Jumal ja ettemääratud harmoonia Loodust tõlgendas Leibniz Jumala harjumusena. Jumal on algmonaad ja kõik teised monaadid kiirguvad temast. Jumal on Maailma ettemääratud harmoonia ja Maailma täiuslikkuse alus. Ettemääratud harmoonia on seisukoht, kus keha ja vaim ei mõjuta teineteist, kuid nii kehalised kui ka vaimsed sündmused on Jumala poolt määratud ning kooskõlastatud. Ruum ja aeg Ruum ja aeg on subjektiivsed. Ruum ja aeg ei ole iseenesest olemasolevad reaalsused vaid teiste reaalsuste olemasolust tulenevad fenomenid. Kui ei oleks elusaid looduid, jääksid ruum ja aeg ainult Jumala ideedesse. Tajumine on see, mille tõttu tunneme me maitseid, näeme kujutisi ning avaldame muljeid. Epistemoloogia Epistemoloogias kritiseeris õpetust hingest kui tabula rasa'st. Leibnize ettekujutuste järgi on hingel juba enne igasugust reaalset kogemust oma eripärad ning eelsoodumused. Vastandas väite ''arus ei ole midagi, mida poleks aistingus, peale aru enda''
konstrueeritud ning pideva inimese ja tema keskkonna interaktsiooni käigus tekkivate kognitsioonide tulemus. Karjääriplaneerimine konstruktivistlikust vaatenurgast Karjääriplaneerimine = oma elu juhtimine Karjääriplaneerimine on tervikliku iseloomuga võtab arvesse inimest tervikuna (huvid, võimed, väärtused, hoiakud jne.) ja konteksti, kus ta tegutseb Vance Peavy: karjääriplaneerimine sotsiodünaamilisest vaatenurgast I Me elame mitmete reaalsuste maailmas ei ole olemas ühte objektiivset reaalsust Inimese areng kui eneseloomise protsess Karjääriplaneerimise eesmärk on isikliku vabaduse suurendamine Isikliku vabaduse suurendamine = valikuvõimaluste suurendamine Valikuvõimalused sõltuvad inimese võimetest, oskustest ja võimalustest Vance Peavy: karjääriplaneerimine sotsiodünaamilisest vaatenurgast II Karjääriplaneerimiseks vajalik: Oma saavutuste ja isiklike tugevate külgede määratlemine
Waldorfpedagoogika püüab ôppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada.Seda viimast võib ka antroposoofiaks nimetada. Antroposoofia ei ole Rudolf Steineri poolt valmiskujul välja môeldud maailmapilt, vaid teadlik suhe inimeses peituvasse vaimsusesse. Rudolf Steineri teosed ei ole teoreetilised konstruktsioonid, vaid ajendavad môtlemisele ja mõistmisele, mis arendab - juhul, kui seda ôigesti kasutada - hingeliste ja vaimsete reaalsuste tunnetamist ning otsustusvôimelist tegutsemist(Dr. Hardorp). WALDORFPEDAGOOGIKA ÜLEMAAILMNE JA RAHVUSVAHELINE Rudof Steineri poolt loodud pedagoogika on rakendust leidnud erinevates kultuuri- ja sotsiaalsetes keskkondades ja teinekord üsnagi rasketes tingimustes, näiteks Brasiilia vaestelinnaosades vôi segarassilise koolina Lôuna-Aafrika Vabariigi apartheidipoliitika tingimustes. 2001. aasta sügisel oli maailmas kokku 845 waldorfkooli, nendest 605
Waldorfpedagoogika püüab ôppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada.Seda viimast võib ka antroposoofiaks nimetada. Antroposoofia ei ole Rudolf Steineri poolt valmiskujul välja môeldud maailmapilt, vaid teadlik suhe inimeses peituvasse vaimsusesse. Rudolf Steineri teosed ei ole teoreetilised konstruktsioonid, vaid ajendavad môtlemisele ja mõistmisele, mis arendab - juhul, kui seda ôigesti kasutada - hingeliste ja vaimsete reaalsuste tunnetamist ning otsustusvôimelist tegutsemist(Dr. Hardorp). WALDORFPEDAGOOGIKA ÜLEMAAILMNE JA RAHVUSVAHELINE Rudof Steineri poolt loodud pedagoogika on rakendust leidnud erinevates kultuuri- ja sotsiaalsetes keskkondades ja teinekord üsnagi rasketes tingimustes, näiteks Brasiilia vaestelinnaosades vôi segarassilise koolina Lôuna-Aafrika Vabariigi apartheidipoliitika tingimustes. 2001. aasta sügisel oli maailmas kokku 845 waldorfkooli, nendest 605
oluline säilitusfaasiks. Edukas säilitusfaas põhineb kõigile eelnevatele protsessidele. Konkreetne ettevalmistus säilitusfaasiks hõlmas endas, et isik hindas tingmusi, milles tal on risk tagasi langeda ja valmistas ette uued tegevusplaanid nende olukordadega hakkama saamiseks. Ehk kõige olulisem selle juures oli, et isik otsustas saada selleks, kes ta tahtis olla. ( Prochaska et al 1992) Eesmärgid tegutsemiseks on: positiivse suhtumise loomine, kus vigadest õpitakse; elu reaalsuste aktsepteerimine- üla- ja alamäed, rõõmud ja mured; endast lugupidamise ja enesemõjususe säilitamine või tõstmine. Selles etapis sobivad motivatsiooni strateegiad: 1) Ole objektiivne 2) Kasuta tugevustele orienteeritud lähenemist 3) Tähista edu 4) Aita inimestel aru saada tagasilanguse kontseptsioonist oma endise mõtlemise ja tegemisviisi juurde. 5) Arenda välja strateegiad, mis hoiavad ära, vähendavad või avaldavad vastutoimet tagasilangevale käitumisele. (Motiveeriva .. 2013.)
huvita ühtegi noort inimest. Kui aga õppetöö on kujundatud kunstilis-dramaturgiliselt, kus rütmiliselt vaheldudes pingeid tekitatakse ja siis jälle maandatakse, siis hakkab kool elama. Waldorfpedagoogika püüab õppetööd elavalt ja kunstiliselt läbi viia ja selle lähtekohti teadvusega läbi valgustada. Rudolf Steineri teosed ei ole teoreetilised konstruktsioonid, vaid ajendavad mõtlemisele ja mõistmisele, mis arendab - juhul, kui seda õigesti kasutada - hingeliste ja vaimsete reaalsuste tunnetamist ning otsustusvõimelist tegutsemist. . Õpetajatelt eeldatakse põhjalikku tegelemist antroposoofiaga, loomulikult ei nõuta seda aga lapsevanematelt. Õpetajad saavad selleks muuhulgas võimaluse täiendaval waldorfkoolide 7 õpetajate koolitusel. Aga ka vanemad võivad ennast antroposoofia ja waldorfpedagoogika alustega kurssi viia koolides korraldatavatel tutvustavatel üritustel. 3
Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada arusaamise kujunemist, inimesest kui biopsühhosotsiaalsest reaalsuste mõtestavast tervikust. Lühikirjeldus: Tänapäeva psühholoogia põhisuunad ja ideed. Psühholoogia võimalused inimelus oluliste nähtuste mõistmisel. Psühholoogia valdkonnad, meetodid. Psüühika bioloogilised alused. Arenguteooriad. Tunnetusprotsessid. Õppimine. Individuaalsed erinevused. Isiksus. Intelligentsus. Sotsiaalpsühholoogilised teemad (atributsioonid, veendumused, hoiakud, grupp, atraktiivsus, altruism, agressiivne käitumine, konformsus)
“sümbolsüsteemiga”, mis muudab inimese omailma kultuurisõlteliseks reaalsuseks. Tänu sümbolsüsteemile ei ole inimene ainult füüsilise, vaid ka sümboolse maailma elanik. 16. Mida mõistab rahva kultuuriruumina Edmund Husserl? [Kultuurifilosoofia, lk 57] Rahva kultuuriruum on Edmund Husserlil (1859 - 1938) ühe rahvusliku kogukonna jagatud kultuuriline omailm. See on individuaalsete reaalsuste kogum, mida tajutakse ühiselt kehtivana. Intersubjektiivne reaalsus, kus see kuidas me asju kogeme on mõjutatud sellest, kuidas me arvame ka teised neid kogevat. Rahva kultuuriruumi liikmena tunneme,e t see keskkond on meile loomulik. Me atjume, et see kultuuriruum kehtib abjektiivse reaalsusena kõigile kogukonna liikmetele. 8 17. Mida tähendab „eel-antus“? [Kultuurifilosoofia, lk 58]
The land of the Dead The Ob river The master of the Land of the Dead The Master of the holy town Kalteš, the woman of the main god Numi-Torum Mir-Susne-Hum (a culture hero, madiator between humans and the God, the 7 th son of the Numi-Torum) (Naisel 4 hinge, Mehel 5) Religioosne topograafia ja rituaalikirjeldused regilauludes Mardipäeva kristlik pühak on Pühak Martinus – hea tahtlik sõjamees. Sant kui religioonifenomenoloogiline vahemees erinevate reaalsuste vahel Sant – ld. Sactus (pühak) Sotsiaalne, vaimne, füüsiline jne. Marginaalsus kui märk erilisusest ja piiripealsusest traditsioonilises kultuuris Sant kui institutsionaalne, mitte kui asotsiaalne nähtus “Püha hullu” institutsioon kultuurides, vn. Urodilivõi (sant, värdjas) ~uroditsja (vilja kandma) Regilaulude vaeslaps kui vahendaja Sant kui vahemees jumala ja inimeste vahel, sandi ja jumala vahel on parem
The land of the Dead The Ob river The master of the Land of the Dead The Master of the holy town Kaltes, the woman of the main god Numi-Torum Mir-Susne-Hum (a culture hero, madiator between humans and the God, the 7th son of the Numi-Torum) (Naisel 4 hinge, Mehel 5) Religioosne topograafia ja rituaalikirjeldused regilauludes Mardipäeva kristlik pühak on Pühak Martinus hea tahtlik sõjamees. Sant kui religioonifenomenoloogiline vahemees erinevate reaalsuste vahel · Sant ld. Sactus (pühak) · Sotsiaalne, vaimne, füüsiline jne. Marginaalsus kui märk erilisusest ja piiripealsusest traditsioonilises kultuuris · Sant kui institutsionaalne, mitte kui asotsiaalne nähtus · "Püha hullu" institutsioon kultuurides, vn. Urodilivõi (sant, värdjas) ~uroditsja (vilja kandma) · Regilaulude vaeslaps kui vahendaja Sant kui vahemees jumala ja inimeste vahel, sandi ja jumala vahel on parem suhe(palved
mõõtmepiirkondade looja. Te olete paljude kiirtega täht paljude väljendustega hinge teadvus. Te olete vaba aktiveerima ükskõik millist teie poolt valitud reaalsust.Kui te heidate kõrvale lineaarse aja või kronoloogia mõiste, lubate te endal uskuda võimalusse, et teid ei kängitse ei minevik ega tulevik. Siis, ja vaid siis, tunnete te end vibreerimas mõõtmeteväljas, kõigis emotsioonides, mis on pärit igavesest jumalikust allikast tõelisest endast. Kujutlege ennast kõigi reaalsuste, kõigi võimaluste, keskel, siis aga valige neist üks, see, mis kõige rohke Valgust kannab.Valige selle väljal kõige eredam, kõige meeldivam kiir. Nüüd sisenege sellesse hetkeks ja tunnetage kuidas on OLLA see kiir.Ja see on teie Valgusemina.See osa teist on kõige rohkem Jumala sarnane.Traditsiooniliselt kutsutakse olendeid, kes on Jumalale kõige lähemal, ingliteks. Just praegu, just selles mõõtmes, olete see teie.Teie olete inglid.Inglid on Allikale/Vaimule/Jumalale
13. Süstemaatiku töö korraldus. Siinkohal käsitletakse ainult neid süs- temaatiku igapäevase töö külgi, mis on vähemtraditsioonilised ja ei olene kuigivõrd mingi kindla rühma käsitlemisest. 13.1. Välitöödel uue materjali kogumine on Eesti süstemaatikuile tradit- siooniline, kuid mitte hädavajalik tegevus. Õigemini on see vajalik eel- kõige selleks, et saavutada looduse kui terviku, liikide kui terviklike, kuid varieeruvate olendite ja koosluste kui liikidest erinevate reaalsuste olemasolu "tunnetamist". Et välitöödega sageli kaasneb ka teatud biogeo- graafilise andmestiku kogumine, peaks nende teostaja olema tuttav leviku- kaartide koostamise tänapäevaste meetoditega (grid-süsteemid. eriti UTM- võrgustik; levikukaartide koostamine arvutiprogrammide abil; oma asukoha = leiukoha koordinaatide määramine kaasaskantava suhteliselt odava ja kerge aparatuuri abil). 13.2. Kollektsioonide kasutamine, asugu need kustahes, on süstemaatiku
annaabi.ee 
