Tallinna Arte Gümnaasium Daniel Gabriel Fahrenheiti ning Rene Antonie de Réaumuri skaalad Referaat Triin Jürisson 11A Tallinn 1 Sisukord.. 1) Daniel Gabriel Fahrenheit..................lk 3 1.1 Fahrenheiti skaala..................lk 4 2) Rene Antoine Ferchault de Reaumur......lk 5 2.1 Reaumuri skaala.................... lk 6 3) Skaalade vastavus............................lk 7 4) Kasutatud kirjandus..........................lk 8 2 Daniel Gabriel Fahrenheit (14. V 1686 - 16. IX 1736) Saksa füüsik, insener D.G.Fahrenheit võttis 1714 aastal kasutusele Fahrenheiti skaala. Ta oli Londoni Kuningliku Seltsi liige (1724). Sündis Hanseaticas. Fahrenheit'ide pere oli kaupmeeste pere, kes olid elanud varem mitmes
Klass Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Rene Antoine Ferchault de Reaumur...................................................................................4 Reaumuri skaala...................................................................................................................5 Skaalade vastavus................................................................................................................6 Kokkuvõte...........................................................................................................................7
1715. Farenheit võttis oma skaala 0-punktiks lume ja salmiaagi segu temperatuuri (0 kraadi F) ning teiseks püsipunktiks inimese normaalse kehatemperatuuri. (s. o. 96 kraadi F). Farenheiti skaala järgi on jää sulamistemperatuur 32 kraadi F ja vee keemistemperatuur 212 kraadi F, seega vahe on 180 kraadi F. /3/ Gabriel Daniel Farenheit ja tema termomeeter 5 Reaumur´i skaala Prantsuse füüsik ja zooloog René Antoine Ferchault Reaumur valmistas 1730 piiritustermomeetri, milles jää sulamispunkti ja vee keemispunkti vahemaa oli jaotatud 80 võrdseks osaks nn. Reaumur´i kraadiks (tähis °R)./4/ René Antoine Ferchault Reaumur Celsiuse skaala Celsiuse skaala on nime saanud Rootsi füüsiku ja astronoomi Anders Celsiuse jägi. 1742
Jää sulamispunkt on Fahrenheiti skaalal 32 °F ja vee keemispunkt 212 °F. Fahrenheiti termomeeter oli esimene praktilisse kasutusse võetud temperatuuri mõõteriist, mis oli kuni 1940. aastani kasutusel ka Eestis. Ameerika Ühendriigid kasutavad tänaseni Fahrenheiti termomeetreid. Rene Antonie de Reamur (1683-1747) Reamur Sündis 28. veebruaril 1683 aastal, La Rochelleis, Prantsusmaal. Ta oli Prantsuse füüsik ja entomoloog. Reaumur sõitis Pariisi 1703-dal aastal ja oli lubatud Prantsuse Teaduste Akadeemiasse aastal 1708. Réaumuri on kaasa aidanud paljud teaduse ja tööstuse jaoks. Ta arenenud täiustatud meetodeid, raua ja terase tootmises; kuppel ahju sulatamiseks, hallmalmi esitas ta esmakordselt 1720-dal aastal. 1740-dal valmis tal läbipaistmatus vormis portselan , ikka tuntakse nime all Reamuri portselan. Ta leiutas piiritustermomeetri, mille temperatuuriskaala füüsikaliseks aluseks on soojuspaisumine
● Mis on temperatuur ja mis on selle skaalad? ○ Temperatuur on füüsikaline suurus, mis näitab süsteemi või keha soojuslikku olekut ehk soojusastet. ○ Skaalad: C F (Celsius), R (Fahrenheit), (Reaumur). ● Missugusel füüsikalisel nähtusel põhineb termomeetri töö? ○ Põhineb soojuspaisumisel. ● Milline on ideaalne gaas? ○ On selline gaas, mille molekulide masse (on punktmassid) ega omavahelisi vastastikmõjusid ei arvestata ja kus molekulide põrked on elastsed, arvestatakse ruutkeskmisi kiiruseid (arvutamisel). ● Ideaalse gaasi olekuvõrrandid? ○ (P1*V1)/T1=(P2*V2)/T2 ○ P*V=(m/M)*R*T
soojuspaisumist gaasi(vedeliku) ruumala muutumist temperatuuri muutumisel Erinevad temperatuuriskaalad ajaloost Réaumuri skaala(1731 ) nullpunkt vee külmumispunkt, vee keemistemperatuur 80º. Joseph-Nicolas Delisle skaala nullpunkt vee keemistemperatuur, skaala tavapärasele vastupidine temperatuuri tegeliku langemise juures selle skaala järgi näit aina kasvab ja negatiivseid temperatuure ei olegi. Rene Antoine Ferchault de Reaumur (16831757). Prantsuse füüsik Näitas süsiniku tähtsust terasetootmises Avaldas kuueköitelise töö putukatest Inkubaatori leiutaja Arendas vee ja alkoholitermomeetrit Reaumuri temperatuuriskaala autor. Daniel Gabriel Fahrenheit Elas aastail 1686 - 1736 Saksa füüsik ja teaduslike
Miks ja kus kasutatakse? Trafo on elektromagnetilisel induktsioonil põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks konstantsel sagedusel. Trafot kasutatakse ettevõtetes, transpordis ning olmes pinge tõstmiseks ning madaldamiseks. *Mida näitab temperatuur, erinevad skaalad? Kuidas on seotud osakeses liikumise kiirus ja kineetiline energia? Temperatuur näitab keha soojuslikku seisundit. On olemas Celsius, Faraday, Kelvin, Reaumur skaalad. Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda kõrgem on temperatuur. *Siseenergia? Siseenergia on võrdne osakeste potentsiaalse ja kineetilise energia summaga. *Ideaalne gaas? Võrrand. Reaalne gaas? Ideaalne gaas on lihtsaima gaasi mudel. Ideaalse gaasimudel sisaldab kõike seda üldist, mis on omane kõikidele gaasidele. Mida hõredam ta on, seda paremini vastab ideaalse gaasi tasemele. Võrrand: pV=m/M RT *Isoprotsessid
Muutub või aine läheb 1-st olekust 2-sse. Soojusnähtused on inimesele tähtsad. Paarikümne kraadine muutus looduses kutsub esile suuri muutusi, paari kraadine muutus inimese sees kutsub esile tervisehäireid. Inimene on õppinud kasutama soojusnähtusi (autod, lennukid, laevad) Temperatuur Temp. on keha soojusolekut iseloomustav suurus. A.Celsius 1701-1744 0 jää sulamine ja 100 vee keemine G.D.Farenheit 1686-1736 32F jää sulamine, 212F vee keemine R. de Reaumur 1683-1757 0R, 80R W.Thomson (lord Kelvin) 273 K 373 K Soojuspaisumine Kõik kehad soojenedes paisuvad. Nii gaasid, vedelikud kui ka tahked vedelikud. Tahkete kehade soojuspaisumine jaguneb kaheks: ruumpaisumine ja joonpaisumine. Joonpaisumist leitakse valemist l=l(null all) × × t alfa= 1/kraadindik, t= t2- t1 l= lo + l. l=pikenemine(m) lo= altpikus alfa= joonpaisumistegur l= lõpppikkus t2= lõpptemp. t1= algtemp. t= temp.-i muut. Soojushulk
Gammakiirgus kiirgust väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Gammakiirguse laineomadusi on raske uurida, sest lainepikkus on väiksem aatomi mõõtmetest. 14. Mida näitab temperatuur ? kuidas on seotud osakese liikumise kiiruse ja kineetilise energiaga? Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda kõrgem on temperatuur (kineetiline energia ehk liikumisenergia). 15. Erinevad temp skaalad. Celsius, Faraday, Kelvin, Reaumur 0K = -273C 20C = 293K 16. Siseenergia ? Keha siseenergia on võrdne osakeste potentsiaalse ja kineetilise energia summaga. 17. Ideaalne gaas ? + võrrand ? Reaalne gaas ? Ideaalne gaas on lihtsaima gaasi mudel: a) molekulid on punktmassid (molekulide ruumala loetakse kaduvväikseks) b) molekulide põrked anuma seintega on absoluutselt elastsed (molekuli kiiruse väärtus ei muutu põrkel. c) molekulide vahel pole vastastikmõju (tõmbe- ega tõukejõudu)
Termomeetrit sellisest riistast aga siiski ei saanud, sest selle näit sõltus peale temperatuuri veel ka õhurõhust. Kuid Galileo Galilei idee oli väga oluline. Esimese vedeliktermomeetri valmistas Galilei õpilane Evangelista Torricelli. Alkohol ehk piiritustermomeetri valmistas 1650. aatal Toskaana hertsog Ferdinand teine. Kuid elavhõbetermomeeter oli olemas 1657.aastast. Hubin valmistas elavhõbe vasknitraadi termomeetri 1672. aastal. G.D. Fahrenheit, R.A.F de Reaumur ja A. Celsius võtsid vastavalt 1714, 1730 ja 1742 kasutusele erisuguste püsipunktide ja jaotustega temperatuuriskaalad. Esimese meditsiinilise termomeetri leiutas Thomas Allbutt aastal 1867. (Vedeliktermomeeter) 3 Erinevad termomeetrid Tuntuimad termomeetrid on vedeliktermomeetrid (klaastermomeetrid e. kraadiklaasid) ja bimetalltermomeetrid
o 96°F). Fahrenheiti skaala järgi on jää sulamistemperatuur 32°F ja vee keemistemperatuur 212°F, seega vahe on 180°F. Veel on praegu kasutusel nn absoluutne skaala. Seda skaalat kutsutakse ka Kelvini skaalaks (lord Kelvini nime järgi). Enamasti kasutatakse selles skaalas gradueeritud termomeetreid teaduslaboratooriumites. Kelvini skaala nullpunktiks on absoluutne nulltemperatuur, s.o -273°C. Harva võib näha termomeetreid, mille skaalal on jaotused Reaumuri kraadides. Reaumur valmistas oma termomeetri 1730. aastal. Ta kasutas termomeetri kapillaartorus vedelikuna piiritust. Reaumur jaotas jää sulamistemperatuuri ja vee keemistemperatuuri vahe 80-ks oskaks. 1. 2 Termomeetrite liigid 1. 2. 1 Tähtajaline termomeeter Tähtajaline termomeeter on kas elavhõbe- või piiritustermomeeter, millega mõõdetakse momenditemperatuuri, st ta näitab keha temperatuuri vaatluse momendil.
mõõtmisel skaalat, mis võeti kasutusele 1715 aastal G.D.Fahrenheit´i poolt. Fahrenheit´i skaala 0-punktiks valiti lume ja ammooniumkloriidi segu temperatuur ja 100°F-ks inimese normaalne kehatemperatuur. Jää sulamistemperatuur on Fahrenheit´i skaalas 32°F ja vee keemistemperatuur 212°F. Fahrenheit´i skaalas mõõdetud temperatuuri näitava arvu järel märgitakse °F. Ümberarvutamiseks kasutame seost:t C = ( t F - 32 ) 5 / 9 Eestis on varemalt (enne 1940.aastat) kasutatud ka Reaumur [reomü:r] skaalat, milles jää sulamispunkti ja vee keemispunkti vahemaa oli jaotatud 80 võrdseks osaks nn. Reaumur´i kraadiks (tähis °R). Reaumur´i skaalas mõõdetud temperatuuride mõõtarvud on väiksemad, mistõttu enne 1940 ilmunud kirjanduse kasutamisel tuleb alati jälgida, millist skaalat on kasutatud ja vajadusel Reaumur´i temperatuurid ümber arvutada, lähtudes seosest 1°R = 1,25°C.Miksimum ja miinimumtermomeeter:
· Ohutemperatuur ja selle mootmine, temperatuuriskaalad- Valjendab soojusenergia hulka ohus ja maapinnas. Moodetakse meteoroloogilises onnis 2 m korgusel varjus, mootuhik kraad. °C (Celsius) vesi kulmub 0°C, keeb 100°C K (Kelvin) vesi kulmub 273K, keeb 373K °R (Reaumur) vesi kulmub 0°R, keeb 80°R °F (Fahrenheit) vesi kulmub 32°F, keeb 212 F · Maalahedase ohukihi temperatuuri inversioon- Maapinnast 300m korguseni temperatuur touseb ja hakkab sealt edasi uhtlaselt langema. Kuid vahetult maapinna lahedal asub jahtunud ohukiht, milles temperatuur langeb maapinna suunas kuni -1 celsiuseni . inversiooniks nimetatakse olukorda kui korgus kasvades temp touseb. · Iseloomustada mulla, maapinna ning maalahedase ohukihi
Teda on kujutatud briti 20-naelsterlingisel rahatähel. Faraday tähtsaimad avastused olid elektriga seotud: ta leiutas elektrimootori, dünamo ja Faraday silindri. Ta oli väga hea eksperimentaator, kuid vähese matemaatilise haridusega. Põhimõtteliselt iseõppinud füüsik. Soojus- ja molekulaarfüüsika areng Miks hakkas termodünaamika totmiliselt arenema just 17. s? Millised olid selle arengu eeldused ja praktilised vajadused? Fahrenheit Celsius Reaumur lord Kelvin Temperatuuri skaalade määramine, kasutades erinevaid aineid. Gay-Lussac (6. detsember 1778 10. mai 1850) Ta uuris katseliselt gaasi ruumala sõltuvust temperatuurist. Tema auks on nimetatud Gay-Lussaci seadus. John Dalton 6. september 1766 27. juuli 1844) oli inglise keemik ja füüsik, nüüdisaegse aatomiõpetuse rajajaid. John Dalton uuris õhu koostist. Ta võttis esimesena kasutusele aatommassid ja molekulmassid. 1803
1714 Gabriel Daniel Fahrenheit leiutab elavhõbedatermomeetri. 1716 Halley soovitab täppismeetodit päikese kaugese määramiseks, kasutades päikese ja Veenuse kattumist. 1728 John Harrison konstrueerib täpse kronomeetri ja võidab valitsuse poolt välja pandud auhinna. 1729 Newtoni "Principia" avaldatakse ka iniglise keeles. 1729 Gray avastab elektrijuhtivust kirjeldava seaduse. 1731 René Antoine Ferchault de Reaumur leiutab vesi-alkohol termomeetri. 1733 Charles Francois du Fay uurib elektrostaatilist tõukumist, võtab kasutusele keha laengut iseloomustavad terminid "klaasielekter" ja "vaiguelekter". Teeb kindlaks, et need kaks tõmbavad teineteist, kuid tõukavad endasarnast. 1733 James Bradley määrab Jupiteri läbimõõdu. 1737 Voltaire laseb tõlkida Newtoni "Principia" prantsuse keelde ja kirjutab sellele ka sissejuhatuse.
Sotimaa tõusus esmajärguliseks tööstuslikuks ja intellektuaalseks jõuks. Sealne vaesus koos kõrge haridustaseme ja puritaanlike tavadega muutus eeliseks. Prantsusmaa käis vanu radu. Masinaid ei kasutatud, erandiks ainult kuningalossi veevärk. Suur osa sealsete natuurfilosoofide jõupingutustest oli suunatud olemasolevate institutsioonide kritiseerimisele, kuna mõisteti, et need pidurdavad majanduslikku ja poliitilist arengut. Reaumur (1683-1757) uuris terase tootmise probleeme, kuid traditsioonidest kinnihoidev tööstus ei toetanud teda. Tema avastused Prantsusmaal terasetööstust ei loonud. Alles sadakond aastat hiljem hakkasid inglise terasesulatajad tema ideedest kasu lõikama. Uute jõumasinate otsingud Veejõudu kasutati juba paljudes tööstusharudes: paberi, püssirohu ja naelte tootmisel, mõõkade tagumisel ja metallurgias. Vesirattad suurenesid vastavalt materjalide ja
teha patsiendiga sama, mida ta oli endaga teinud... nt nakatada süüfilisse...) 18. sajandi puhul väärib mainimist sisesekretsiooni defineerimine Th. de Bordeu poolt: ,,Veri kannab endas kehaosade ekstrakte, komponente, mis on tähtsad terviku seisukohalt, annavad erilisi kvaliteete ja omadusi". Antoine Lavoisier (1743-1794) seletas ära gaaside ainevahetuse kopsus, kasutades ära tormilist keemia arengut, mh gaaside uurimist. Rene-Antoine Reaumur (1683- 1757) uuris maomahla ja näitas ära selle osa seedimisel. 18. sajandi keskel näitas K. Wood, et organism koosneb rakkudest. Tekkima hakkas rakuteooria. 18. sajandil tekib patoloogiline anatoomia. Juba 17. sajandi teisel poolel olid sveitslased Bone ja Vapfer tegelenud patoloogia-alaste avastuste süstematiseerimisega, püüdes antud materjali kõrvutada kliiniliste andmetega. Oluline mees antud suuna jätkamisel oli inglane J.B
annaabi.ee 
