osas kooskõlas positiivse õiguse normidega; 4) Õigusriik – põhiprintsiibid õigus, õiglus ja vabadus ja kõiges legaalsuse ja egaalsuse printsiiibi rakendamine. Õigusriik - see on üks põhiseaduse põhiprintsiipidest. Õigusele rajatud riigi ehk õigusriigi põhimõte on põhiseaduse preambuli kohaselt üks Eesti riigikorralduse aluspõhimõtteid. Termin „õigusriik” pärineb saksakeelsest mõistest Rechtsstaat, mis võeti kasutusele 19. sajandi algul. Õigusriigi mõiste on nagu enamik riigikorralduse põhimõisteid mitmetähenduslik. Vahet tuleb teha formaalse ja materiaalse õigusriigi vahel. Õigusriigi formaalne mõiste jaguneb omakorda kaheks. Õigusriik formaalses kitsamas tähenduses on seadusriik, st riik, milles on seadused, mida järgitakse. Õigusriik formaalses laiemas tähenduses on riigikorraldus, kus lisaks seadustele, mida
kultuurilisest eripärast ning traditsioonidest 1) inimõiguste ring ja ulatus peegeldub alati kindla ajastu arusaamu ning on seega ajas muutuv, arenev, teisenev Õigusriigi mõiste n Õigusriigis täidetakse seadusi n Õigusriiki peetakse inimõiguste tagamise ja arenenud demokraatliku reziimi eelduseks n Angloameerika mõiste rule of law on laiem ja hõlmab nii seaduslikkust kui demokraatiat n Eesti mõiste aluseks olev saksa Rechtsstaat viitab ennekõike seaduste täitmisele, hiljem on lisandunud inimõiguste tahk Õigusriigi tunnused 1. Kirjutatud põhiseadus seab riigivõimule raamid 2. Tagatud kodanikuõigused (inimõigused) 3. Ühiskonna küsimuste lahendamine üldiselt, mitte üksikjuhtumitena 4. Seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täidesaatvale võimule 5. Riigi haldus- ja kohtuvõimu põhinemine seadustel 6. Kodanike vabaduste ja omandi kaitse riigi omavoli eest 7
Demokraatia peab olema läbipaistev. Hademokraatia eeldab, et valijal on olemas teave. c) Põhiseaduse mehhanismi PS § 48 lg3 ebaõnnestunu sõnastus. Olulised on paragrahvid129-131. PS § 54 omaalgatusliku vatsupanu õigus. §54 paradoks mõte ilus, kuid mitterakneduv. Kui PS enam ei kehti siis ei saa §54 enam rakendada. §10 ÕIGUSRIIK I SÄTESTUS PS §10 sotsiaalse õigusriigi mõiste (üks ilusamaid paragrahve meie PS-s) II MÕISTE ,,Õigusriik" ing k. Rule of law, saksa k Rechtsstaat, pr k État de droitDef. Tuleb diferentseerida formaalses ja materiaalses tähenduses õigusriigi vahel: Formaalses: 1) kitsamas tähenduses õigusriik on seadusriik e selline riik, kus on olemas seadusi ja neiseadusi ka enamvähem järgitakse. 2) laiemas tähenduses õigusriik on kodanlik-liberaalne õigusriik see on riik, kus on olemas põhiõigused, võimude lahusus, sõltumatud kohtud, õigusliku aluse põhimõte ja loomulikult peetakse sellest kõigest ka kinni. Materiaalses:
Euroopa sotsiaalharta Piinamise ja ebainimliku kohtlemise või karistamise ärahoidmise Euroopa konventsioon 2000 Euroopa Liidu põhiõiguste harta 73. Iseloomusta õigusriigi ja põhiseaduslikkuse (konstitutsionalismi) mõistet. Õigusriigis täidetakse seadusi, õigusriiki peetakse inimõiguste tagamise ja arenenud demokraatliku reziimi eelduseks, Angloameerika mõiste rule of law on laiem ja hõlmab nii seaduslikkust kui demokraatiat, Eesti mõiste aluseks olev saksa Rechtsstaat viitab ennekõike seaduste täitmisele, hiljem on lisandunud inimõiguste tahk. Põhiseaduslikkus tähendab seda, et riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. 74. Esita õigusriigi tunnused. Kirjutatud põhiseadus seab riigivõimule raamid Tagatud kodanikuõigused (inimõigused) Ühiskonna küsimuste lahendamine üldiselt, mitte üksikjuhtumitena Seaduste kohustuslikkus seadusandlikule ja täidesaatvale võimule
• Kirikuvanne • Interdikt (terves piirkonnas keelati kiriklike talituste läbiviimine) 19. Kanoonilise õiguse roll ja tähendus Lääne õigustraditsiooni kujunemisel. Läänelik õigustraditsioon on rajatud 4 sambale: 1. rooma eraõiguse tugev mõju 2. kanoonilise õiguse tugev mõju 3. õiguskultuuri kõrge tase, mis baseerub legitiimsetel ja puritaansetel printsiipidel 4. õigusriigi (rule of law, Rechtsstaat, verhovenstvo prava) mõiste üldine toetamine . 5. Mõju protsessiõigusele • Kirjalike tõendite väärtustamine • Süüdistaja (akusatoorne menetlus) • Ülestunnistus kui süütõend (piinamine) • Kaks kokkulangevat tunnistust • Eesmärk tõe väljaselgitamine (mitte kokkulepe nagu varem) • Inkvisitsioon (küsitlus) • Dokumenteerimine, tasemel haldus Kiriku ja ilmaliku riigi suhe
ajalooliselt tingitud suhtumine õiguse rolli ühiskonnas, õiguse olemusse ja poliitilisse ideoloogiasse, samuti õigussüsteemi organisatsiooni ja funktsioneerimisse. Läänelik õigustraditsioon on rajatud 4 sambale: 1. rooma eraõiguse tugev mõju 2. kanoonilise õiguse tugev mõju 3. õiguskultuuri kõrge tase, mis baseerub legitiimsetel ja puritaansetel printsiipidel 4. õigusriigi (rule of law, Rechtsstaat, verhovenstvo prava) mõiste üldine toetamine Alates 12. sajandist kujunema hakanud Lääne õigustraditsiooni olulisemad tunnusjooned: 1. Küllalt järsk ning järjest enam süvenev vahetegemine üheltpoolt mitmesuguste õigusinstituutide ja -asutuste ja teiselt poolt mitmesuguste muud tüüpi asutuste vahel. Esimesed tegelesid eelkõige mitmesuguste õiguslike toimingutega, näiteks kohtuotsuste langetamisega. Õigus jäi veel religiooni, moraali ja erineva taseme
ega poliitiliste vabaduste eest § 62 b) Immuniteet ajalooliselt tekkindu parlamentääri ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76 6. Demokraatia kaitse demokraatia vaenlaste vastu Demokraatia peab suhtuma sallimatule neisse, kes püüavad demokraatlikul teel demokraatiat kõrvaldada § 48 lg 3;§ 129 131;§ 54 § 10 Õigusriik I Sätestus § 10 Õigusriik on 19nda sajandi sünnitis. II Mõiste RECHTSSTAAT - õigusriik ETAT DE DROIT - õigusriik RULE OF LAW õigusriik Sätestab riigivõimu toimimise sisu, ulatuse ja viisi. 1. Formaalne a) Formaalne õigusriik kitsamas tähenduses riigis on olemas seadused ja neist peetakse kinni b) Formaalne õigusriik laiemas tähenduses on olemas põhiõigused, sõltumatud kohtud, võimude lahusus, õigusliku aluse põhimõte jne see on kokkuvõttes kodanlik liberaalne õigusriik 2
ega poliitiliste vabaduste eest § 62 b) Immuniteet ajalooliselt tekkindu parlamentääri ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76 6. Demokraatia kaitse demokraatia vaenlaste vastu Demokraatia peab suhtuma sallimatult neisse, kes püüavad demokraatlikul teel demokraatiat kõrvaldada § 48 lg 3;§ 129 131;§ 54 § 10 Õigusriik I Sätestus § 10 II Mõiste RECHTSSTAAT ETAT DE DROIT RULE OF LAW Sätestab riigivõimu toimimise sisu, ulatuse ja viisi. 1. Formaalne a) Formaalne õigusriik kitsamas tähenduses riigis on olemas seadused ja neist peetakse kinni b) Formaalne õigusriik laiemas tähenduses on olemas põhiõigused, sõltumatud kohtud, õigusliku aluse põhimõte jne see on kokkuvõttes kodanlik liberaalne õigusriik 2. Materiaalne
18 b) Immuniteet ajalooliselt tekkindu parlamentääri ei tohi kriminaalõiguslikult jälitada § 76 6. Demokraatia kaitse demokraatia vaenlaste vastu Demokraatia peab suhtuma sallimatule neisse, kes püüavad demokraatlikul teel demokraatiat kõrvaldada § 48 lg 3;§ 129 131;§ 54 § 10 Õigusriik I Sätestus § 10 II Mõiste RECHTSSTAAT ETAT DE DROIT RULE OF LAW Sätestab riigivõimu toimimise sisu, ulatuse ja viisi. 1. Formaalne a) Formaalne õigusriik kitsamas tähenduses riigis on olemas seadused ja neist peetakse kinni b) Formaalne õigusriik laiemas tähenduses on olemas põhiõigused, sõltumatud kohtud, õigusliku aluse põhimõte jne see on kokkuvõttes kodanlik liberaalne õigusriik 2. Materiaalne
jälitada § 76 6. Laiaulatuslikkus ja demokraatia kaitse demokraatia vaenlaste vastu Läbipaistvus (eelkõige erakondade rahastamine) Stabiilsus § 48 lg 3 (kohati liiga kitsas, kohati liiga lai) § 129-131 (demokraatliku riigi puhul väga erandlik) § 54 Demokraatia peab suhtuma sallimatult neisse, kes püüavad demokraatlikul teel demokraatiat kõrvaldada § 48 lg 3;§ 129 – 131;§ 54 § 10 Õigusriik I Sätestus § 10 II Mõiste RECHTSSTAAT ETAT DE DROIT 20 RULE OF LAW Sätestab riigivõimu toimimise sisu, ulatuse ja viisi. Mõiste on mitmetähenduslik, peame eristama kashte põhilähenemist (formaalne ja materiaalne) Formaalne a. Formaalne õigusriik kitsamas tähenduses – riigis on olemas seadused ja neist peetakse kinni (üldjoontes) ehk seadusriik b. Formaalne õigusriik laiemas tähenduses – on olemas põhiõigused, sõltumatud
Omaorganisatsioonilise tõhususe poolest oli kirik (alalised subordineeritud ametid) kaugelt üle ilmalikust võimust. 23. Eesti õigusajalooline areng ja Lääne õigustraditsioon. Läänelik õigustraditsioon Läänelik õigustraditsioon on rajatud 4 sambale:1 . r o o m a e r a õ i g u s e t u g e v m õ j u 2.kanoonilise õiguse tugev mõju 3. õiguskultuuri kõrge tase, mis baseerub legitiimsetel ja puritaansetel printsiipidel4.õigusriigi (rule of law, Rechtsstaat, verhovenstvo prava) mõiste üldine toetamineAlates 12. sajandist kujunema hakanud Lääne õigustraditsiooni olulisemad tunnusjooned. 1.Küllalt järsk ning järjest enam süvenev vahetegemine üheltpoolt mitmesuguste õigusinstituutide ja -asutuste jateiselt poolt mitmesuguste muud tüüpi asutuste vahel. Esimesed tegelesid eelkõige mitmesuguste õigusliketoimingutega, näiteks kohtuotsuste langetamisega. Õigus jäi veel
annaabi.ee 
