aidata teist. 6. ef tagass ei korma suhtlemist üle. Enseseregulatsioon oma mina nisemiste standardite võrdlus Võrdluse tagajärjel olen ma motiveeritud teisiti käituma. Tegelik mina – pos eesm mill epoole in püüdleb Peaks mina – neg eesmärgid, mida in püüab vältida Üpil eneseh mõj peamised faktorid 1. olulised teised – need kelle suhtumine, tugi, arvamus jne korda läheb, selle frupiga in identifitseerib ennast 2. referentgrupid 3. nn rolli mängimine ja rolli võtmine – tegevuslik läbi mängimine. 4. situatsioonid, kus on välides reeglid versus sisemiselt omaksvõetud reeglid. Üpil eneseh mängib võtmerolli õppimisel Tõsta nende enesehinnangut, sest see on kooperatiivste suhete aluseks Loo kliima kus õpil tunnek end turvaliselt Enesehinnang tõuseb läbi eduVäärtusta õpilasi seoses nende edusammudega Õpilasi tuleb katsepteerida sellisena nagu nad on. Ma olen hea üpetaja ;)
kooslust, kus vastavalt sotsiaalsetele normidele, huvidele ja väärtustele täidetakse sotsiaalseid rolle ja taotletakse ühist eesmärki. Iga ühiskond koosneb paljudest sellistest gruppidest . Nad kõik on omavahel teatud seostes ja selleks et ühiskonda õigesti mõista tuleb esmalt erinevaid gruppe mõista, nende iseloomust ja kohast ühiskonnas aru saada. Seetõttu võime ka öelda, et ühiskond on üksteisega läbipõimunud sotsiaalsete gruppide kooslus. Esmased ja teisesed grupid. Referentgrupid. Formaalsed ja informaalsed grupid. Kogukond ja ühiskond Sotsioloogid on praktiliselt selle teaduse tekkimisest peale püüdnud sotsiaalseid gruppe üksteisest eristada. Esimese katse selles valdkonnas tegi juba Ferdinand Tönnies (1858 1918), kes sündis 1855.a. väikeses Põhja-Saksa külas, kus traditsioonid olid suures aus. Ta kasvas üles väikelinnas Husumis , kus väikesed grupid olid selgelt eristatavad ja nähtavad
Imago on üks peamisi vahendeid margi või firma eristamiseks teistest. Imago on firma või toote/margi isiksus ehk persoon, mille loovad reklaam ja tarbija kogemused. Imago on nende teadmiste, ootuste, uskumuste ja muljete summa, mida keegi toote või teenuse kohta omab. Iga üksikreklaam peab olema kooskõlas imagoga. Psühholoogiline vastuseis ehk resistentsus imago muutumisele – kui imago näib inimesele stabiilne ning kui inimest ümbritsevad referentgrupid imagot järkuvalt toetavad, siis psühholoogilielt tõrjutakse nii seesmisi (nt kahtlused) kui väliseid (propaganda imago vastu) imago-vastaseid jõude. Rebranging – suures osas tegelikult imago muutmist. Imago loomisel on palju eeltingimusi, seaduspärasusi ja võtteid: 1) Tähtis on algusmoment. 2) Arendada ja süvendada margi-ja firmateadvust 3) Luua tuleb hüüdlause 4) Imago üheks põhialuseks on ainuomane müügieeldus (USP) –
· Ebarealistlik haavamatuse illusioon. Sotsiaalne mõju · Inimloomusel on märkimisväärne soov pälvida kaasinimeste heakskiitu ja seetõttu käitutakse tihti näiliselt irratsionaalsel viisil. · Tajutud või reaalse teise inimese juuresolekul ilmnevad inimestel märkimisväärsed muutused tunnetes, mõtetes ja käitumises. Sotsiaalne võrdlus · L. Festinger: inimestel on " tung" võrrelda oma võimeid ja mõtteid teiste endasarnaste isikutega. Referentgrupid: positiivne, negatiivne, reaalne Aktiivne võrdlus Passiivne võrdlus Võrdlus grupis · Gruppidesse sarnasuse printsiibil · Gupisisene võrdlus · Grupisisene võitlus · Grupinormid · Konformsus grupis · Inimene kui grupiloom · Sotsiaalne ärevus grupis · Gruppidevaheline võrdlus Kuuletumine autoriteedile · S. Milgrami katse 1974 · Katse näiliselt karistuse mõjust mälule. Tegelikult autoriteedile allumisest. Kaks
tagasiside töö tulemuslikkuse kohta, mõõdukad ebaõnnestumise riskid Ootuste teooria —Inimese pingutus sõltub sellest, kui väärtuslikuna ta tajub eeldatavat tulemust ja kui tõenäoline on, et ta tulemuse saavutab 1) Seos pingutuse (E) ja tulemuse (P) vahel 2) Seos tulemus (P) ja tasu (O) vahel 3) Hinnang Motivatsioon= (E-P) x (P-O) Ootuste teooria mudel Võrdsuse teooria . Kas suurendada tasu või vähendada jõupingutusi? Võrdsuse teooria referentgrupid .� Mina - seespool - Töötaja kogemused erinevatel ametikohtadel oma praeguses organisatsioonis. .� Mina - väljaspool - Töötaja kogemused situatsioonis või ametikohal väljaspool praegust organisatsiooni. .� Teine - seespool - Teine isik või isikute grupp töötaja organisatsioonis. .� Teine - väljaspool - Teine isik või isikute grupp väljaspool töötaja organisatsiooni. Kui töötajad tajuvad ebavõrdsust �� 1
Võime Sooritus Motivatsioon Võimalus Ei ütle, kuidas üks asi teisest tuleneb. Taju, kuidas asjad ükstesit mõjutavad Võrdsuse teooria Kas suurendada tasu või vähendada jõupingutusi? Töötaja tasu ja jõupingutuse suhe VÕRDLUS Teiste töötajate tasu ja jõupingutuse suhe On võrdsed töötaja on rahul ega muuda oma käitumist Ei ole võrdsed töötaja tunneb ennast ebamugavalt ja võtab midagi ette. Võrdsuse teooria referentgrupid · Mina . seespool töötaja kogemused erinevatel ametikohtadel oma praeguses organisatsioonis · Mina väljaspool töötaja kogemuses situatsioonis või ametikohal väljaspool praegust organisatsiooni · Teine seespool - · Teine - väljaspool Kui töötajad tajuvad ebavõrdsust 1. Muudavad nõudmise taset (ei rakendata nii suurt jõupingutust) 2. Muudavad oma töö tulemusi (nt tükitöö alusel tasustatatavd töölised võivad
· out-grupid need grupid, kuhu kuuluvad "nemad" ja kuhu meie ei kuulu Formaalsed grupid liikmed koonduvad mingi konkreetse ülesande täitmise eesmärgil. Näiteks sotsioloogilise küsitluse läbiviijad, kes on füüsiliselt erinevates linnades, kuid moodustavad siiski grupi. Mitteformaalsed grupid loodud inimeste teatud vajaduste rahuldamise eesmärgil. Näiteks seltsid, ringid. Referentgrupid selle grupiga saab teisi gruppe võrrelda või grupp, millega 1 isik oma gruppi võrdleb. · Kontrollgrupid grupp, kuhu isik ei pruugi kuuuda, kuid mis ikkagi mõjutavad tema identiteeti, norme ja väärtusi. Etalon või standard, millega saab mõõta enese staatust ja rollikäitumist, olles või olemata ise selle grupi liige. (referentgrupid) Grupisuhete aspektid:
LEHT- enesetõhusust saab tugevdada nelja tegevuse kaudu.....jne. Erinevad kogemused tagasiside enesetõhususe tõus ülesande jagamine väiksemateks osadeks meedia kasutamine Millised on enesehinnangut mõjutavad peamised faktorid? Vanemlus (Lapse) visualiseerimine- kuidas lapsele on head öeldud- lasta olulised teised pilt joonistada. referentgrupid rollivõtmine ja rolli mängimine Täiskasvanu kommunikatsiooni stiil Atributsioonid+ hinnanguline põhjendamine Sisemine väline Sotsiaalsete võrdluste alusel võimed motiivid Tagasiside: hinnanguline märgistamine: võimed (häti tehtud
koondunud mingi hetkelise ühise ajendi tõttu. Näiteks reisiseltskond, kes reisib ühes rongivagunis. · Formaalsed grupid liikmed koonduvad mingi konkreetse ülesande täitmise eesmärgil. Näiteks sotsioloogilise küsitluse läbiviijad, kes on füüsiliselt erinevates linnades, kuid moodustavad siiski grupi. · Mitteformaalsed grupid loodud inimeste teatud vajaduste rahuldamise eesmärgil. Näiteks seltsid, ringid. · Referentgrupid selle grupiga saab teisi gruppe võrrelda või grupp, millega 1 isik oma gruppi võrdleb. Mõiste norm omab veel aspekte, mida tuleks rõhutada. Näiteks tähistab norm mingeid harjumusi, tänu millele oodatakse ühiskonna liikmetelt harjumispäraseid käitumisakte. Norm on seotud ka tavade ja kokkulepetega (kokkuleppeid sõlmitakse selleks, et neist kinni pidada); see on ühiskonnaliikmete omavahelise kommunikatsiooni vorm ja norm omandab siduva