Õhu relatiivse niiskuse suhtes on okrataime nõudlused enam-vähem samased kasvuhoonekurgi nõudlustega. Istikud tuleks pottides ette kasvatada. Tõusmed tärkavad umbes 10 päevaga. Tärkamise aega saab paari päeva võrra lühendada, kui kõvakestalisi seemneid enne külvi ööpäeva kestel leiges vees leotada. Mulla suhtes okral erilisi nõudeid ei ole, kasvades rahuldavalt samadel pinnastel, millel kurk või tomatki. Kasvukohale istutatakse istikud kasvutüübist olenevalt reavahedega 60-100cm ja taimede vahedega reas 30-60cm. Okrataimed võivad kasvada 0,6-2m kõrguseks. Enamik USAs ja Lõuna-Ameerikas viljeldavaid sorte, mis ilmselt meilgi kasvuhoones kasvatamiseks kõige paremini sobiksid, on kasvukõrgusega 1,2-1,8m. Seega vajavad taimed toestamist analoogselt kasvuhoonekurgi või tomatiga. Kasvuajal peab väga hoolas olema kastmisega. Mulla niiskusevaeguse suhtes on okra väga tundlik ning reageerib sellele kohe kasvuseisaku ja saagi langusega.
1. Roolivõimendi Õige! Pealkirja ees oleva numbri järel peab olema punkt, samas pealkirja lõpus punkti olla ei tohi. Küsimus 8 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Korrektses tekstidokumendis on lõiguvahed sisestatud kahe järjestikkuse Enter klahvi vajutamisega. Vali üks: ei, see pole korrektne väide Õige! Korrektses tekstidokumendis vormindatakse lõiguvahed laadi vormindamisel automaatselt sarnaselt reavahedega. jah, see on korrektne väide Küsimus 9 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Soovitavalt võiks kirjalikus töös kasutada Vali üks: erinevaid numberloendi stiile (araabia ja rooma numbritega) erinevaid täpploendi stiile erinevaid tähtloendi stiile tööd läbivat täpploendi stiili Õige! Kirjalikes töödes soovitatakse kasutada tööd läbivalt samasugust täpploendi stiili. Küsimus 10
lõikude või peatükkide haaval laadide abil Õige! Laadid tagavad dokumendi ühtlase ja efektiivse kujunduse. Küsimus 11 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Korrektses tekstidokumendis on lõiguvahed sisestatud kahe järjestikkuse Enter klahvi vajutamisega. Vali üks: ei, see pole korrektne väide Õige! Korrektses tekstidokumendis vormindatakse lõiguvahed laadi vormindamisel automaatselt sarnaselt reavahedega. jah, see on korrektne väide Küsimus 12 Õige Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tiitellehe tekst esitatakse enamasti keskele joondatuna. Erandiks on Vali üks: töö autor ja pealkiri pealkiri töö liik teaduskond, õpperühm ja juhendaja Õige! Teaduskond, õpperühm ja juhendaja esitatakse taandatuna (umbes alates logo vasakust servast). Küsimus 13 Õige Hinne 1 / 1
külviaega. Edukas on see vaid sel juhul, kui seeme ei hakka mullas enne kevadet idanema. Raskematel muldadel ei ole sügisesel külvil varakevadisega võrreldes mingeid eeliseid. Idanemise kiirendamiseks võib porgandiseemet enne külvi 1 ööpäeva kestel vees leotada. Leotamise arvel tärkab porgand umbes nädalapäevad kiiremini. Porgandi seeme külvatakse tavaliselt tasasele maale. Väikeaias on soovitatav 4 - 5-realine viirgkülv reavahedega 20 - 25 cm ja viirgude vahega 50 cm. Võib aga kasutada ka teistsuguseid külviskeeme, sest porgandi saagikus oleneb mitte niivõrd külviskeemist, kuivõrd taimede arvust pinnaühikul. Optimaalseks loetakse umbes 100 taime 1 m² kohta. Seemet kulub käsitsi külvi korral u. 0,5 g/m² . Seemet külvatakse 1 - 2 cm sügavusele. Et reavahesid saaks hakata kobestama ja umbrohtu hävitama juba enne porgandi tärkamist, on väga kasulik
harunevat juurt. Tükid istutatakse mulda vahedega 0,7 - 1 m nii, et lehepungad jäävad mullapinnale. Suvel tuleb põõsaid väetada ja mulda kobestada. Õiekobarad tuleks ära murda, et nad põõsast ei magustoitude koormaks. Teisest kasvuaastast alates võib valmistamiseks, rabarberilt saaki võtta. ravimtaimena, ilutaimena seemned külvatakse reaskülvis kevadel vara (apr- mai algus) või sügisel enne maa külmumist Kasutatakse nii juurikaid reavahedega 30 - 40 cm. Külvi sügavus 3 cm. kui ka lehti toidu Tärganud taimed harvendatakse 8 - 12 cm-le. valmistamiseks maitsetaimena, seemned külvata hilissügisel võivarakevadel ravimtaimena, sobib avamaale. Peterselli võin jätta kaetult talveks mitmesugustesse peenrasse, et varakevadel rohelist saada, sügisel kombinatsioonidesse võib mõne taime potti ümber istutada ja talvel aiakujunduses, ta on
päeva hiljem.1995. aasta katsetulemuste põhjal ei olnud talinisu saagis suuri erinevusi kui külvati kuni septembri lõpuni. Kuid aastad on erinevad.Optimaalne külvisenorm on 500...550 idanevat tera ruutmeetrile. Halbade idanemis- või kasvutingimuste ja samuti ka hilise külvi korral suurendatakse külvisenorme 50...100 tera võrra. Talinisu külvatakse tavalises reaskülvis 13...15cm või kitsarealises külvis 7...8,5 cm reavahedega. Valisin kitsarealise külvi, sest siis jaotatakse seemned põllule ühtlasemalt. Taliteraviljade külviridade suuna kohta on kaks erinevat arvamust. Ühed peavad paremaks põhja-lõuna suunda, sest siis on valgustus- ja mikrokliimatingimused paremad. Teised peavad paremaks ida-lääne suunda, põhjendades selle paremust juurestiku ühtlasema levikuga ridadevahelises mullas. Eestis tuleb talirukis külvata rasketel liivsavi-ja savimuldadel 2,5...3,0 cm sügavusele
märjaks virtsavees (2 spl. 10 liitri vee kohta). Mineraalväetistest 2 spl. topeltsuperfosfaati, 1spl kaaliumsulfaati,1tl naatriumsalpeetrit ja pool liitrit tuhka. Külvi tähtaeg ja moodused: porgandit külvatakse 2-3 korda. Et saada kimbuporgandit külvatakse seemned varakevadel või talve alla. Varakevadel külvatakse ka sügiseseks-talviseks kasutamiseks. Eestis võib porgandit külvata järgmiselt: varased sordid 15-20 aprill, hilised 25 aprill-10 mai. Külvatakse reavahedega 15 sm - 30-40 sm (pastinnagi jaoks mitte alla 40sm). Vahekultuuridega redis, kress-salat jt. Kui külvata seemned kuiva mulda võib tõusmeid üldse mitte saada. Talve alla külvil külvatakse seemned 0,5-1 sm sügavusele, varakevadel 1-2 sm sügavusele, hilised 2-3 sm sügavusele. Sügavama külvi korral ei jätku neile toitaineid et tõusta mulla pinnale. Mulla niiskuse paremaks ettevalmistamiseks tihendatakse mulda enne ja pärast külvi
Eelviljaks ei sobi peet ise, vahe peaks olema vähemalt 4...5 aastat (kiduussi nakatumise korral 7...10 aastat). Mullaharimine: Mullaharimist tuleks alustada sügisel sügavkünniga 20...25 cm sügavuselt. Vajadusel enne seda põld koorida 5...7 cm sügavuselt. Kevadel tuleks kobestada ainult pindmist kihti. Vajadusel teha enne külvi keemiline umbrohutõrje. Külv: Sobivaks külviajaks on mai teine dekaad, sest siis on öökülmade oht väiksem. Külvatakse tasasele maale 60 cm reavahedega, külvisügavuseks on 3...4 cm, niiskel ja raskel mullal 2...3 cm. Külvisenorm on 12...15 kg/ha. Külvijärgne hooldamine: Esimesena tehakse 3...6 päeva peale külvi äestamine, et vältida mullakooriku teket. Kui peeditaimed on 2...4 pärislehe faasis, tuleb taimed käsitsi harvendada (liitviljast tuleb tavaliselt 2...6 taime, neist kasvama jäetakse ainult 1). Seejärel tehakse vaheltharimisi vastavalt umbrohtumusele või vihmale. Vaheltharimised lõpetatakse juuli keskpaigas, kui
• Üheaastane rohttaim. • Kõrgus 30...70 cm. • Vars püstine ja harunev. • Lehed sulgjad. • Õied valged. • Õitseb juunis-juulis. Kasvatamine • Kiirekasvuline ja vähenõudlik taim. • Eelistab hästi väetatud kuiva päikesepaistelist kasvukohta. • Teda on võimalik suve jooksul külvata 2...3 korda – aprilli lõpust augustini 3...4 nädalaste vaheaegadega. • Tõusmed tärkavad 14...21 päeva pärast külvamist. • Istutatakse reavahedega 20...25 cm. Saak koristatakse enne õite puhkemist. • Taimed lõigatakse 10 cm kõrguselt maapinnast. • Juurtest kasvab veel koristuseks sobiv uus taim. 17. AED-MAJORAAN • Lad. Origanum majorana • “majorana” araabia keeles püsiv, kadumatu. Botaaniline iseloomustus • Huulõieliste (Labiatae) sugukond. • Kuni 50 cm kõrgune. • Lehed ovaalsed, kaetud hallikate karvadega. • Õied väikesed, valged, roosad või lillad.
..4 päeva jooksul · Kogu põllu õitsemine kestab 6...10 päeva Kasvatamine Niiskus- niiskuslembene Valgus- pikapäevataim Soojus- idaneb 3...5 C. Optimaalne kasvu temp 16...18 C Toitained- vajab tugevat väetamist,peavad olema kergesti omastatavad a Väetamine · NPK vahekord 1:2:3-4 Külv · Lina on peeneseemneline kultuur, mis vajab peenesõmeralist parajalt vajunud tihket mulda · Külv võimalikult vara- aprilli lõpus, mai alguses · Külvatakse reavahedega 7,5 cm · Külvisügavus on 1..2 cm · Külvitihedusena on soovitav kasutada kiulinal 2100 idanevat seemet m2 Hooldamine -Olulisim umbrohutõrje - rasketel muldadel mullakooriku purustamine,äkkega diogonaalselt seemneridadele. -tehnorajad võiks olla Koristamine Lina koristusaeg on seotud valmimisfaasidega · Üldiselt on hea, kui vaadata linapõllul kuparde ja seemnete värvust, varte värvust ja lehetust, põllu üldist värvitooni 2 koristamise viisi:
..4 cm, suviteraviljadel 3...6 cm, hernel 4...6 cm ja heinaseemnel 2...3 cm, kusjuures raskematel ja niiskematel muldadel ning hilisemal külvil on külvisügavus väiksem kui kergematel ja kuivematel muldadel ning varajasel külvil); keskminekülvisügavus ei 15 tohi ettenähtust erineda üle ± 15%; 4) reaskülviread peavad olema sirged ja ühesuguste reavahedega: reavahede hälbed ei tohi põhiridadel ületada ± 1 cm ja puuteridadel ± 2 cm; 5) külvamisel ei tohi esineda vahelejätte ega ülekülvi, tekkinud tühikud tuleb kohe täis külvata; 6) seemendatud põllu pind peab olema tasane. 30. Külvikute liigitus. Seemnekülvikud liigitatakse mitmete tunnuste alusel järgmiselt: · otstarbe järgi: universaalsed e üldotstarbelised, eriotstarbelised ja põimkülvikud e · mitmeoperatsioonilised;
o tema struktuuri märgatav rikkumine. Kasvuaegne tõrje Oraste äestamine vähendab seemneumbrohtude arvukust. Kui aga põld on juurumbrohtudega tugevalt saastunud, siis selline meetod hästi ei sobi. Äke ummistub umbrohujuurte ja risoomidega ning orase vigastamise oht on suur. Mitmeaastaste juurumbrohtude (orashein, põldohakas, põld-piimohakas jt) puhul on efektiivsem hanijalg tööorganitega vaheltharija. Et oras vigastada ei saaks, peab külvama tavalisest laiemate reavahedega. Soovitatud on reavahet 20-22 cm. Selline vaheltharimine on mõeldav ainult väikesel kiirusel ning vajab tööorganite jälgimiseks ja nende juhtimiseks eraldi töötajat või spetsiaalset lisaseadet, et töö käiks ainult reavahedes. Kartulikasvatuses tuleks orasheina olemasolul enne pealsete tärkamist ja nende kuni 8-10 cm kasvuni intensiivselt vaheltharida ja äestada. Hilisemal ajajärgul saame töödelda ainult vaopõhju ja osaliselt vaokülgi. Väga hea äestaja on lintäke
annaabi.ee 
