Ööportreed Looduspildid Aktifotod Loomapildid Pulmapildid Ja palju muud Lastepildid Makropildid 2 Eesti tuntumat fotograafi Nimi Raamatud Tunnustus (2 näidet) "Kajakad kutsuvad" 1984 Eesti Eluteaduse Fred Jüssi (1966) Hoidja "Eesti linde ja loomi" 1989 E. Kumari (1977) looduskaitsepreemia "Rebasetund" (1977, 1997 Eesti Taassünni 1981) auhind "Jäälõhkuja" (1986, 2007) "Kohtumisi 2005 1. koht ja 3. Sven Zacek metsloomadega" koht Loomafoto (2006) konkursil. "Värvide lend" (2007) 2010 Looduse Aasta Ilmumas ,,Pääsukese Foto konkurss: 1. koht Eestimaa" kategoorias
· Saarmas on väga mänguhimuline loom, kes võib sukelduda näiteks kivikeste järele. · Täiskasvanud saarmas on võimeline päeva jooksul 12 kg toitu ära sööma · Hiidsaarmas kasvab peaaegu kahe meetri pikkuseks. Saarma käpp ja käpajälg Saarmas Saarmas sukeldumas Saarmas puuotsas Saarmas oma koopas Ründav saarmas Saarmas Sisukord: 1. Fred Jüss ,,Rebasetund" 2. www.Vikipeedia.ee 3. Bio.Edo.com/loomad 4. www.Miksike.ee 5. Tea laste- ja noorte entsüklopeedia 6. www.ejs.ee
Referaat 8.klass 2005.05.02 Rebane KES TA ON? Rebane (liiginimi ladina keeles Vulpes vulpes) on loom, keda me tunneme reinuvaderina lugematutest muinasjuttudest ja muistenditest.Kes aga rebane tegelikult on?Rebane on imetaja.Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall.Tal on lüheldased jalad, terav koon, suured teravatipulised kikkis kõrvad ja püstovaalsed silmapupillid. Nad on monogaamsed, kuid paarid ei ole eluaegsed. Tüvepikkus on tal 50-90 cm, saba pikkus 40-60 cm ja kaal 4-10 kg. Tema keskmine eluaeg on viisteist aastat. Rebasel on uhke saba. Miks? Ei tea. Ja ilus on see saba ju lõpuks ainult inimese arvates. Rebasele on see aga ükskõik. Vähemalt nii kaua, kui inimene ei taha rebase saba endale saada. Rebane ei roni puudel ega hüppa oksalt oksale nagu orav. Saba vajab rebane arvatavasti oma psüühilise se...
erialaks oli looduskaitseinspektor. Seejärel oli ER-i (Eesti Raadio) ja ajakirja ,,Eesti Loodus" vabakutseline kaastööline. Ta on osalenud ekspeditsioonides Tunguska jõgikonda, Lapimaale, Fääri saartele jm. Salvestanud erinevaid looduse hääli, publitseerinud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi, samuti mõtisklevaid vesteid loodusest. Avaldanud palju looduskaitseteemal kirjutisi, fotoalbumeid ja kalendreid: · ,,Eesti linde ja loomi" (1977) · ,,Rebasetund" (1977, 1981) · ,,Sügis", fotoalbum (1995) · ,,Eestimaa looduse hääled" CD (1997, 1998) · ,,Lahemaa Linduse hääli", CD (1997) [Teadus 1 A-Ki. Eesti teaduse biograafiline leksikon. Eesti entsüklopeediakirjastus Tallinn, 2000] (lk. 504) Raivo Mänd (sünd. 2. detsember 1954) Töötas 197- 1998 Eesti Teaduste Akadeemia zoloogia ja botaanika instituudis teadurina, laborijuhatajana, juhtivteadurina ja osakonnajuhatajana. 1986 a. kaitses teatuste kandidaadi kraadi ökoloogias
Töö on tegelikult järg minu 1997.aastal koostatud uurimusele kobrastest. Töö käigus kogudes lisateadmisi nende loomade kohta leidsin suureks üllatuseks , et kobras on Eesti Jahindusliidu poolt kuulutatud 1999.aasta aastaloomaks. See oli ka tõukeks miks otsustasin oma töö kindlasti koostada. Nüüd leidsin, et peaksin oma uurimust jätkama, aga seekord juba veidi teisest aspektist. F. Jüssi on oma raamatus "Rebasetund" väitnud, et "nii kaua, kuni kobraste üldarv Eestimaal ei ole ületanud tuhandet ei juhtu nähtavasti midagi erilist, sealt edasi hakkab ilmselt juhtuma, sest see, mida kobras teeb ojasid paisutades ja ulatuslikke alasid üleujutades, ei tarvitse igal pool ja mitte alati ühte langeda põllu- ja metsameeste arvamusega." (3) Kuigi 1967 aastast on Eestis kobraste püük lubatud on nende arvukus siiski tublisti suurenenud. Praeguseks on kopraid Eestimaal erinevatel andmetel ligikaudu 6000-7000
mõne looma käekäiku, mitte olemust. Metslooma olemus, nagu inimloomuski on väga visa muutuma. Suureformaadilises pildiraamatus vaadeldakse 14 Eestimaal elava imetaja ilvese, hundi, rebase, saarma, mägra, kärbi, metsnugise, orava, metssea, hirve, metskitse, suurkõrva, jänese, kaelushiire osa meie looduses. Raamat on mõeldud eelkõige noorele loodusesõbrale, kuid kindlasti sobib see ka abivahendiks kasvatajaile ja õpetajaile. ,, Rebasetund ,, Fred Jüssi Üleliidulise populaarteadusliku kirjanduse konkursil tunnustust leidnud raamatu kordustrükk. Selles on juttu meie tähtsamatest imetajatest. Autor on oskuslikult ühendanud teabekirjanduses leiduvad andmed isiklike tähelepanekute ja juhtumistega. Enamik fotosid on pärit retkedelt Eestimaa metsadesse. Raamat on mõeldud eeskätt noortele. ,,Linnuaabits" Fred Jüssi On eestikeelne linnuraamat aabits, mitte määraja või muu teatmeteos
väljaarendamine. J.Piiperi ,,Pilte ja hääli kodumaa loodusest" 193 5; H.Kauri ,,Veealune eluriik" 1937; K.Põldmaa ,,Must valgel" 1939 40-50ndatel tagasiminek meisterdamisraamatud ja lastekalendrid. Silmapaistvain K.A. Hindry ,, Agerja teekond" 1950 Murrang 1960ndatel :V.Beekman, H.Pukk, H.Kiik. Tähelepanuväärseim teos M.Mägeri ,,Linnud rahva keeles ja meeles" 10970-80 mitmekesistumine. Palju loodusteemat. R. Saluri ,, Mudilaste loomaraamat", F.Jüssi ,, Rebasetund", J.Kaplinski ,, Kes mida sööb, kes keda sööb", V.Masing ,, Sina sõprus tammega" Ilmusid tervishoidu, geneetikat ja seksuaallasvatust puudutavad teosed. M. Johnson ,, Kuidas ma maailma tulin". Linnastumine ja sellega kaasnevad liiklusprobleemidest kirjutas A. Taidre. Ajaloost ja ammustest aegadest H.Palamets ,, Vanaja kultuurist ja olustikust", H. Toomet ,, Vana aja lood" ja ,,Kodused asjad". Ilmus ENEKE. 20sajandi lõpp ja 20sajandi algus. Tõlkeraamature suur osakaal.
Laialt on tuntud tema fotograafi ja loodushäälte helilindistaja maine, kõrgelt hinnatakse Jüssi artikleid ja raamatuid. Loodsemees Jüssi on autoriks linnulaulukassettidele ja mõni aeg tagasi nägi tänu temale ilmavalgust KONNALAULUDe CD. Fred Jüssi on me viljakamaid looduskirjanikke. Ta esimene raamat "Aegviidu metsaradadel" ilmus juba aastal 1964. Tema loodud on fotoraamatud «Kajakad kutsuvad» 1966, «Merest sündinud» 1972, «Rebasetund» 1977, 1981, «Jäälõhkuja» 1986, «Räägi mulle rebasest» 1987 koos R. Reaga. 1991. aastal asutatud Eesti Looduse Fondi president. Abielus kauaaegse raadiotoimetaja Helju Jüssiga. Lapsed Ivar, Mart ja Mari. Eestimaal raske leida temast paremat sidemeest linna ja looduse vahel. Ta on pälvinud Eerik Kumari preemia, Eesti Taassünni auhinna ja Valgetähe IV klassi ordeni. Fred Jüssile kuulub Eesti Ringhäälingute Liidu aastapreemia Kuldmikrofon aastast 2002.
htm 2. Pisiimetajad - kaitset vajavad pisiimetajad Eestis (raamatu e-versioon) Autor: Matti Masing http://www.hot.ee/pisiimetajad/ 3. Toomas Kersalu, Tosin Metsalaulu 4. Postimehe laupäevane lisa Arter, 20. juuli 2002 5. Loodusõpe, Harilik siil, koostanud: Sven Zacek, http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=105 6. Torkel Hagström, Elisabeth Hagström, Põhjamaade imetajad, Varrak, Tallinn, 2011 7. Fred Jüssi, Rebasetund, Tallinn, Valgus, 1981 8. Stanislav Starikovits, Loomaaed läve ees, Tallinn, Valgus, 1990 9. Mall Hiiemäe, Loodusajakirja artikkel http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel528_512.html 10. Matti Masing, Loodusajakirja artikkel: Siil tahab elada inimese lähedal http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel527_512.html 19
Eesti aimekirjanduse areng ja teemad 20. sajandi II poolel ja 21. sajandi alguses Murrang toimus 1960- ndatel aastatel, kui ilmusid Beekmani, Puki, Kiige jt. Raamatud paberi valmistamisest, lugemishügieenist, aia- ja põllutaimedest. Kümnendi tähelepanuväärsemaid teoseid oli M. Mägeri ,,Linnud rahva keeles ja meeles”. 1970- 80-ndad aastatel mitmekesistus laste tarbeks kirjutatud aimekirjanduse sisu. Rohkelt käsitleti loodusteemat (Rein Saluri ,,Mudilaste loomaraamat”, Fred Jüssi,,Rebasetund”). Ilmusid tervishoidu, geneetikat ja seksuaalkasvatust käsitlevad teosed (M. Johanson ,,Kuidas ma maailma tulin”. Linnastumine ja sellega seotud liiklusprobleemid tõstsid huvikeskmesse H. 1 Taidre käsitluses. Ajaloo ja ammustest aegadest kirjutas lastele H. Palamets ,,Vanaaja kultuurist ja olustikust”
annaabi.ee 
