x∈X korral (x,x)∈R o Kui X on lõplik hulk, siis saame R esitada maatriksina. Refleksiivsuse korral on relatsiooni maatriksi peadiagonaalil väärtused 1. o Refleksiivse relatsiooni suunatud graafis on iga tipu juures silmus. Antireflektsiivsus o DEF: Hulgal X määratud relatsiooni R nimetatakse antirefleksiivseks, kui iga x∈X korral (x,x)∉R o Antirefleksiivse relatsiooni maatriksi peadiagonaal koosneb nullidest. o Antirefleksiivse relatsiooni suunatud graafis ei ole ühegi tipu juures silmust. Sümmeetrilisus o DEF: Hulgal X määratud relatsiooni R nimetatakse sümmeetriliseks, kui (x,y)∈R korral alati (y,x)∈R
t. kui ; ii. sümmeetriline, s.t. kui ; iii. transitiivne, s.t. kui . Kui on ekvivalentsusseos ja , siis öeldakse, et elemendid ja on ekvivalentsed (seose järgi). Sageli väljendatakse ekvivalentsiseost kirjutades ka . Näide 6. Võrdsusseos = on ilmselt ekvivalentsuseos suvalisel hulgal . Tegemist on ühikseosega =={(,) | }×, mida mõnikord nimetatakse ka hulga 2 diagonaaliks. Ühikseos ehk võrdusseos on kõige kitsam ekvivalentsusseos, sest ta on iga ekvivalentsusseose (kui refleksiivse seose) osahulk. Ka seos =× on ekvivalentsusseos hulgal (nn universaalne seos). Seoseid ja nimetatakse triviaalseteks seosteks hulgal A. Näide 7. Kongruentsiseos täisarvude hulgal on samuti ekvivalentsusseos. Olgu >0 mingi fikseeritud naturaalarv. Täisarve ja nimetatakse kongruentseteks mooduli järgi, kui vahe jagub arvuga ja kirjutatakse ( ). Näiteks 2511 ( 7), 2113 ( 4). Järjestusseosed Binaarset seost hulgal nimetatakse (mitterangeks) järjestusseoseks (lühidalt
d. Refleksiivne transitiivne sulund on vähim antud relatsiooni sisaldab relatsioon, mis on nii refleksiivne, kui ka transitiivne, tähistus R*. e. Teoreem transitiivse sulundi avaldumisest relatsiooni astmete kaudu. e.i. Tõestus.https://moodle.ut.ee/mod/url/view.php?id=107318 lk 103 f. Transitiivse sulundi seos: (x, y) R+ tähendab, et leidub suunatud ahel tipust x tippu y. g. Refleksiivse transitiivse sulundi seos: (x, y) R* tähendab, et x = y või leidub suunatud ahel tipust x tippu y. 30) a. R täiendrelatsiooni R' maatriks on ¬R = (¬rij). b. Ühendrelatsiooni R S maatriks on R S = (rij sij). c. Ühisosa R S maatriks on R & S = (rij & sij). d. R pöördrelatsiooni R-1 maatriks on RT = (rji), st transponeeritud maatriks (read ja veerud on vahetatud). e
ka lisamaterjali ’U. Beck – Riskiühiskond’ 1. Tekst toob välja, et moderniseerunud ühiskond on liikumas järgmisesse faasi, mida U. Beck nimetab ’refleksiivseks modernsuseks’ (ingl. k reflexive modernity)? Refleksiivne modernsus on kaasajastamise protsess, mis on välja arenenud tööstuslikust modernsusest, sellele on omane, et ei toimu enam nii suurt tööstuslikku arengut, kui see oli tööstusliku modernsuse ajal. Refleksiivse modernsuse ühiskonnas väärtustatakse inimeste produktiivsust ning seda, mis on juba ühiskonna poolt kasutuses. Sellele on omane riskiühiskond. 2. Kuidas on selliste muutustega ühiskonnas seotud järgmised protsessid: Iga protsess kahandab traditsioonilisi sotsiaalpoliitilisi arusaamu, millele tööstuslik ühiskond tugineb, et toimuks paljunemine. Iga protsessi tagajärjel suureneb ka indiviidi ja terve ühiskonna risk.
Transitiivne sulund on R-le lisatud vähima paaride arvuga seos, mis on transitiivne. Relatsiooni refleksiivne transitiivne sulund: R on seos hulgal A. R refleksiivne transitiivne sulund on seos R *, mille korral: · iga a puhul aR*a · aR*b kehtib, kui kehtib aR+b · R* sisaldab parajasti nii palju elemente, kui eelmised tingimused ette näevad * R on seos, mis on saadud R-le minimaalse arvu paaride lisamisel nii, et saaksime refleksiivse ja transitiivse seose. Järjestusseosed: · osalise järjestuse seos (kõigile saab leida ülem- ja alamelemendid, kuid kõik pole järjestusse seatud): o transitiivne o irrefkeksiivne (näiteks alamhulgaks olemise seos kõigi osahulkade hulgal) · refleksiivne osaline järjestus (seos R) o määrab lineaarse järjestuse kehtib kas aRb, bRa või a = b Hulgal A on määratud järjestusseos tähistuseks (A, R) Näiteks (N,<) 3. Kujutused
h poliitikafilosoofia ja õigusfilosoofia) kuuluvaiks. Kaks esimest koos loogikaga omakorda moodustavad teoreetilise filosoofia tuuma. Ontoloogia, olemisõpetus, on see filosoofia osa, mis käsitleb olemise (kr ontos) kõige üldisemaid printsiipe, fundamentaalsemaid struktuure ja seaduspärasusi. Arutlustes ei lähtuta ega toetuta seejuures mitte tegelikkuse empiirilise uurimise materjalile ja kriteeriumitele, nagu see toimub teaduses, vaid maailmaskeem ehitatakse puhtmõistuslikult, refleksiivse mõtiskluse tulemusena. Selleks kasutatakse üldisi mõisteid ehk kategooriaid: olemine, ruum ja aeg, põhjus ja tagajärg, osa ja tervik, pidevus ja diskreetsus, võimalikkus ja tegelikkus jms. Mis olemine üldse on? Kuidas see on seotud mitteolemisega? Kas olemine on piiratud või piiramatu? Kas olemisel on eri tasemeid? Kas maailma tuleks kujutada pigem pideva või pisikestest osakestest koosnevana? Bertrand Russelli kujundlikus sõnastuses: ,,Kas maailm on
mitmete aineprogrammide täitmisel. Sisulisest küljest võib üliõpilastööde eesmärgid jagada kaheks. Üliõpilastöödega luuakse: 1. teaduse või arendustegevuse seisukohalt uus teadmine, 2. võimalused üliõpilaste professionaalseks arenguks. Professionaalse arengu seisukohalt on ülimalt tähtis argiteadvusliku teadvuse kujunemine professionaalseks, mis väljendub a) tegevusalase e instrumentaalse, b) sotsiaalse ja c) refleksiivse kompetentsuse kasvus. Seega on kasvatusteaduslike üliõpilastööde formaalseks eesmärgiks kvalifikatsiooni ja sisuliseks eesmärgiks kompetentsuse tõstmine, millele lisandub teadusloome. Samas sõltub ühe või teise eesmärgi tähendus üliõpilastöö tasemest. Kui referaatide, esseede ja seminaritööga taotletakse eelkõige üliõpilase teadusliku mõtteviisi arenemist, siis magistri- ja doktoritöö kirjutatakse eelkõige teaduse arendamise eesmärgil.
keeruliste robotitega keskkonnatingimustele. Redusktionistliku lähenemise korral on kui tahes keeruline käitumine jagatud väiksemateks algühikuteks – operatsioonideks, millest tuleneb oprantne õppimine. Käitumise õppimine toimub peamiselt operatsioonide omandamise tasemel. Nüüdisaegne psühholoogia aktsepteerib biheivioristlikku lähenemist kuritegelikule käitumisele kui üht võimalust. Ollakse nõus, et stiimul võib esile kutsuda refleksiivse reaktsiooni ja et käitumise tajajärejed müjutavad tulevasi reaktsioone. Ilmselt ei saa aga kogu inimkäitumise keerukust lahti mõtestada lähtudes vaid välistest tingimustest. Inimene on kõige muu kõrval ikkagi aktiivne probleemide lahendaja, kes võtab küll vastu keskkonnast signaale, kui enne käitumist neid ka interpreteerib. (Saar, 2007, lk 194-197) Operantse õppimise tunnused Käitumist põhjustab vajadus reageerida teatud kindlal viisil.
annaabi.ee 
