Esemeks saavad olla vaid kinnisasjad. Reaalservituudid võivad olla igavesed -kinnisasja omaniku surm ei avalda selle püsimisele mingit mõju - reaalservituut on seatud kinnisasja huvides. Obligatoorne on kahe kinnisasja olemasolu. Põhiline erinevus isiklikust servituudist: Reaalservituut kuulub kinnisasja igakordsele omanikule ehk on seotud teatud kindla kinnisasjaga ja kuulub selle igakordsele omanikule. Isiklik servituut kuulub individuaalselt kindlaksmääratud isikule. Reaalservituudiga on seotud kaks kinnisasja: valitsev kinnisasi - mille kasuks servituut on seatud teeniv kinnisasi mis on servituudiga koormatud. Kui valitseva kinnisasja omanik maksab servituudiõiguse saamisel teeniva kinnisasja igakordsele omanikule perioodilist tasu, tuleks selline õigus tulevaste kinnisasjade omandajate suhtes kehtivuse omandamiseks garanteerida reaalkoormatise kandmisega valitseva kinnisasja kinnistusregistri ossa. Reaalservituuti saab seada (reaalservituudi ese):
elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. 1 Eelnevalt nimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve. Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule
2) reaalkoormatis on kestnud 30 aastat, olenemata kinnistusraamatu kandes märgitud pikemast tähtajast või väljaostu lubamatusest. (2) Kui reaalkoormatise väljaostu nõutakse käesoleva paragrahvi 1. lõike punktis 2 sätestatud alusel, peab sellest üks aasta ette teatama. (3) Väljaostu ei või nõuda, kui reaalkoormatis on seatud teatud füüsilise isiku kasuks või on seatud seaduse alusel või on seotud reaalservituudiga. § 235. Väljaostuhind (1) Reaalkoormatise väljaostuhinna määramisel võetakse aluseks kinnistusraamatu kandes märgitud reaalkoormatise väärtus. (2) Kui reaalkoormatise väärtus ei ole kinnistusraamatusse kantud või kanne on puudulik või reaalkoormatisest tulenevate tegude rahaline väärtus on oluliselt muutunud, määrab väljaostuhinna kohus, arvestades tegelikke olusid ning võttes reaalkoormatise kestuseks 30 aastat.
seadmisest. Ka kinnisasja hävimisel või sundmüügil, sundvõõrandamisel. Kasutusvaldaja võib saada kasutuse ajal eraldunud loodusvilja ja sissenõutavaks muutunud õigusvilja. Eseme võib nt rendile anda, üle ei või anda kasutusvaldust ennast. Valdaja peab : asja senise majandusliku otstarbe säilitama, heaperemehelikult majandama, ei tohi oluliselt muuta ega ümber kujundada, kandma korrapärase majandamisega seotud kulud. Isiklik kasutusõigus – analoogne reaalservituudiga, aga seatud konkreetse isiku kasuks. Isikliku kasutusõiguse saab üle anda, kui omanik on nõus. Reaalkoormatis – ei anna õigust asja kasutada, aga paneb igakordsele kinnisasja omanikule kohustuse kas maksta raha või teha mingi muu sooritus. Saab tagada erinevaid nõudeid, kui see tahetakse lahutada isikust ja siduda asjaga. Era või a/õlik. Eraõiguslik tekib enamasti kokkuleppega, a/õ vastava õigusaktiga. Võib olla tähtaegne või
- Mitu kinnisasja peab olema sama õigus, mis laieneb mitmele kinnisasjale, võib koormata mitut kinnisasja ühe valitseva kinnisasja omaniku kasuks või ühte kinnisasja mitme valitseva kinnisasja omaniku kasuks TEKKIMINE Reaalservituudi seadmiseks vajalik teeniva ja valitseva kinnisasja omaniku asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud (võib olla tingimuslik). Vajalik ka kinnistusraamatukanne. Hoonestusõiguse või kasutusvaldusega koormatud kinnisasja võib omanik reaalservituudiga koormata ainult hoonestaja või kasutusvaldaja nõusolekul. Reaalservituut ei teki igamisega! KÄSUTAMINE JA LÕPPEMINE Üleminek ainult koos valitseva kinnisasjaga (kinnisasja oluline osa) Lõpetatakse eelduslikult kokkuleppel, kuid ka: Lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel: olulisel põhjusel õigus nõuda teeniva kinnisaja omanikult nõusolekut reaalservituudi lõpetamiseks tingimusel, et ta hüvitab
2. Omandiõigust rikutakse 3. Nõude esitatakse rikkuja suhtes 4. Nõuet välistavad asjaolud - nt AÕS § 143 lg 1 (millal omanik EI SAA nõuda rikkumise lõpetamist ehk kui levinumad materiaalsed mõjutused) 4.1. mõjutus (nt lõhn jne) 4.2. kas mõjutuste kõrvaldamist saab (nt sigalapidajalt) majanduslikult eeldada? SERVITUUDID - AÕS § 172 - ... 1. Valitsev kinnisasi- õigustatud isik 2. Teeniv kinnisasi - kohustatud isik. Reaalservituudiga koormatakse just teist kinnisasja, mittevalitseva kinnisasja. ISIKLIK SERVITUUT- AÕS § 225 lg 1 kohustatud isikuks on koormatud kinnisasja igakordne omanik, kuiag aga õigustatud isikuks on üks konkreetne subjekt. REAALKOORMATIS- AÕS § 229 lg 1 SERVITUUDID EI PANE KOHUSTATUD ISIKULE AKTIIVSET KOHUSTUST! REAALKOORMATISED AGA PANEVAD - ISIK PEAB MIDAGI AKTIIVSELT TEGEMA! HOONESTUSÕIGUS - AÕS § 241 - …
Esemeks saavad olla vaid kinnisasjad. Reaalservituudid võivad olla igavesed -kinnisasja omaniku surm ei avalda selle püsimisele mingit mõju - reaalservituut on seatud kinnisasja huvides. Obligatoorne on kahe kinnisasja olemasolu. Põhiline erinevus isiklikust servituudist: Reaalservituut kuulub kinnisasja igakordsele omanikule ehk on seotud teatud kindla kinnisasjaga ja kuulub selle igakordsele omanikule. Isiklik servituut kuulub individuaalselt kindlaksmääratud isikule. Reaalservituudiga on seotud kaks kinnisasja: valitsev kinnisasi - mille kasuks servituut on seatud teeniv kinnisasi mis on servituudiga koormatud. Kui valitseva kinnisasja omanik maksab servituudiõiguse saamisel teeniva kinnisasja igakordsele omanikule perioodilist tasu, tuleks selline õigus tulevaste kinnisasjade omandajate suhtes kehtivuse omandamiseks garanteerida reaalkoormatise kandmisega valitseva kinnisasja kinnistusregistri ossa. Reaalservituuti saab seada (reaalservituudi ese):
tähendusega. Õigustatud isik võib kasutada koormatud kinnisasja teatud üksikseostes, mida ta seda ilma servituudita ei tohiks teha. Näideteks on tee-, karjatamis-, metsa- ja põhuservituut, liinide juhtimine üle kinnisasja, garaazikasutusõigus maa-aluses garaazis. Omanik peab sellisel juhul taluma tema kinnisasja niisugust kasutamist, mida ta võiks muidu keelata 27. Valitseva ja teeniva kinnisasja mõisted seoses reaalservituudiga Reaalservituut koormab teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. 28. Reaalservituutide liigitamise võimalused • positiivsed reaalservituudid – teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal valitseva
Litsentsi tasu patendi eest. Kasutuseelis kuulub sellele, kellel on õigus kasutada, sõltub faktilisest kasutamisvõimalusest. 23 Koormised ja kulutused Koormatised käivad asjaga kaasas, ei sõltu sellest, kes on omanik. Koormised väljenduvad kohustuses midagi teha, asjad võivad olla koormistega koormatud (koormised on nii era- kui ka avalik-õiguslikud). Kinnisasi võib olla koormatud reaalservituudiga. Avalik-õiguslikud koormatised tulevad seadusest (nt maamaks). §63. Kulutused Esemele tehtud kulutused on: 1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest; 2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse; 3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. §64. Kulutuste hüvitamine vilja väljaandmisel
Litsentsi tasu patendi eest. 32 Kasutuseelis kuulub sellele, kellel on õigus kasutada, sõltub faktilisest kasutamisvõimalusest. Koormised ja kulutused Koormatised käivad asjaga kaasas, ei sõltu sellest, kes on omanik. Koormised väljenduvad kohustuses midagi teha, asjad võivad olla koormistega koormatud (koormised on nii era- kui ka avalik-õiguslikud). Kinnisasi võib olla koormatud reaalservituudiga. Avalik-õiguslikud koormatised tulevad seadusest (nt maamaks). §63. Kulutused Esemele tehtud kulutused on: 1) vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest; 2) kasulikud, kui nendega eset oluliselt parendatakse; 3) toreduslikud, kui nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu. §64. Kulutuste hüvitamine vilja väljaandmisel
nimetatud ue tähtpäeva saabumine; teeniva kinnisasja omaniku vahetumine; vastusoorituse tegematajätmine. Tingimuseks võib olla ka kohustus maksta servituudi eest perioodilist tasu. Kui kinnisasi on koormatud juba hoonestusõigusega või kasutusvaldusega, on selle reaals. koormamiseks täiendavalt vaja ka nimetatud õiguse omajate nõusolekut. Mittetehinguline tekkimine Kui kinnisasja sundvõõrandamine asendatakse kinnisasja koormamisega reaalservituudiga, siis tekib servituut samuti kinnistusraamatu kande läbi. Ka siin on vaja notariaalselt kinnitatud kinnistamisavaldust. Reaalservituudi tekkimine igamisega on välistatud. Sundvõõrandamisel tekib servituut kinnistusraamatuväliselt, järgnev kanne kujutab endast vaid kinnistusraamatu parandamist. Kuna reaals. on valitseva kinnisasja oluline osa, siis ei ole see ka ka eraldi ülekantav ja koormatav. See läheb omandajale üle vaid koos kinnisasjage. Lõpetamine Reaals
annaabi.ee 
