igas heas idees on varjul pahupool (lennuki leiutamises allakukkumine, majanduses varimajandus jne.) ja instrumentaliseeritud mõistust kasutatakse paratamatult valedes tingimustes ja seatakse ohtu subjektiivsus e. indiviidi vabadus. Olles ülikriitiline Hegeli absoluutse mõistuse idee suhtes (samuti valgustuse, platonismi jt. mõistuse ülistuste osas), absolutiseeris Adorno Hegeli sobimatuse (non-identy) subjekti ja maailma vahel. Nii on Adorno igasuguse reduktsionismi (ideele taandamise) kriitiline ning teleoloogia ja progressi vastu umbusklik. Humanismil ei saa olla objektiivset sihti -- see oleks repressioon ja autonoomia kaotamine. Vabadus on subjektiivsuse lõpmatult muutuvates vormides. Adorno järgi on objektiivsuse sildi all kogu aeg püütud varjata konteksti ja uus sotsioloogia peab esitama pinget, mis valitseb subjekti vabaduse nõude ja ühiskonna vajaduse vahel omada kindlat struktuuri.
märgid peamiselt esteetika valdkonda kuuluvad (tukk, higistamine). Aga nende müütide puhul on iseloomulik see, et nende väljastaja (émetteur) on müütidesse kodeerinud tegelikkusele vastava sõnumi, mida lugeja dekodeerib. Iga zhest viitab sellele, mida asi tegelikult tähendab. Müüt on lihtsalt tegelikkuse esitamine allegoorilises vormis. Müüdi väljastaja taotlus on siin siiras. J.F.Lyotard ``Postmodernistlik olukord``. - Metanarratiivide hulgas on reduktsionismi ja teleoloogilisi mõisted nagu näiteks valgustusajastu ja marksism . Tehnoloogilise arenguga valdkondades nagu side , meedia ja infotehnoloogia on need muutnud talumatuteks. Tehisintellekt ja masintõlge näitavad keelelist ja sümboolset üleminekut postindustriaalses majanduses ja sellega seotud postmodernistlikus kultuuris, mis oli tõusnud 1950 lõpus pärast Lääne-Euroopa rekonstrueerimist. Tulemuseks on paljusust keele-mängeudes (termin, mille leiutas Ludwig Wittgenstein [5] ),
vaatlusliku vahel on kõigest määra küsimus. Nimelt jätavad holistliku teetähise ületamata vaatluslaused, mis tänu oma põhjuslikule seosele lähistiimulitega on seotud üksikute olukordadega. Kuid ka vaatluslaused ei jää puutumata holismist, kuna asjaolu, kas me neid aktsepteerime, sõltub ühtlasi tervikteooriast ning mitte ainult maailmast. Pealegi ei pea Quine mõttekaks positivistide varajast tugevat reduktsionismi, mis üritab taandada teoreetilised väited vaatluslausetele. Kokkuvõte Quine'i puhul oli tegemist uuendusliku filosoofiga, kes tõi lagedale uusi vaatlusprintsiipe ja kirjutas palju teoseid. Sellele pühendas ta isegi oma pensionipõlve. Kogu elu oli ta seotud Harvardi ülikooliga, andes seal loenguid ka kõrges eas. Tema kõige varasemad teesid ja publikatsioonid põhinesid formaalloogikal ja hulgateoorial. Tema eesmärk oli leida vastused
erinevustest lähtuvast definitsioonist? Karakter ja temperament; nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Reduktsionism. Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus, kus bioloogilisele mõjuteele on lisandunud keskkondlik). Viie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. Sotsiaal-kognitiivsed teooriad. Nende kujunemise eripära (kognitiivse ja biheivioristliku lähenemise hübriid, mis oli algjärgus ajendatud psühhoanalüüsist).
subjektiivsed. Suur rõhk on subjektiivsel karakteril ehk siis, mis tunne on olla teatud elusolend. Isegi kui inimesel on maailma parim kujutlusvõime ja on võimeline kujutama ette olema nahkhiir(tema omadusi ja käitumisviise), siis see inimene siiski ei tea, mis tunne on tegelikult olla nahkhiir. See idee peitub subjektiivsel karakteril – igal asjal on oma tõlgendus sellest, mis on olla tema ise. Nageli silmis ainuke viis, kuidas taandada reduktsionismi teooriat on nii, et kui omakorda fenomenoloogilisi funktsioone võtta füüsilistena, mis eemaldaks subjektiivsuse ja seega poleks reduktsionismil enam alust. Nahkhiirte enda mõistuse struktuur ja loomus ei pruugi mõista omakorda meie subjektiivsust ja seega võib vastupidine võimalik olla – subjektiivne karakter on väga spetsiifiline. See on idee, et me ei pruugi kunagi tõeni jõuda ja vaieldakse teoreetilisel tasemel ilma füüsiliste aspektideta
dialektilise meetodi, leides, et inimese psüühika tegeleb puuduva asendamisega – nn puudumise olukord, kus lahendus võib olla imaginaarne, sümboolne või reaalne. Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia – Taaskord keha ja vaimu kooslust ja seoseid uuriv lähenemine, kus sõnaga „mina“ tähistatakse enamjaolt vaimu. Dualistlik positsioon leiab, et keha ja vaim ei asu samas universumis ning on teineteisest sõltumatud. Füsikalistliku reduktsionismi järgi eksisteerivad vaid keha, aju ja ajuprotsessid ning vaim saab olla vaid tegelikult eksisteeriva asja vari 3. tekst Küsimused ja vastused Seneca Kirjade kohta: · Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? Vaid filosoofiasse süvenemise ja selle orjamise kaudu saame tõelise vabaduse osaliseks ning nõuandeid, kuidas oma elu paremini korraldada. Filosoofia kasvatab ja vormib inimesel vaimu, loob
2. Sümboolne müüdikäsitlus. Hõlmab kõiki müüditeooriaid üldiselt, kus müüti peetakse religiooni tuumaks. Seega müüt on teadusest kaugel. Uuemat tüüpi religioon, tekstikeskne fundamentalism. Arhailine religioon, paganlik, mittekirjarahvaste religioon on teaduslikule mõtteviisile mingist vaatepunktist lähemal. Koosneb sümbolitest, tõde par excellance. Tõde kätkeb midagi olulist inimese kohta. Kultuuri, religiooni kese. Comparative religion. Välditakse igasugust taandamist, reduktsionismi, ei saa taandada mingile algelisele religioonile, psühholoogiale, mitteteadlikusele jne. Sümbol on alati ammendamatu. Mitte ainult allegoorilised, võib ka seda olla, aga samas on ta ka sümbol, mille tõlgendamine on lõpmatu. Ei lahenda küsimust, et kas peaksime otsima müütidele mingit algset, kõige esimest versiooni. Sümbolid on alati autentsed. Tõe vastas ainult ajalugu. Teda ei saa tõlkida mingisse teisse keelde. Müüt on eesmärk iseeneses. Tervikuna imeme ta endasse ja
Pärumuslik nende erinevad tähendused isiksusepsühholoogias ja lähedastes valdkondades. Mida tähendab metateooria? Kas metateooria on empiiriliselt kontrollitav? (Jah ja ei: see ei ole ümber lükatav ühe uuringuga, kuid peaks olema faktidega kooskõlas.) Metateooria on viis isiksusest mõtlemiseks, ldiste postulaatide kogum, pole empiiriliselt kontrollitav. NT: BIOLOOGILINE REDUKTSIONISM (Eysenck)- Ekstravertsus on tegelikult dopamiin. Mitte-äärmusliku reduktsionismi näited: Hans Jürgen Eysencki metateooria; Marvin Zuckermani kilpkonna-skeem (ja selle edasiarendus). DNA-> neuroloogia, biokeemia, füsioloogia, tingimine, sots käit, omadused Miks reduktsionism ei ole teaduse vaenlane? Isomorfsuse küsimus: kas isiksusejoonte ja bioloogiliste süsteemide vahel on üksühene vastavus? HÜBRIIDTEOORIADViie-faktori teooria kui hübriidteooria. Eristus baastendentside ja iseloomulike kohanemuste vahel. McCrae ja Costa "viie faktori teooria"
Kripke järgi puudubvalu puhul see vahepealne tase(neutraalne kirjeldus), mille abil saaks valu tuvastada. Valu tuvastatakse otseselt, valukvaliteedi põhjal, olenemata sellest, milline on teemalt neutraalne analüüs. Kripke lükkas Smarti vastuse tagasi. 6. Mittereduktiivne materialism(Davidson, Vaimusündmused) See, mida peetakse mittereduktiivseks materialismiks või füsikalismiks, sõltub sellest, mida peetakse silmas reduktsiooni all. Kaks reduktsionismi liiki: mõisteline reduktsioon, ontoloogiline reduktsioon Mõistelise reduktsiooni puhul esitatakse sõnavaras, mis ei sisalda taandatavat mõistet, selle mõiste rakendamise tarvilikud ja piisavad tingimused. Eeldatakse, et mõisted, millega taandatavat mõistet määratletakse, on sama tähendusega. Ontoloogilises reduktsioonis kasutavate terminite osutused ammendavad kõik faktid ja omadused selle nähtuste kohta, mida redutseeritakse. Taandatava ning taandava
) ja instrumentaliseeritud mõistust kasutatakse paratamatult valedes tingimustes ja seatakse ohtu subjektiivsus e. indiviidi vabadus. Olles ülikriitiline Hegeli absoluutse mõistuse idee suhtes (samuti valgustuse, 70 platonismi jt. mõistuse ülistuste osas), absolutiseeris Adorno Hegeli sobimatuse (nonidenty) subjekti ja maailma vahel. Nii on Adorno igasuguse reduktsionismi (ideele taandamise) kriitiline ning teleoloogia ja progressi vastu umbusklik.Humanismil ei saa olla objektiivset sihti see oleks repressioon ja autonoomia kaotamine. Vabadus on subjektiivsuse lõpmatult muutuvates vormides.Adorno järgi on objektiivsuse sildi all kogu aeg püütud varjata konteksti ja uus sotsioloogia peab esitama pinget, mis valitseb subjekti vabaduse nõude ja ühiskonna vajaduse vahel omada kindlat struktuuri.Nii lükkab Adorno tagasi proletariaadi ja
annaabi.ee 
