o valimiskünnis Eestis): 1. Ringkonna kõigi nimekirjade kandidaatidele antud hääled liidetakse eraldi kokku 2. Summad jagatakse läbi ringkonna lihtkvoodiga 3. Jagatis näitab, mitu mandaati omandab üks või teine nimekiri selles ringkonnas Selle tulemusena täidetakse umbes kolmandik RK kohtades III häältelugemisvoor kompensatsioonimandaat III voorus võetakse vaatluse alla erakondade üleriigilised nimekirjad, kus kandidaatide kogutus häälte põhjal ümber ei reastata. Mandaatide jaotuse kindlakstegemiseks jagatakse hääletustulemused läbi modifitseeritud d'Hondt'i jadaga Kompensatsioonimandaadi omandab see nimekiri, mille jagatis on parajasti suurim Menetlust korratakse nii kaua, kuni kõik vabaks jäänud mandaadid on jaotatud Et tegu on suletud nimekirjadega, siis saavad parlamendikoha need isikud, kes paiknevad partei üleriigilises nimekirjas eesotsas. Head ja vead:
Isikumandaat- kandidaat ületab isiklikult kvoodi Ringkonnamandaat- antakse erakonnale avatud nimekirja alusel Kompentsatsioonimandaat- antakse erakonnale suletud nimekirja alusel 5. valimiskümnis, kvoott % mis tuleb erakonnal ületada Kvoot- häälte miinimum norm [3000(hääled) : 10(mandaadid) = 300(kvoot)] 6. avatud ja suletud nimekiri Avatud nimekiri on ühe ringkonna piires ja reastatakse ümber. Suletud nimekiri on kõik erakonna liikmed ja ei reastata ümber. 7. riigikogu ülesanded, kuidas toimuvad valimised, kandidaadi tagasikutsumine Esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Seaduste vastuvõtmine. Valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigieelarve vastu võtmine. Valimised toimuvad iga nelja aasta järel , valib rahvas. 8. mis vahe on komisjonil ja fraktsioonil? Fraktsioon koosneb ühe erakonna liikmetest ja tegeleb mitmete probleemidega. Komisjon
arvuga - mitmemandaadilised valimisringkonnad (ühes ringkonnas saab parlamenti mitu saadikut) - kandidaadid seatakse üles erakonna valimisnimekirjas - see, kes osutus võitjaks, saadakse teada kvoodi abil: erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab temale selles välimisringkonnas antud häälte arv kvoodi. avatud nimekirjad: ühe ringkonna piires ja reastatakse ümber. suletud nimekirjad: kõik erakonna liikmed ja ei reastata ümber - nt Eestis, Soomes, Rootsis EELISED PUUDUSED Hääli ei lähe kaotsi nii palju kui Keerukus majoritaalsel – valijate tegelik tahe kajastub paremini Väiksematel parteidel on suurem Parlamenti võib pääseda suur arv võimalus pääseda parlamentiparteisid - ei suudeta moodustada stabiilset valitsust Eesti valimissüsteem
ringkondade mandaatide arvuga). Täidetakse 15-17 kohta. · Ringkonna mandaat- salevad ainult need erakonnad, kes on saanud üleriigiliselt 5%( Liidetakse iga nimekiri ja kandidaatide hääled, see summa jagatkse ringkonnakvoodiga e. 27 000: 16=1687,5....jagatis näitab mitu mandaati omandab üks või teine nimekiri selles ringkonnas) · Kompentsiatsiooni mandaat- uuesti võetakse vaatöuse alla üleriigilised nimekirjad. Kandidaate enam ümber ei reastata. 6)Millised on riigi ülesanded valimiste läbiviimisel? Mis mõjutab ja kuidas valijate käitumist? Riigi ülesand- · Valmistab ette kogu hääletamiseks vajaliku dokumentatsiooni (valimisbülletäänid, protokollivormid, nimekirjad). · Tagab infosüsteemide ja andmebaaside töövalmiduse. · Rahastab riigieelarvest kõiki valimiste läbiviimisega seotud toiminguid. Mis mõjutab valijaid-
Kõik kandidaadid, kes on isiklikult kogunud hääli vähemalt kvoodi võrra, osutuvad valituks. 2. voorus osalevad mandaatide jagamisel need erakonnad, mis on ületanud valimiskünnise, s.t. saanud vähemalt 5% häältest. 3. voorus võetakse vaatluse alla erakondade üleriigilised nimekirjad, kus kandidaate kogutud häälte põhjal ümber ei reastata. Parlamendi koha saavad need, kes on valimisnimekirjas eespool. Mis mõjutab valijate käitumist? Valimiskäitumine sõltub hääletaja sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja massimeedia sõnumitest. Euroopas oli 1970. - 1980. aastateni oluline klassikuuluvus. Hääletamist mõjutas ka inimeste seotus põllumajanduse või kirikuga. Tänapäeva erakondade programmid on muutunud sarnaseks ja häguseks. Seetõttu lähtuvad valijad erakonna suhtumisest mingisse konkreetsesse probleemi
lihtkvoodi Mandaatide jagamisel kandidaadid reastuvad nimekirjas ülmber vastavalt saadud häälte arvule. III voor:kompensatsioonimandaadid Jaotatud erakondade üleriigiliste nimekirjade järgi.loetakse üle ringkondades häälte ülejääk ning jagatakse kompensatsioonimandaadid Nimekirjale üle riigi antud häälte arv jagatakse läbi jagajatega. SULETUD NIMEKIRI-kandidaate ümber ei reastata Valimiskäitumine: Sotsioloogiline mudel- inimesed valivad erakonda, mis esindab nende klassi vms.. Sotsialiseerumise mudel Ratsionaalse valiku teooria-mis pakub talle Poliitika kujundamine Poliitika kujundamise astmed:algatamine-mille üle vaieldakse, sõnastamine-otsustamine, kas otsustada ja kuidas, elluviimine ja hindamine. Poliitika legitimeerimise eesmärgiks on tagada poliitika omaksvõtt nii poliitika mõjudega otseselt seotud sihtrühmade kui ka laiema avalikkuse poolt
(modifitseeritud d’Hondti jada) Kompensatsioonimandaadi saab see erakond, mille jagatis (nn võrdlusarv) on parajasti suurim Menetlust korratakse niikaua, kuni kõik I ja II voorust vabaks jäänud mandaadid on jaotatud 9 Mandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool (suletud nimekiri = kandidaate ümber ei reastata) Poliitika kujundamise protsess 56. Nimetage poliitika kujundamise peamised etapid ja iseloomustage nende sisu ja olemust poliitika kujundamise protsessis. Analüüsige ühte aktuaalselt poliitika kujundamise protsessi selles raamistikus. Poliitika kujundamise astmed: 1. Algatamine 2. Sõnastamine 3. Elluviimine 4. Hindamine 57. Andke hinnang millistes poliitika kujundamise etappides on
Kompensatsioonimandaadi saab see erakond, mille jagatis (nn võrdlusarv) on parajasti suurim Menetlust korratakse niikaua, kuni kõik I ja II voorust vabaks jäänud mandaadid on jaotatud 8 Mandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool (suletud nimekiri = kandidaate ümber ei reastata) 1 Etteantud parameetrite alusel teosta mandaatide jagamine EV Riigikogu valimissüsteemi I-II vooru häältelugemismetoodika põhjal (praktiline ülesanne). 2 Etteantud parameetrite alusel teosta mandaatide jagamine jagajate meetodil (praktiline ülesanne). 3 Esita valimiskäitumise võistlevad seletused ja põhilised valijatüübid. Vlimiskäitumise võistelvad seletused: 1)sotsioloogiline mudel 2)enesemääramise ehk sotsialiseerumise mudel
n Nimekirjale üle riigi antud häälte arv jagatakse läbi jagajatega (modifitseeritud d'Hondti jada) n Kompensatsioonimandaadi saab see erakond, mille jagatis (nn võrdlusarv) on parajasti suurim n Menetlust korratakse niikaua, kuni kõik I ja II voorust vabaks jäänud mandaadid on jaotatud n Mandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool (suletud nimekiri = kandidaate ümber ei reastata) Neli valijatüüpi ® Parteiaktiivsed (40) kindel poolehoid teatud erakonnale ja selle ideoloogiale ® Rutiinsed (15) harjumus, traditsioon ® Jooksikud (20) võrdlevad programme ja toetavad ideoloogiast sõltumata iga kord seda, mis tundub sobivaim ® Passiivsed (20) osavõtt juhuslik Valimiskäitumise alus ® Isiklik tasand (isiklikud eelistused) ® Valija sotsiaalne ja perekondlik taust: sotsiaalne ja
Nimekirjale üle riigi antud häälte arv jagatakse läbi jagajatega (modifitseeritud d'Hondti jada) Kompensatsioonimandaadi saab see erakond, mille jagatis (nn võrdlusarv) on parajasti suurim Menetlust korratakse niikaua, kuni kõik I ja II voorust vabaks jäänud mandaadid on jaotatud Mandaadi saab kandidaat, kes on üleriigilises nimekirjas eespool (suletud nimekiri = kandidaate ümber ei reastata) 41. Etteantud parameetrite alusel teosta mandaatide jagamine EV Riigikogu valimissüsteemi I-II vooru häältelugemismetoodika põhjal (praktiline ülesanne). 42. Etteantud parameetrite alusel teosta mandaatide jagamine jagajate meetodil (praktiline ülesanne). 43. Esita valimiskäitumise võistlevad seletused ja põhilised valijatüübid. Võistlevad seletused: Sotsioloogiline mudel Enesemäärangu e. sotsialiseerumise mudel Ratsionaalse valiku teooria
annaabi.ee 
