See on süsiniku allotroopia! (Sama element esieb mitme erineva lihtainena) Liitainetes: Co2 süsihappegaas Co vingugaas H2O + Co2 --- H2Co3 süsihape Ca(HCo3)2 vee karedus CaCo3 erinevad karbonaadid Näiteks: marmor, katlakivi, paekivi, kriit Kõik orgaanilsed ühendid on süsinikuühendid!!! C + O2 --- Co2 Redutseerijaks süsinik C ja Co redutseerivaid omadusi kasutatakse metallurgias metallide tootmiseks.
Kas selleks on vaja kuumutada? Nimetused (4 p) 7) Kirjuta alljärgneva ühendi esterkondentsatsiooni mehhanism. Nimetused(6p) 8) Kirjutage atsüülasendusreaksiooni mehhanism. Kas happeline katalüüs on vajalik? Anda nimtus lähteainele ja produktile. (6 p) 9) Kirjutage alljärgneva sahhariidi lineaarne vorm vesilahuses. Milline on tekkinud disahhariid, kus glükosiidside moodustub poolatsetaalsete hüdroksüülrühmade kaudu? Kas disahhariidil on redutseerivaid omadusi. (5 p) 10) Millised dipeptiid tekivad alljärgnevatest aminohapetest. Aminohapetele anda süstemaatilised nimetused. ( 5 p)
valmistamisel. Looduses leidub ka lisanditest punaseks või siniseks värvunud korundikristalle. Need on rubiin ja safiir. Suur osa alumiiniumi peitub ühenditena savides. Savid on keeruka koostisega alumiiniumühendid, mis ei lahustu vees. Happesademete toimel võivad nad aga muutuda lahustuvaks ja niiviisi kanduda ebasoovitavaks peetavad lahustuvad alumiiniumühendid taimedesse ja loomadesse. Alumiiniumi redutseerivaid omadusi kasutatakse kosmosetehnikast koduse majapidamiseni. Alumiiniumpulber on redutseerijaks USA kosmosesüstiku Space Shuttle kütuse koostises. Kogu maailmas kasutatakse alumiiniumit kõige rohkem ehitusel, sest alumiinium pakub teiste materjalidega võrreldes unikaalseid võimalusi, tema kasutusvaldkondi on väga palju. Alumiiniumil on väike tihedus, hea vormitavus ja suurepärased pinnatöötlemisvõimalused, seetõttu hinnatakse
elektronide loovutamine, st tegemist on tugeva redutseerijaga ning seda aktiivsem on metall. metallid, mille standardpotentsiaali väärtus on negatiivne, tõrjuvad lahjendatud hapetest vesiniku välja; millel positiivne, see vesinikku välja ei tõrju. metall tõrjub vesilahusest välja kõik temast positiivsema standardpotentsiaaliga metallid. redokspotentsiaal E – iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid/redutseerivaid omadusi. väljendab energiat/tööd, mida tuleb kulutada või mis eraldub 1 Faraday arvu laengu (1 mol elektronide) üleminekul redoksreaktsioonis. mida suurem on redokspotentsiaali väärtus, seda tugevam oksüdeerija on oksüdeeritud vorm ja seda nõrgem redutseeritud vorm. kui süsteemi redokspotentsiaal on negatiivne, domineerivad redutseerivad omadused; kui positiivne, domineerivad oksüdeerivad omadused. REDOKSREAKTSIOONI KULGEMINE
voolutugevuse sõltuvust elektroodidele rakendatavast pingest. Selliselt saadud pinge- voolutugevuse ehk voltamperomeetriliste kõverate alusel määratakse kindlaks analüüsitava lahuse koostis nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kasutatakse nõrka voolu, et sama lahuse korduval analüüsil määratava komponendi kontsentratsioon (1*10 -2 kuni 1*10-5 mool/l) praktiliselt ei muutu. Polarograafiliselt on võimalik määrata katoodil redutseerivaid aineid (katoodpolarograafia) ja anoodil oksüdeerivaid aineid (anoodpolarograafia), mida üldiselt nimetatakse depolarisaatoriteks. Katoodpolarograafias kasutatakse polariseeruva elektroodina peamiselt elavhõbetilkelektroodi (klassikaline polarograafia). Anoodpolarograafias kasutatakse pöörlevat plaatinaelektroodi, sest elavhõbe võib oksüdeeruda. Polarograafiliseks analüüsiks kasutatavad seadmed (polarograafid) on pinge-voolutugevuse
Ning tulemused on kõrgemad kui plaadimeetodi puhul. Puuduseks on see, et see ei võimalda eristada elusaid ning elutuid rakke ning meetod on ka väga västitav analüüsi teostajale. 15. Millised on värvi redutseerimise meetodi eelised ja puudused? Eelsieks see, et testid on lihtsad, kiired ja odavad ning nende abil võimalik määrate elusrakkude arvukust teatud toiduainetes. Puuduseks see, et teste ei saa kasutada toiduainete puhul, mis sisaldavad redutseerivaid ensüüme. VII TEEMA 1. Mis on mikroorganismi puhaskultuur? Mikroorganismi puhaskultuuriks nimetatakse ainult ühe mikroobiliigi rakke sisaldavat mikroobikultuuri. 2. Millised on mikroorganismide puhaskultuuride saamise meetod? Mikroorganismide puhaskultuuride saamise meetodid võib jagada kahte suurde rühma: Mehaalinised meetodid valitakse tehtud lahjenduskülvidest need petri tassid, kus on üksikud, üksteisest hästi eraldatud kolooniad
Seejärel juhitakse gaasid kontsentreeritud KOH büretti, kus kõik gaasid peale N2 adsorbeeruvad. Ruumala määratakse otse. Kjeldahl N2-le (1883): Proovile lisatakse kuuma konts. väävelhapet, kõik lämmastiku vormid proovis viiakse ammooniumiooni kujule. Lahus muudetakse aluseliseks ning vabanev ammoniaak destilleeritakse ja kogutakse happelisse lahusesse. Ammoonium määratakse tiitrimise teel. Puuduseks see, et kõik N vormid ei muutu ammooniumiks ning vahest tuleb lisada ka teisi redutseerivaid agente. Kitsam elementanalüüs: Etteantud aine totaalne lagundamine hapnikjoas kõrgetel temperatuuidel (1000-1800 °C), reaktsooniproduktide lahutamist ja detekteerimist. Reaktsiooni tulemusel sadakse CO2, H2O, N2, NO2. Hapnik määratakse eraldi, He keskkonnas. CH analüsaator (1923) Kuumutamine hapniku joas oksüdeerijate juuresolekul, aine oli Pt ampullis (katalüsaator). CO2 ja H2O seoti selektiivselt asbestile kantud NaOH või Mg(ClO4)2 torudes, kogus määrati torude kaalu kasvu järgi
nitritiks: 2NH4+(vedel) + 3O2 + 2H2O→ 2NO2−(vedel) + 4H3O+ .II etapp: oksüdeeritakse nitrit nitraadiks: 2NO2− + O2 → 2NO3−(vedel) ;denitrifikatsioon- nitraadi (NO3-) ja nitriti (NO2-) gaasilisteks oksiidideks redutseerimise protsess. tekivad lämmastikoksiid (NO) ja dilämmastikoksiid (N2O). 62. Mis on redokspotentsiaal? tasakaaluline elektroodipotentsiaal, mis iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid või redutseerivaid omadusi. 63. Mis on oksüdatsiooniaste? Määra oksüdatsiooni aste etteantud ühendites. arv, mis näitab aatomi oksüdeerituse astet keemilises ühendis. Lihtainete oksüdatsiooniaste on 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. O (hapnik) –II; H (vesinik) I; Püsivad: I – Na, K; II – Mg, Ca; III – Al. Muutuvad: Fe, Ni II või III; Cu, Hg I või II; Sn, Pb II või IV; 65. Mida on võimalik arvutada ja määrata redokspotentsiaalide abil? on võimalik
bakterid. · Looduses isoleeritakse arhesid veel kuumadelt väävliväljadelt (solfataric fields), ülekuumenenud mudabasseinidest, pindmistest väävlirikastest kuumaveeallikatest. Keskkond, kust neid isoleeritakse, on happeline, sest hüpertermofiilsed S-bakterid oksüdeerivad seal leiduva väävli ja H2S väävelhappeks. · Kuna kõrgel temperatuuril lahustub hapnik halvasti ja vulkaanilistes piirkondades on rohkesti redutseerivaid gaase, siis on biotoobid, kust hüpertermofiile isoleeritakse sageli anaeroobsed. Arhede energeetiline metabolism · Arhedel on esindatud väga mitmed energia hankimise · moodused. Nad saavad energiat järgmiste protsesside vahendusel: 1. Orgaaniliste ainete oksüdeerimine hapnikuga või väävliseoseliselt. 2. Anorgaaniliste ainete oksüdeerimine (vesinik kõige levinum, aga
Sisalduva kolmiksideme lõhustamise reaktsiooni aktivatsioonibarjääri ületamiseks. Inaktiveerub õhuhapniku toimel. 3. Selgitage milline on glutamaadi ja glutamiini funktsioon ammooniumi assimileerimisel. Kirjeldage reaktsioonid, mida katalüüsivad glutamaadi dehdrogenaas, glutamiini süntetaas ja glutamiini süntaas. Nende reaktsioonidega toimub anorgaanilise lämmastiku sisenemine orgaaniliste ühendite koosseisu. Glutamaadi dehüdrogenaas kasutab NADPH redutseerivaid ekvivalente ammooniumi sidumiseks - ketoglutaraadiga. Glutamiini süntetaas on põhiline ensüüm mida kasutatakse ammooniumi fikseerimiseks. Kasutab ATP energiat reaktsiooni läbiviimiseks. Substraadiks glutamaat. 4. Asendatavad ja hädavajalikud aminohapped. Asendatavad aminohapped on sellised mille biosünteesi rajad on loomadel olemas. Biosünteesi rajad lihtsamad. Hädavajalikud aminohapped produtseeritakse taimede ja bakterite poolt. Biosünteesi rajad on pikemad ja keerukamad.
metaboolsete reaktsioonide vaheühendid). Katabolismi ja anabolismi sõltumatutel radadel toimub ühe poole aktiveerimisel teise poole inhibeerimine. Katabolismi ja anabolismi osaliselt kattuvatel radadel katalüüsivad pöördreaktsioone katabolismile või anabolismile vastav ensüüm, teist inhibeeritakse. 4. Redoksreaktsioonid metabolismis. Katabolism on oksüdatiivne substraadid (valgud, suhkrud, süsivesikud) loovutavad redutseerivaid ekvivalente, harilikult + + hüdriidioone. NAD või NADP seovad kataboolsetes reaktsioonides vabanevad elektronid ja formeeruvad redutseeritud Süsiniku oksüdatsiooniastme järk-järguline muutumine vormid NADH või NADPH. Anabolism on redutseeriv NADH ja NADPH tagavad redutseeriva jõu anaboolseteks protsessideks. 5
tendents – tegemist on tugeva oksüdeerijaga. Mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektroni loovutamise tendents – tegemist on tugeva redutseerijaga. 54. Redokspotentsiaal. Nernsti võrrand. Redokspotentsiaal kui reaktsiooni suuna kriteerium. Redoksprotsessid eluslooduses. Nernsti võrrand Redokspotentsiaal on tasakaaluline elektroodipotentsiaal, mis iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid või redutseerivaid omadusi. Kui süsteemi redokspotentsiaal on negatiivne, domineerivad redutseerivad omadused, kui positiivne, siis domineerivad oksüdeerivad omadused. Redokspotentsiaalide abil on võimalik arvutada redoksreaktsiooni Gibbsi energia muut, mis omakorda võimaldab määrata reaktsiooni iseenesliku kulgemise suunda. Nt fotosüntees on redoksprotsess. 55. Mis on korrosioon? Kuidas selle vastu võidelda? Korrosioon – metalli hävimine (oksüdeerumine) ümbritseva keskkonna toimel
koonduvad vähesteks lõpp-produktideks, anaboolsed rajad hargnevad paljudeks biomolekulideks. Mõned rajad toimivad nii katabolsimis kui ka anabolismis. Anaboolse ja kataboolse raja mõned astmed võivad olla samad, kui vähemalt üks aste peab erinema, et taga raja spontaansus. Erinevate astmete esineme võimaldab vajadusel ühe või teise raja välja lülitada. Redoksreaktsioonid metabolismis Katabolism on oksüdatiivne substraadid (valgud, suhkrud, süsivesikud, rasvad) loovutavad redutseerivaid ekvivalente, harilikult H- ioone. NAD+ või NADP+ seovad kataboolsetes reaktsioonides vabanevad elektronid ja formeeruvad redutseeritud vormid NADH või NADPH. Anabolism on redutseeriv NADH ja NADPH tagavad redutseeriva jõu ehk elektroni anaboolseteks protsessideks. Oksüdeeritud ja taandatud koensüümid metabolismis On vajalikud energia ülekandeks. Taandatud koensüümid on NADH, NADPH ja FADH 2. On väga head elektronide ülekandjad.
· annavad elektrone kergemini, et positiivseid ioone moodustada; · roostetavad või tuhmuvad kergemini; · vajavad rohkem energiat (ja erinevaid meetodeid), et oma maagist eralduda; · muutuvad tugevamateks redutseerijateks. Redokspotentsiaal ehk oksüdatsioonipotentsiaal[viide?] (lühendatult või tähisena sageli rH) on tasakaaluline elektroodipotentsiaal, mis iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid või redutseerivaid omadusi[1]. Kui süsteemi redokspotentsiaal on negatiivne, domineerivad redutseerivad omadused, kui positiivne, siis domineerivad oksüdeerivad omadused. Igal elemendil/ühendil on temale omane redokspotentsiaal, kusjuures mida positiivsem (kõrgem) on elemendi/ühendi redokspotentsiaal seda kõrgem on tema afiinsus elektronide suhtes ehk võime redutseeruda. Redokspotentsiaali mõõdetakse tavaliselt millivoltides.
Energiat sellest protsessist ei saada. Dissimilatoorne nitraadi redutseerimine toimub fakultatiivse metabolismiga bakterite vahendusel, kes kasutavad hapniku puudumisel elektroni aktseptorina nitraati. (NO3-+4H2 +2H+. NH4+ +3H2O). Energiat saadakse protsessi esimesest etapist (nitraadi redutseerimine nitritiks), teise etapi (NO2-. NH3) eesmrgiks on regenereerida NAD ja see toimub juhul, kui keskkonnas on piisavalt orgaanilist ssinikku. ksnes nitraati nitritiks redutseerivaid baktereid nimetakse nitraadi hingajateks (nitraadi redutseerijad), tpiline nide enterobakterid. - Denitrifikatsioon on dissimilatoorse nitraadi redutseerimise phivorm (NO3 +5H2 +2H+. N2 + 6H2O). Denitrifitseerijad bakterid moodustavad 0.1 kuni 5% kogu bakterikooslusest mullas Enamik denitrifitseerivaid baktereid on heterotroofid ja kuuluvad erinevatesse taksonoomilistesse ja flogeneetilistesse rhmadesse, kige sagedamini perekondadest Pseudomonas ja Bacillus. Vtmeensmid
annaabi.ee 
