Isikute puhul tuleb teada nende poolt läbi viidud reforme/muudatusi ning loomulikult ka seda, kellega on tegemist Jean Bodin, Louis XIII, kardinal Richelieu, Louis XIV, Jules Mazarin, Jean Baptiste Colbert, Louis XV, markii de Pompadour, James I, Guy Fawkes, Charles I, Oliver Cromwell, Charles II, James II, William III, George I, Robert Walpole, Thomas Hobbes, John Locke, Charles- Louis de Secondat Montesquieu, Francois-Marie Arouet Voltaire, Jean-Jacques Rousseau, Christian Wolff, Francois Quesnay, Friedrich I, Friedrich Wilhelm I, Friedrich II Suur, Maria Theresia, Joseph II, Peeter I, Katariina II. 1605, 1613, 1624, 1640, 1642, 30.01.1649, 19.05.1649, 1660, 1679, 1682, 1689, 1707 Merkantilism, absolutism, püssirohuvandenõu, ümarpead, kavalerid, restauratsioon, habeas corpus act, toorid, viigid, parlamentaarne monarhia, kuulus revolutsioon, Õiguste bill, valgustus, võimude lahusus, suveräänsus, kameralistid, füsiokraadid, Seitsmeaasta...
Rahvaarv Londonis: umbes 7.2 miljonit elanikku Keel: inglise keel Rahaühik: inglise nael (GBP) 1300 aastal vallutas Inglismaa Walesi. Pidas mitu sajandit erinevaid sõdu oma impeeriumi säilitamiseks Prantsusmaal, kuid sunniti Saja-aastase (1338-1453) kaotuse järel mandrilt lahkuma. Inglise kodusõdade (1642-46 ja 1648) ning Cornwelli vabariigi (1649-60) ajal oli riik kaoses. 1649 kuulutati Inglismaa mõneks ajaks vabariigiks. 1707 aastal muudeti Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon reaaluniooniks ja riigi nimeks sai Suurbritannia. 18.sajandil laiendati märgatavalt oma impeeriumi ja sõdis Prantsusmaaga peaaegu katkematult. Kuninganna Victoria valitsemise ajal (1837-1901) kindlustas jõuliselt oma rahvusvahelisi positsioone maailma juhtiva tööstusriigina ja kolooniate haldajana. 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul sattus oma kolonialistlike ambitsatsioonide tõttu nn. hiilgavasse isolatsiooni suhtlemisel teiste suurriikidega (Prantsusmaa, Saksamaa, Venemaa, USA).
Inglasi ärritas James ll katoliku uskus astumine mille peale parlament kutsus troonile James ll vanema tütre Mary, kes oli abielus Madalamaade asevalitseja Oranje Willemiga. Uus valitsejapaar allkirjastas parlamendi esitatud õiguste deklaratsiooni ,,Õiguste billina", mis on jäänud üheks Inglismaa põhiseaduse alusdokumendiks. Stuartite võimuletulekust alanud Sotimaa ja Inglismaa lähenemine lõppes kahe parlamendi ühendamisega 1707 aastal, mis muutis senise personaaluniooni reaaluniooniks. Suurbritanniast sai Ühendatud Kuningriik. 3. Valgustusajastu Valgustuse juhtmõte oli usk mõistusesse Immanuel Kant. Valgustus leidis tuge nii Prantsustmaal ratsionalismist kui ka Inglismaal empirismist. Tekkis deistlik lähenemine Jumalasse, keda vaadeldi kuu loojana, kes edasisse maailma korraldusse ei sekku. Thomas Hobbes kinnitas, et kuningavõim pole jumalast, vaid rahvast. Kuningale koondus
............... ....................................................................................................................... ................ · INGLISMAA 18.-19.SAJANDIL: · Suurbritannia kujunemine: 18.saj algul viidi lõpule juba Stuartite dünastia valitsemisaja algusest alanud Inglismaa ja Sotimaa lähenemine. 1707 Inglismaa ja Sotimaa parlamendid ühinesid ja senine personaalunioon muutus ühinemisaktiga (ing k Act of Union) reaaluniooniks e toimus kahe riigi ühendamine. Alates sellest ajast sai Suurbritannia ametlikuks nimetuseks Ühendatud Kuningriik (ing k United Kingdom). Iirimaa, kus enamiku elanikkonnast moodustasid katoliiklastest iirlased, oli kuni 1801 koloonia staatuses (Suurbritannia ja Iirimaa Ühendatud Kuningriigi nimetust kasutati kuni 1922). · Inglismaa majanduslik areng: 18.saj toimusid põhjalikud muudatused tehnoloogia arengus ning kaupade
5. INGLISMAA 18.-19. SAJANDIL. Vanem õpik III, lk 46 - 57 5.1. Suurbritannia kujunemine: 18. saj algul viidi lõpule juba Stuartite dünastia valitsemisaja algusest alanud Inglismaa ja Sotimaa lähenemine. 1707 Inglismaa ja Sotimaa parlamendid ühinesid ja senine personaalunioon muutus ühinemisaktiga (ing k Act of Union) reaaluniooniks e toimus kahe riigi ühendamine. Alates sellest ajast sai Suurbritannia ametlikuks nimetuseks Ühendatud Kuningriik (ing k United Kingdom). Iirimaa, kus enamiku elanikkonnast moodustasid katoliiklastest iirlased, oli kuni 1801 koloonia staatuses (Suurbritannia ja Iirimaa Ühendatud Kuningriigi nimetust kasutati kuni 1922). 5.2. Inglismaa majanduslik areng: 18. saj toimusid põhjalikud muudatused tehnoloogia arengus ning kaupade tootmisel hakati üha
ühise riigipea olemasolu et riigid kaotaksid iseseisvuse. need riigid jäävad rahvusvahelise õiguse subjektideks ja võivad sõlmida ka omavahel lepinguid. selliseid liitriike esineb siiski harva. Reaalunioonid on rahvusvaheliste lepingutega loodud liidud, mille eesmärk on tavaliselt korraldada ühist riigikaitset. reaalunioonil on üks riigipea ja rahvusvahelises suhtlemises tunnistatakse õiguse subjektina vaid uniooni. siseriiklikes küsimustes on liidu osalised süveräänsed. reaaluniooniks oli näiteks austria-ungari aastatel 1867-1918. taani ja island 1918-1944. vabariikidevahelised liidud jagunevad konföderatsioonideks ja föderatsioonideks. konföderatsioon on vabariikide liit, mis sõlmitakse rahvusvahelise lepinguga teatud eesmärkide saavutamiseks. harilikult on selleks välispoliitika kordineerimine iseseisvuse kaitseks ja omavahelise majanduskoostöö tihendamine. näiteks SRÜ ja Euroopa Liit. Konföderatsioonil ei ole ühist riigipead
oli täpselt sama, mis ta oli olnud enne revolutsiooni. See on konstitutsioonilise monarhia alguseks Euroopas. Selle teoreetilise põhjenduse esitas John Locke (1690), kes oli ,,viik". Ta arvas, et valitseja ei saa võimu jumalalt, vaid selle loovutab talle rahvas lepingu alusel. Leping seob mõlemaid osapooli (valitsejat saab tagandada). 18.saj alguses Inglismaal: peale Stuart-dünastia lõppu moondus Inglismaa ja Sotimaa personaalunioon reaaluniooniks Suurbritannia algus (1707). Uus Hannoveri-dünastia (1707-1901), esialgu ei valda hästi Inglise keelt kuningad ei sekku parlamendi tegevusse (maksude ja seaduste kehtestamisse), viimane Hannoveri-dünastia esindaja oli Victoria. Kuningas kinnitas parlamendi enamuse poolt heaks kiidetud otsused reaalse võimu sai peaminister. Parlamentarismi algus Inglismaal (1689 - 18.saj I pool): kuningas valib valitsuskabineti
1397 rajati kuningas Eriku kroonimisega Kalmari linnas Kalmari unioon- Rootsi-Taani liit?. Pretendeerisid Põhja-Eestile. 1385 Krevo unioon - Leedu suurvürst abiellus Poola kuningannaga, võttis vastu katoliikluse, Leedu ristiti ja sai teoks Leedu-Poola unioon. See unioon esialgu kestis väga lühikest aega, tglt Leedu suurvürsti võimu haaras endale Vitautas, aga faktiliselt Riello ja Vitatutas tegutsesid ühiselt. 1569. muudeti personaalunioon reaaluniooniks. 15. saj alguses näitas ilmekalt, et jõudude vahekord oli muutunud Tannenbergi lahing. Melno järve lepinguga loobus SO Jamaitjast lõplikult. Liivimaa jaoks hakkab saama olulisemaks suhete korraldamine Venemaaga, tekib olukord, kus SO Preisimaa harujaoks on oluline koostöö üks kõik kellega, algab koostöö Venemaaga. Leedu ja Liivimaa vahelise koostöö korraldamine oli üsna komplitseeritud, püsivalt hakkas see toimuma 16. sajandil. 1418. sai ametisse Ambundii, siis
Downing Street 10 on jäänud peaministri ametiresidentsiks tänapäevani. William Pitt Vanema peaministriks oleku ajal (175661) saatis Inglismaad edu Seitsmeaastases sõjas, mis veelgi laiendas Inglise koloniaalvõimu maailmas, hoolimata järgnenud Põhja-Ameerika kolooniate lahkulöömisest tingitud tagasilöögist ( Rahvusvahelised suhted). 1603. aastast alanud Inglismaa ja Sotimaa lähenemine lõppes kahe parlamendi ühendamisega 1707. aastal, mis muutis senise personaaluniooni reaaluniooniks. Sotlased said 45 kohta parlamendi alam- ja 16 kohta ülemkojas. Siit alates on Suurbritannia ametlikuks nimetuseks Ühendatud Kuningriik (United Kingdom). Iirimaa, mida polnud juba ainuüksi seal valitseva katoliku usu tõttu vahetult Inglismaaga integreerida, jäi koloniaalstaatusesse. 1801. aastal said ka iirlased esindusõiguse Inglise parlamendis, kuid see puudutas vaid vähemuse moodustanud protestante. 8. HISPAANIA
annaabi.ee 
