Milles seisneb füüsika prognostiline väärtus? Võimes pädevalt ennustada loodusnähtusi avaldub füüsika prognostiline (ennustuslik) väärtus. Ennustamise aluseks on põhjuslike seoste tunnetamine. Mida kujutab endast loodunähtuste ennustamine? Loodusnähtuste ennustamine on väide selle nähtuse toimumise kohta tulevikus või mingis teises kohas. Mida kujutab endast reduktiivne ehk ruumiline põhjuslik seos? Reduktiivseks ehk ruumiliseks nimetataksesellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused on korraga vaadeldavad. Ruumiline põhjuslikkus avaldub ühe füüsikalise objekti koosnemises teistest objektidest nt Liivahunnik koosneb liivateradest. Liivaterade olemasolu on liivahunniku olemasolu põhjus. Matemaatikas tegelevad reduktiivse põhjuslikkusega geomeetria ja algebra. Mida kujutab endast kronoloogiline ehk ajaline põhjuslik seos
· Rakukesta glükolipiidid kustutavad hapnikuradikaale ja võimaldavad baktereil ellu jääda ja paljuneda makrofaagides. · Genoom on sekveneeritud. See on umbes 2000 geeni võrra väiksem kui M. tuberculosis'el ja paljud biokeemilised rajad on tal puudulikud. Genoomis leiti üle 1000 pseudogeeni (muteerunud geenid, mille intaktsed partnerid on tuberkuloositekitaja genoomis olemas). Reduktiivne evolutsioon, kohastumine eluga peremehe rakkudes. · Radade defektsus seletab ka seda, miks leepratekitaja nii aeglaselt kasvab ja miks teda on nii raske kasvatada. Kasvatatakse katseloomades (armadillo). Perekond Rhodococcus · Moodustab ainult substraadimütseeli, öhumütseeli ja spoore mitte. Mütseel fragmenteerub pulkjateks rakkudeks. · Rodokokid on kollaselt, oranzhilt vöi punaselt pigmenteerunud, aeroobsed kemoorganotroofid
Esim e s e l etapil moo du stuvad fotoke e miliste st e reaktsioonid e produktide s s e kätketud en ergia arvel metab olis mi s univers a als elt kasutatavad en erg e etilise d faktorid (ATP ja NADPH). Teis el etapil toimu b CO 2 assimilatsioon ja hulk teisi prots e s s e , mis kasutavad nim etatud en erg e etilisi faktoreid. · CO2 põhiliseks assimilatsioonirajaks rohelistes taimedes on reduktiivne pentoosfosfaadi tsükkel Calvini tsükkel Avastati Calvini, Ben s o ni ja Bas sh a mi uurimistöö tulemu s e n a 50. aastatel. 1961 Clvinile Valgu Nobeli s on preme amgina.e e tilin e kiirgu s, elektro moo du stab kogu elektrom a g n e e tilis e st spektrist kitsa osa, mille lainepikku s e d on inimsilmale nähtavad + UV ja infrapun a s e d lainepikku s e d. Kuid eksiste erivad olulised
• tunnuseid, mida nimetamisprotsessis vajatakse, nimetatakse nimetamismotiivideks ning keeleüksuse tähendust vastavalt motiveeritud tähenduseks Motivatsioonitüübid • foneetiline motiveeritus • morfeemne motiveeritus • semantiline e. kujundlik motiveeritus • situatiivne motiveeritus • etümoloogiline motiveeritus • diskrimineeriv / mittediskrimineeriv motiveeritus Leksikaalse tähendusmuutuse liigid • uuenduslik tähendusmuutus • reduktiivne tähendusmuutus • tähenduse teisenemine Sõna kui grammatikaüksus: strukturaalne lähenemine sõnale • alates Saussure’ist eristavad strukturalistid keeles kaht tasandit: häälikkuju e. tähistuse (formatiivi) ja tähenduse (semeemi) poolt • nt. väljend Aias kasvab puu – lause iga osa on keelemärk, millel on oma tähendus (signifikaat) ja tähistajad (signifikandid) • keeles puudub isomorfism Sõnale lähenemise võimalused
teadvuskäsitluste kriitika Teadvus ja reduktsioon. Nagel: Keha-vaimu probleemi muudab raskeks ning erinevaks teistest teaduslikest identsustest just teadvuse olemasolu. Organism on teadvusel = selle organismi jaoks on kuidagi olla see organism. Tema kogemustel on “subjektiivne iseloom”. What it is like – mismoodi (või kuidas) on olla. Originaalis ei küsita tunde kohta. ‘Tunne’ on antud kontekstis liiga laetud mõiste. Mentaalse reduktiivne analüüs ei käsitle teadvust adekvaatselt, kui ta jätab seletamata kogemuse subjektiivse iseloomu. Senised mentaalse reduktiivsed analüüsid oleksid samasugused ka siis kui kogemusel subjektiivne iseloom puuduks. Kui füüsikalises reduktsioonis saab kõrvale jätta aine nähtumuslikud omadused kui miski, mis kuulub vaatleja juurde, siis kogemuse fenomenilisi omadusi samal viisil kõrvale jätta ei saa. Kaks kontseptsiooni
Teine osa kuulub lagundamisele, kusjuures aminohapped suunatakse energeetilisse ainevahetusse üle desamiinimise, dekarboksüülimise ja oksüdatsiooniprotsesside. Ümberamiinimine e transamiinimine etendab aminohapete moodustamisel ja utilisatsioonil kaalukat osa. Selles protsessis toimub aminorühma ülekandumine L-aminohapetelt -ketohapetele vahepealse ammoniaagi moodustumiseta. Desamiinimine on aminohapete utilisatsiooni põhiline tee, mil aminohappelt eemaldatakse aminorühm. Reduktiivne amiinimine on protsess, kus moodustuvad aminohapped nende desamiinimise produktidest -ketohapetest, ammoniaagist ja mõnedest madalmolekulaarsetest N- ühenditest. Aminohapete dekarboksüülimine seisneb aminohappe karboksüülrühma lagunemises ja vastava amiini moodustumises ning eraldub CO2. 44. Valkude muundumine seedetraktis. Valkude ainevahetus eripära mäletsejatel. Roiskumine. Seedetraktis lõhustatakse valgud üle mitmete hüdrolüüsi vaheproduktide kuni aminohapeteni
Lagundamine sltub veel jrgmistest teguritest: PAH-I lahustuvus vees, rngaste arv molekulis, asenduste tp, asenduste arv, asenduse paiknemine. Suurema rngaste arvuga PAH-ide biodegradatsioon toimub peamiselt kometabolismi vahendusel. PAH-e lagundavad paljud seente liigid (ekstratsellulaarne ensm peroksidaas). Kloreeritud alifaatsed ja aromaatsed ssivesinikud: nende hendite lagundamine vib toimuda nii aeroobselt kui anaeroobselt (oksdeerimine, kometabolism, reduktiivne dehalogeenimine). Kige rohkem on uuritud tetrakloroetleeni (PCE) ja trikloroetleeni (TCE) anaeroobset lagundamist. 1 ja 2 kloori aatomiga aromaatsete ssivesinike lagundamine vib alata dioksgenaaside vahendusel ning seejrel eemaldatakse kloori aatomid. Suurema asenduste arvuga aromaatsete ssivesinike korral esmalt eemaldatakse kloori aatomid (aeroobne- Cl asendatakse -OH rhmaga, -OH rhma O tuleb molekulaarsest hapnikust; reduktiivne - Cl asendatakse H aatomiga; hdroltiline- Cl asendatakse OH
O misreaktsioon (r.11). α-Ketoglutaraat on inimorganismi tsentraalse metaboolse raja (tsitraaditsükli) üks HOOC CH2 CH 2 C COOH α-Ketoglutaraat võtmeühenditest. O NH3 Reduktiivne amiinimine r.12 See reaktsioon (α-ketoglutaraadi reduktiivne amiini- mine glutamiinhappeks, r.12) toimub organismis mõ- HOOC CH2 CH 2 CH COOH Glutamiinhape nede aminohapete sünteesil. Vajaliku redutseeriva
Siiski püüavad viljastumisel munarakku tungida korraga miljonid spermatosoidid, kuid seda takistab munarakku ümbritsev kiirpärg (corona radiata) ja läbipaistev vööde (zona pellucida). Munarakku ümbritsevad spermatosoidid eritavad ensüüme - hüaluronidaasi, mutsinaasi - mis soodustab nende kihtide läbimist. Munarakk ühineb vaid ühe spermatosoidiga ning selle tulemusena moodustub sügoot (zygota). Munaraku ja seemneraku lõpliku valmimise käigus toimub rakkudes reduktiivne pooldumine, mille tulemusena mõlemas kromosoomide arv väheneb poole võrra s.t diploidne kromosoomistik jaguneb haploidseks. Seega on sügoodis emapoolne alge 23 kromosoomiga ning isapoolne alge samuti 23 kromosoomiga. Kokku moodustub uus indiviid, kellel on normaalne arv kromosoome: 46. Neist 44 on autosoomid ning 2 genosoomid e. sugukromosoomid. Naise sugukromosoomideks on XX ning mehel XY. Seega normaalne kromosoomistik e. karüotüüp on naisel 46XX ja mehel 46XY.
33 Kx m¨argib siin valimi suvalist m¨arki (x {1 · · · k}), mitte olekut (K311 jne.), m¨argi v~oi morfoloogilise oleku puhul on tegemist alati kolmekohalise indeksiga, m¨argi kui terviku puhul aga u ¨hekohalisega. K1 ja Kk on vastavalt valimi esimene ja viimane m¨ark. 35 Vaadeldes kuute r¨ uhma v~oib t¨aheldada j¨argmisi seadusp¨arasusi. Pilt- m¨arkide ja osutavate m¨arkide puhul rangelt v~oimalik mitte rohkem kui u ¨ks reduktiivne suhe. Tegemist on seega Peirce m~oistes K311 m¨argiolekuga. Muidugi v~oiks siin vaielda, et kui osutavad m¨argid pole osutavad, siis millised m¨argi u ¨ldse on osutavad. Osutavad m¨argid on k¨ull semantilises m~ottes K333 osutavad, v¨aljendades teatud ruumilisi vm. suhteid, kuid morfoloogiliselt oleks o~igem neid siiski ikooniliseks pidada, kuna `osutavas funktsioonis' oleval kriipsul v~oi t¨apil pole iseseisvat t¨ahendust ning teda ei saa seega vastandada autonoomselt eksisteeriva
annaabi.ee 
