Poliitilistelt vaadetelt oli Adler vasakpoolne ja lävis tihedalt sotsialistidega. Ka oma tulevase abikaasa, Venemaalt pärit Raissaga tutvus ta sotsialistide ühingu koosolekutel. Nad abiellusid 1897. aastal ja nende abielust sündis neli last. Teosed eesti keeles: Raskelt kasvatatavad lapsed". Tõlkinud Alma Ostra-Oinas. Eesti Lastesõprade Ühing, Tallinn 1932, 25 lk. "Inimesetundmine: inimeste iseloomude peategurid ja nende areng". Tõlkinud D. Hint (= Debora Vaarandi koos Aadu Hindiga). Redigeerinud Leo Anvelt, saatesõnaAugust Annist. Sari Elav Teadus, nr. 85/86, EKS, Tartu 1939, 212 lk.; 2. trükk:Kupar, Tallinn 1995 3 Millega Alfred Adler ajalukku läks? Psühhoanalüüsi arendaja Alfred Adler on läinud mõtteteaduse ajalukku uue psühholoogiasuuna, individuaalpsühholoogia rajajana. Nagu kõiki suuri avastusi ja leiutusi, on ka Adleri teooriat võimalik kokku võtta paari lausega: inimest juhivad varasest lapsepõlvest peale
· Ka 1972. A valminud ,,Raua needmine" põhineb ,,Kalevala" tekstil, mille on tõlkinud A. Annist · Teos on loodud tenorile/ baritonile, segakoorile ja samaanitrummile · Teda on ahvatlenud ka poliitilised tekstid: a) kantaat segakoorile ,,Lenini sõnad" 1972 · b) ,,Stagna-aja laulukesed" 1978-1982 · c) ,,Eestirahva erakonnamäng" 1990 · A. Pärt peale uue loomestiili juurde jõudmist suurenes Pärdi loomingus sõna tähtsus · Paljusid teoseid on hiljem redigeerinud · ,,Passio" 1985/1992 · ,,De Profundis" 1977/1989 · ,,De Teum" 1990/2002 · ,,Magnificat" 1989 · ,,Kanon pokajanen" 1997 · ,,Da Pacem Dominae" 2004( 2007. a sai ühe loo eest grammi) · Pärt on end nimetanud kirikuakustikamuusikuks, sest tema teosed kõlavad kirikuruumides hästi · ,,Aadama itk" sai 2014. a grammi ( dirigent Tõnu kaljuste) · (A. Pärt sündis Paides, kuid Rakveres on kuju temast, kus on jalgrattal poiss) · Urmas Sisask 1960 · Helilooja ja astronoom
1990. aastatest. Tema sõnavõtud seto kongressil , osalemised Setomaal korraldatud üritustel ja eriti viimasel ajal etteasted meestelaulugrupiga Liinatsüra' on teinud ta tuntuks ka noorema põlvkonna ehk õpilaste seas. mõned Paul Hagu olulisemad tööd ja artiklid, sõnavõtud 1980. aastast alates: 1. Eitav parallelism regivärsi stiilivõttena 2. Uba ja hernes setu laulutraditsioonis 3. Regivärsist netinaljadeni : sissejuhatus rahvaluulesse P. Hagu üks autoritest. 4. redigeerinud Anne Vabarna laulud seto esimese värssromaani "Ale" teksti. 5. Teose "Kolmas seto kongress" 9. oktoober 1993 Saateks. Samal kongressil esines ettekandega "Kiil, kultuur ja haridus Setomaal. Seto umakultuur täämbä ja hummõn." 6. Anne Vabarna eepilise loomingu algus 7. Anne Vabarna 120. sünnipääväle mõtõldõh 8. Seto legendilauluq 9. Seto lauluema Miku Ode 10. Setu lüroeepika geograafilisest levikust 11. Setu mõrsjaitkude koht pulmarituaalis 12
sajandi alguse eesti ajakirjanduses, osa loomingust jäi käsikirjadesse. Sõjaväeteenistusest vabad hetked veetis Peäro Pitka Kiltsis ja seal on sündinud ka märkimisväärne hulk ta kirjanduslikust loomingust. Kiltsi kodumajas on säilinud mitmeid kirjanikule kuulunud esemed. Peäro Pitka jäi teadmata kadunuks I maailmasõjas. Teosed ,,Murueide tütar" (näidend), Jurjev (= Tartu) 1900; 2. trükk Tartu 1905 ,,Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud", Tartu 1901; 2. trükk: redigeerinud Daniel Palgi, EKS, Tartu 1926 ,,Matsil unes, teistel ilmsi", (näidend) Tartu 1901 16 ,,Wõimlemise ehk gümnastika õpetus kooliõpetajatele, koolidele ja iseharjutamiseks", Tartu 1904 ,,Elu-pudemed" (lühiproosa), Tartu 1909 ,,Sõja päiwilt" (lühiproosa), Tartu 1910 ,,Lastejutud", Tartu 1911; 2. trükk Tartu 1925 ,,Sõjamehe sõnastik", Tallinn 1914 ,,Jalgsemaa Kitse-eide muinasjutud ja teisi jutte"
Studer, Sylvia McNair, Andrea Rost, Anne Sofie von Otter, Rosemarie Lang, Peter Seiffert, Bryn Terfel, Jan-Hendrik Rootering; Rundfunkchor Berlin, Prager Philharmonischer Chor, Tölzer Knabenchor. Berlin, Philharmonie, Grosser Saal, 1994. CD Deutsche Grammophon 445 843-2. (Kommentaar: 1994 on salvestamisaasta, 1995 CD ilmumisaasta.) Näide 14. Noodiväljaanne on allikas Gustav Mahler. Symphonie No. 8 1977. Partituur. Budapest: Musica; Wien: Universal. Kui on oluline, kes on nooti toimetanud (redigeerinud), tuleb see lisada. Franz Schubert. Sonaten für Klavier und Violine 1973. Noot. Red. Monika Holl, David Oistrahh. Wien: Wiener Urtext Edition. Kui noote on rohkem, nii et moodustub alagrupp noodiväljaannetest, pole vaja pärast aastaarvu kirjutada, et tegemist on noodiga. Näide 15. Allikad pärinevad arhiividest, muuseumidest (NB! Enne peavad lühendid olema seletatud!) Arhiivimaterjalidele viitamine toimub põhimõttel, et viide peaks võimaldama lugejal vastavat materjali üles leida
Koosneb kuuest värsijalast, millest neli esimest võivad olla nii daktülid kui ka spondeused. Heksameetri põhitunnuseks on ka tsesuur ehk värsisisene paus. Riimi ei kasutatud. Heksameetrit on kasutanud Homeros, Hesiodos, Simonides, Ovidius Vergilius, Juvenalis, Titus Lucretius Carus, Publius Vergilius Maro. 19. Kes on Homerosele omistatud eeposte eesti keelde tõlkijad? ,,Iliase" ja ,,Odüsseia" eesti keelde tõlkija on August Annist, tema tõlkeid on hiljem redigeerinud Karl Reitav 20. Kus asus muistne Trooja? Millal toimus Trooja sõda? Millal ja kelle poolt Trooja taasavastati 19. sajandi lõpus? Trooja asus Väike-Aasia ranniku lähedal. Arheoloogid on Troojas eristanud 9 kultuurikihti: Trooja asutamine paigutatakse umbes aastasse 3600 eKr. Trooja sõda paigutatakse 12-13 sajandisse eKr. 19. sajandi teisel poolel tegid Troojas väljakaevamisi saksa arhioloog Schliemann ja ameerika asekonsul Calvert. 21. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Hesiodos (7
Peale nende avaldasid matkamehed ka oma reisikirjeldusi, millest üks laiaulatuslikumaid on Loomingus ilmunud Hans Trassi "Lumi ja laava". Lennart Meri tõeline läbimurdeteos "Tulemägede maale" ilmus Tallinnas 1964. aastal ja raamatu trükiarv oli 16 000. Sama raamat ilmus täiendatuna aastal 1977 nime all "Lähenevad rannad", tiraaz 36 000. Soomes ilmus raamat Eva Lille tõlkes alles 1988. aastal. Ka seda soomekeelset väljaannet on Lennart Meri ositi redigeerinud ja täiendanud, muu hulgas Sakari Pätsi tsitaatidega. Lõppkokkuvõttes võeti raamat Soomes soojalt . Meri elu 1960. aastatel positiivne. Kümne aasta jooksul oli ta teinud kaks tähelepanu äratanud ekspeditsiooni, kirjutanud kaks suurepärase vastuvõtu saanud raamatut, saanud Eesti Kirjanike Liidu liikmeks ja valitud selle juhatusse, astunud Eesti Kinoliidu liikmeks ja käinud esimest korda välismaal, Ida-Saksamaal Leipzigis. Eraelus oli kõige tähtsam sündmus
Borissi viirastusstseen (II v.) läheneb ekspressionismile (ekspressionism muusikas tekib alles 20. sajandi esimesel kümnendil ~1908-1909). "Boriss Godunovi" algvariandis (1869) puudus tolle aja ooperile vältimatu armastusliin. "Boriss Godunovi" ja "Hovanstsinat"(viimase lõpp jäi orkestreerimata, samuti ei olnud Mussorgski veel päris kindel, millise stseeniga ooper lõpetada) on redigeerinud Rimski-Korsakov ja Sostakovits, esimene on teinud suuri muudatusi harmooniasse ja orkestratsiooni ning kärpinud ja kirjutanud ise juurde. 1862 asutati Peterburis esimene konservatoorium Venemaal, juhiks Anton Rubinstein. 1866 asutati konservatoorium Moskvas (Nikolai Rubinstein). Muusikahariduse küsimus oli põletav, toimusid teravad võitlused - Balakirev oli konservatooriumihariduse vastu, vene talendid ei vaja seda. (Peterburi konservatoorium rajati Leipzigi
leevendamine, massiivsetest repressioonidest loobumine. Oli oluline ka Beria enda ametkonna siseministeeriumi seisukohalt. Moodustati mitmed kontrollkomisjonid, mis hakkasid nüüd uurima varasemaid süüasju, kas kohtupidamine on normaalsel moel toimunud. Paljud süüasjad läksid ümbervaatamisele, süüdimõistetud rehabiliteeriti. Kõige kõnekam on suhtumine arstide süüasja- 1953 jaanuaris Pravdas ilmus ametlik teade, mille Jossif ise oli redigeerinud ja sõnastuse paika pannud, kus laiema avalikkuse ette toodi arstide süüasi. Stalini surma järel aprillis ilmus Pravdas uus teade arstide süüasja kohta, kus oli öeldud, et NSV riikliku julgeolekuorganid eksisid arstide süüasja kokku panemisel. See oli ka tavainimese jaoks samasugune ootamatus kui jaanuari teate avaldamine. Kunagi varem polnud avalikult ajalehe vahendusel tunnistatud, et NSVL julgeolekuorganid eksisid. Oli
annaabi.ee 
