a) Võtsin EXPLORE SUBSTANCES, seejärel SUBSTANCE IDENTIFIER, sinna kirjutasin CYCLOPROPANE b) Aine cyclopropane CAS RN on 75-19-4 c) Aine arvestusil tihegus on 0.790±0.06 g/cm3 c) Leidsin 1693 referaati d) Cyclopropane juures vajutasin nuppu GET REFERENCES ja valisin loetelust PROPERTIES 3.4 ,,Aine otsing molekulaarvalemi järgi" a) Valisin EXPLORE SUBSTANCES, sealt valisin MOLECULAR FORMULA ning sisestasin valemi b) Sellise valemiga leidsin 40 ainet c) Reaktandina on 6 reaktsiooni, reagendina 0 reaktsiooni d) Vajutiasin nuppu GET REACTIONS ning sealt valisin REAGENT (0 tulemust) ja REAKTANT (6 tulemust) 3.5 ,,Aine otsing SciFinder joonistusprogrammi abil" a) Antud struktuuri sisaldab 1014 ainet b) Neist on võimalik osta 68 c) Joonistasin struktuuri, leidsin ained, mis sisaldavad seda struktuuri, vajutasin kõrval REFINE ja COMMERCIAL ABAILIBILITIES d) Antud aine kohta on 1150 reaktsiooni e) Reaktsioone, mille saagis on 60-80%, on 66
Tsüklopropaani juurde hiirega minnes tekivad väiksed noolekesed, neile vajutades võtsin Get Refences ja panin linnukese Properties ette ja vajutasin Get. 3.4. (2 P) Harjutusülesanne "Aine otsing molekulaarvalemi järgi". Leia ained, mille molekulaarvalem on C8 H9 N2 O2 Esita: a) otsivõimalus: Explore substances, molecular formula b) mitu ainet leidsid? 40 ainet c) mitu ainet nendest on saamisel reaktandi või reagendi (reaktant or reagent) osas? Reaktandina on kuus, reagendina puudus. d) kuidas leidsid need ained? Kui ained olid leitud, vajutasin Get Reactions ja seejärel tegin linnukese ühte ja pärast teise, esimene andis kuus tulemust, teine ei andnud ühtegi. 3.5. Harjutusülesanne"Aine otsing SciFinderi joonistusprogrammi abil". a) mitu ainet sisaldavad seda struktuuri? 1014 b) piira otsingut ja leia mitut ainet nendest on võimalik osta (commercial availibility)? 68 c) kuidas leidsid need ained? Joonistasin struktuuri, leidsin ained, mis
Tsüklopropaani juurde hiirega minnes tekivad väikesed noolekesed, neile vajutades valisin Get Refences ja panin linnukese Properties ette ja vajutasin Get 3.4. Harjutusülesanne "Aine otsing molekulaarvalemi järgi" Leia ained, mille molekulaarvalem on C8H9N2O2 Esita: a) otsivõimalus: Explore substaces, molecular formula b) mitu ainet leidsid? 40 ainet c) mitu ainet nendest on saamisel reaktandi või reagendi (reaktant or reagent) osas? Reaktandina on kuus, reagendina puudub d) kuidas leidsid need ained? Kui ained olid leitud, vajutasin Get Reactions ja siis tegin linnukese ühte ja pärast teise. Esimene andis kuus tulemust, teine ei andnud ühtegi 3.5. Harjutusülesanne"Aine otsing SciFinderi joonistusprogrammi abil" Kasutades SciFinderi joonistusprogrammi joonista allpool toodud molekulaarstruktuur: Soorita otsing leidmaks ained, mis sisaldavad seda struktuuri (vali Search type: Substructure search) a) mitu ainet sisaldavad seda struktuuri? 1014
juuresolekul. Hõbekloriidi kasutatakse klaaselektroodides pH määramisel ning potentsiomeetrilistel mõõtmistel. AgNO3 + Cl- AgCl + NO3- Hõbeoksiidi, mida saadakse hõbenitraadi ja leelise vahelisel reaktsioonil, kasutatakse positiivse elektroodina (anood) patareides. Hõbedasoolade leelisega reageerimisel tekib hõbehüdroksiid, mis laguneb hõbeoksiidiks. AgNO3 + NaOH AgOH + 2 NaNO3 2AgOH Ag2O + H2O Hõbekarbonaati, mida kasutatakse reagendina orgaanilises sünteesis, saadakse hõbenitraadi ja naatriumkarbonaadi vahelisel reaktsioonil, kus hõbekarbonaat sadeneb. 2 AgNO3 + Na2CO3 Ag2CO3 + 2 NaNO3 Hõbedal on palju tuntud kasutusalasid, millest suur osa põhineb selle väärismetalliomadustel, sealhulgas raha, dekoratiivesemed ja peeglid. Hõbeda soolasid on kasutatud juba keskajast saati, et värvida klaasi kollastesse või oranzidesse toonidesse. Ehte- ja lauahõbe valmistatakse tavaliselt
vajalikke keemilisi aineid (süsivesikuid, valkusid, lipiide, mineraalsooli, vitamiine jne) Koos analüüsimeetodite tehnilise täiustumisega kasvab ka piimas leiduvate ainete loetelu. Praeguseks on identifitseeritud umbes 100 000 üksikkomponenti Piima põhiliseks koostisosaks on vesi (87%) milles on dispergeeritud ülejäänud komponendid. Vesi on toitaine, mis osaleb paljudes ensüümireaktsioonides reagendina või keskkonnana. Vees on lahustunud pima koostisse kuuluvad suhkrud, mineraalsoolad, vitamiinid. Vees on emulgeeritud piimarasv ja suspendeerunud valgud. Piima koostisse kuuluv vesi on erakordselt suure füsioloogilise tähtsusega, sest sellega rahuldatakse imetaja järglase veetarve elu algperioodil. Piima kuivaineks nim jääki, mis jääb järele piima kuivatamiselt püsiva kaaluni temperatuuril 102-105 kraadi
OH O OH O + CH3CHCHCH + CH3CH2CHCH2CH CH3 3-hüdroksü-2-metüülbutanaal 3-hüdroksüpentanaal (ühest molekulist etanaalist ja ühest molekulist propanaalist) Praktikas on laialt levinud ristaldoolreaktsioonid, kus kasutatakse ühe reagendina karbonüülühendit, millel puuduvad -vesinikud st et ei saa moodustuda enolaataniooni ja toimuda kondensatsiooni iseendaga. Sellega välistatakse kõrvalreaktsioonid. O O - CH3 O OH CH + CH3 CH2CH CH C CH 10 oC Bensaldehüüd Propanaal 2-metüül-3-fenüül-
6. Loeng 6.4 Vesi 6.4.1. Vee funktsioonid Vesi on toitaine, mis on organismile vajalik nii biokeemilistest reaktsioonidest otseselt osavõtva reagendina kui keskkonnana. Mida veerikkam on organism, seda kiiremini toimuvad ainevahetusprotsessid. Vesi kindlustab rakusisese rõhu e. turgori abil rakkude püsiva vormi ja kuju. Veevahetust reguleerib osmootne rõhk, mis oleneb peamiselt mineraalainetest, aga ka valkudest. Mida noorem on organism, seda rohkem ta sisaldab vett Organismi vanus Veesisaldus, % 3-kuune embrüo 90-93 Vastsündinu 77-80 Lapsed 65 täiskasvanu 60
nõrgalt. Kaadmiumoksiidi kasutatakse vooluallikate elektroodides, orgaanilises sünteesis, eriklaasides jms (Karik ja Truus 2003). Olemas on ka kaadmiumhüdroksiid, mis tekib leeliste, sealhulgas ammoniaakhüdraadi ja orgaaniliste aluste toimel kaadmiumi-soolade lahustesse. Kaadmiumhüdroksiid laguneb temperatuuril üle 170 °C ja tekib kaadmiumoksiid, mis on tuntud kolmes kristallvormis. Ainet kasutatakse vooluallikate elektroodides, analüütilise reagendina ja teiste Cd-ühendite saamiseks (Karik ja Truus 2003). Peale kaadmiumoksiidi on tuntumad ka CdS ehk kaadmiumsulfiid, mis on värvuselt sidrunkollane kuni oranzpunane, CdSe kaadmiumseleniid (tumepunane) ja CdTe 6 kaadmiumtelluriid, mis on kas tumehalli või pruuni värvi. Neid saadakse lihtainete sulatamisel või reageerimisel gaasifaasis, vastavate vesinikkalkogeenide toimel Cd2+-soolade
keskkonna pH väärtusega. Nii on sülje pH piirid vahemikus pH=5,5...8,0; täiskasvanute maomahla pH=1,5...2,7; rinnalaste maomahla pH=4,9...5,3; uriini pH=4,8...8,0, peensoole nõre pH=7,6...8,4; vere pH=7,36...7,44, rinnapiima pH= 7,3...7,4 ja sapi pH=7,4...8,5. Vee järgmine oluline biofunktsioon molekulaarsel tasandil on substraatne. Vesi on mitmetes biokeemilistes reaktsioonides üks lähteaine. Reaktsioonides võib vesi toimida otsese reagendina. Hüdrolüüsireaktsioonid toimuvadki lõhustatavate subst-raadi molekulide, vee molekulide ning hüdrolüütiliste ensüümide omavahelises koostöös. Tavanäide on toitainete makromolekulide lõhustumine seede-kulglas. Järgnevalt tutvume vee funktsioonidega raku tasandil. Vesi loob rakkudes stabiilse sisekeskkonna. Vesi moodustab tsütoplasma põhiosa ning vesilahuses toimub ka lõviosa raku metabolismist. Vesi kindlustab rakusisese rõhu ehk turgori abil rakkude püsiva vormi ning kuju
Sauga lennuvälja uurimistööde käigus leiti ligi 100 reostusobjekti, umb. 180 reostuskoldega. Raua ja terasemurruga reostatud pindala oli kokku 46 800 m2, lisaks leiti hiljem veel 14 kohast kokku 140t jäätmeid. Naftasaaduste kogumaht pinnases oli 41t, reostunud pindala kokku oli 13 800 m2. Tahkeid segaolmejäätmeid esines 21 kohas, 12 500 m2 pindalal, kokku 81t. Ehitusjäätmeid oli pinnases 2900t ning esines ka palju kemikaalle, levinum neist oli lennuvälja külmumis-vastase reagendina kasutatavaid kloriide, kokku umbes 80t. Veel esines 500kg Nikkelkaadiumakusid, hapet oli maha valgunud mitmes kohas kokku umbes 400 kg. Bituumenit oli pinnasesse valgunud kokku umbes 12t. Kuivkäimla jäätmeid leidus kokku umbes 3t. Muid jäätmeid leiti pinnasest veel umbes 300t. Hea näitaja oli, et lennuvälja kogupinnast moodustasid tõsiselt reostatud alad vaid alla 2% kogupindalast. Rakvere lennuväljal 1993. aastal tehtud uuringutest selgus, et see on tugevasti reostunud.
o Vabastamine kandjalt peab olema selektiivne. Kodeeritud plaadid polüpropõleenist tahke kandjaga Eraldi reagendiga töötlemine Lõigatakse kolmeks kolonniks -> komplekt, kus igast plaadist 1 kolonn (kokku 3 kolonnide komplekti). komplektide töötlemine kindla reagendiga kolonnide ruutudeks lõikamine ja komplekti moodustamine (igast kolonnist 1 ruut, kokku 3 ruutude komplekti) komplektide töötlemine kindla reagendina Tulemus: igale kodeeritud ruudule seotud kandjale saadakse individuaalne aine. Produkti osaline vabastamine kandjalt fotokeemiliselt või pH-ga Kandjal mitu erinevat linkerit Kogumi süntees maksokandjatel (u 700 mpol ainet) Pesadesse jaotamine Produkti osaline vabastamine AKtiivsuse määramine Protsessi kordamine aktiivseima kogumina Ideaalis oleks igas pesas üks kandja Kuidas sünteesitakse ravimieellaste kogumikke?
areomeetriga (laktodensimeeter) temperatuuril 20 kraadi. Keskmine tihedus on 1,029. PIIMA KÜLMUMISTÄPP on -0,520 kraadi, võides varieeruda -0,51...-0,55 kraadi. Külmumistäpp läheneb ühele, kui piimale lisada vett. Külmumistäpi määramine (krüoskoopiameetod) aitab avastada piima võltsimist veega. Laktatsioonijärk ja kasutatud söödad muudavad külmumistäppi vähe. VESI · Vesi on toitaine, mis osaleb paljudes ensüümreaktsioonides reagendina või keskkonnana. · Vees on lahustunud piima koostisse kuuluvad suhkrud, mineraalsoolad, vitamiinid. · Vees on emulgeeritud piimarasv ja suspendeerunud valgud. · Piima koostisse kuuluv vesi on erakordselt suure füsioloogilise tähtsusega, sest sellega rahuldatakse imetaja järglase veetarve elu algperioodil. KUIVAINE · Piima kuivaineks nimetatakse jääki, mis jääb järele piima kuivatamisel püsiva kaaluni temperatuuril 102...105 0C.
on seotud happelis-alus tasakaaluga, järelikult ka keskkonna pH väärtusega. Nii on sülje pH piirid vahemikus pH=5,5...8,0; täiskasvanute maomahla pH=1,5...2,7; rinnalaste maomahla pH=4,9...5,3; uriini pH=4,8...8,0, peensoole nõre pH=7,6...8,4; vere pH=7,36...7,44, rinnapiima pH= 7,3...7,4 ja sapi pH=7,4...8,5. Vee järgmine oluline biofunktsioon molekulaarsel tasandil on substraatne. Vesi on mitmetes biokeemilistes reaktsioonides üks lähteaine. Reaktsioonides võib vesi toimida otsese reagendina. Hüdrolüüsireaktsioonid toimuvadki lõhustatavate subst-raadi molekulide, vee molekulide ning hüdrolüütiliste ensüümide omavahelises koostöös. Tavanäide on toitainete makromolekulide lõhustumine seede-kulglas. Järgnevalt tutvume vee funktsioonidega raku tasandil. Vesi loob rakkudes stabiilse sisekeskkonna. Vesi moodustab tsütoplasma põhiosa ning vesilahuses toimub ka lõviosa raku metabolismist. Vesi kindlustab rakusisese rõhu ehk turgori abil rakkude püsiva vormi ning kuju
annaabi.ee 
