1924. aasta riigipöördekatse 1. detsembri riigipöörde üheks ajendiks oli arvatavasti 10.-27. novembril toimunud 149 protsess, millega mõisteti 149 kommunisti surma ning 30 sunnitööle. See oli üks Eesti Vabariigi suurimaid kohtuprotsesse. Riigipöörde plaani koostajateks olid kommunist Jaan Anvelt ning Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette esiteks sissetungimist Tallinnasse, ning seejärel sooviti korraldada võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus, Viljandis, Rakveres, Kundas ja Kohilas.
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Harles Jahnson 11.a klass 1. DETSEMBRI KOMMUNISTIDE RIIGIPÖÖRDEKATSE Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Vootele Hansen Tallinn 2013 SISSEJUHATUS 1. detsembril 1924 toimus Tallinnas kommunistide riigipöördekatse. Selle käigus hõivasid 347 kommunisti kell 5 hommikul mitmeid tähtsaid kohti nagu Auto-Tanki divisjoni, sõjaministeeriumi, Lasnamäe sõjalennuvälja ning Balti ja Tallinn-Väike raudteejaamad. Tänapäeva Eestis on see aga saamas unustatud sündmuseks, kuigi sellest oleks toona võinud suuresti sõltuda Eesti tulevik. Seepärast otsustasingi seda uurida. Hüpoteesiks on, et mäss oli suuresti välisriigist (ehk Nõukogude Liidust) organiseeritud ja kohalikud kommunistid pidid
See viis NSVL lõpluku lagunemiseni ning Gorbatsov loobus oma ametist. Kolmas Põhjus oligi Perestroika ehk riigi ümberkorraldamise katse läbikukkumine. Perestroika käigus lasi Gorbatsov mitmest riigist, kaasaarvatud Eestist, väed välja tuua. Tänu sellele oli eestlastel julgem oma meeleavaldusi läbi viia. Perestroika abil taheti sotsialistlikku ühiskonda täiustada ja ümberkorraldada ja ka riigi juhtkonda uuendada. Kõik ei läinud aga päris plaanipäraselt ja Riigipöördekatse kukkusgi läbi. Neljandaks tähtsaks asjaoluks oli avalikustamine. Tänu sellele said inimesed teada, mis on toimunud ja mis toimus ka sellel hetkel NSVL piiridest väljaspool. Inimestele hakati rääkima rohkem tõtt erinevatest tragöödiaatest, mis riigis on toimunud. Suuresti kasvas ka raadio ja televisiooni mõju ühiskonnas. Avalikustamisega kaasnes ka NL poliitilise elu liberaliseerimine ja kontaktide tihenemine muu maailmaga.
Eesti 1918-1939 1. Maareform, majanduselu 2. Sisepoliitiline areng demokraatlikus Eestis, põhiseadus 3. EKP riigipöördekatse 4. Suur kriis 5. Vabadussõjalased 6. Riigipööre, tasalülitamine 7. Muudatused Eesti sisepoliitikas 1938. aastast, põhiseaduse muutmine Maareform: maareformi aluseks oli 10 oktoobril 1919 vastu võetud maaseadus. Reformi käigus riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Võõrandatud maad jagati välja (35 000 uut asundustalu). Kõige pealt said maa sõjamehed ja seejärel ülejäänud soovijad. Maareformi tulemusel
sai lahendada rahvahääletuse korras. Praegu see nii ei ole. Riigi igapäevaelu juhtis Vabariigi valitsus, mis koosnes erinevatel aegadel 7-10 ministrist. Praegu 14. Riigikogu valiti otsesel ühetaolisel ja salajasel hääletusel kolmeks aastaks. Valimisõiguslikud vähemalt 20 aastased, praegu 18. 2. Kirjelda mis toimus 1.detsembril 1924?(eesmärgid, käik, tagajärjed) · Toimus riigipöördekatse. Algatajad: kommunistlik internatsionaal, juhiti Moskvast. Eesmärgid: ette valmistada kommunistlikku maailmarevolutsiooni, liita Eesti NSV liiduga. Käik: 350 mässulist hõivasid Toompea lossi, sõjaväelennuvälja, raudteejaamad ning peapostkontori. Ebaõnnestus sõjaministeeriumi ja sõjakooli hõivamine. Tagajärjed: taastati kaitseliit ja populaarsus kommunistidel kadus. 3
1924-2007 Võrreldes filmi ,,Detsembrikuumus" ja 2007 aasta aprillirahutust Tallinnas, siis leidub seal nii ühiseid kui ka erinevaid jooni. Suur sarnasus on see, see nö. rõhutud rahvas tuli tänavale. On teada ka, et aprillirahutust ei planeerinud ainult Eestis elavad vene rahvusest elanikud, vaid sellele aidati ka piiri tagant, Venemaalt kaasa. Suureks erinevuseks võib lugeda seda, et 1924 riigipöördekatse oli läbi viidud tulirelvadega ning seal sai palju inimesi surma. Õnneks aprillirahutuste ajal seda ei juhtunud, hukkus ainult üks inimene. Erinevuseks saab arvata ka seda, et 1924 üritati korraldada korralik riigipööre, aga 2007 aastal kutsuti vene noori lihtsalt tänavatele märatsema, aga jumal tänatud, et asi kaugemale ei arenenud, kuna suur rahvamass on tavaliselt rumal ja kui mingisugune loll oleks karja etteotsa
iseseisvus kohaliku elu küsimuste otsusta-misel. sulgemine * Kasvas tööstusettevõtete arv * Riigi kontroll kõikvõimalike elualade üle * Kehtestati kodanikuõigused * Demokraatlik kord asendus autoritaarse * Maareform diktatuuriga * Erakondade paljusus * Sagedased valitsuste vahetused * 01.12.1924- riigipöördekatse * Kultuurautonoomia kehtestamine * Parlamentarismi kriis 01.12.1924 Riigipöördekatse- Moskva poolt valmistati ette riigipööre. Umbes 300 relvastatud kommunisti hõivasid valitsusasutused ja sidekeskused. Katse nurjus, kuna töölised ega sõdurid neid ei pooldanud. Tagajärgedeks olid: Kaitseliidu taaselustamine (40 000 liiget), vähenes kommunistide toetus elanike seas, kommunistide võrgustiku hävitamine Eestis, erakonnad unustasid
· tööliste võitlussalgad · sõjaväe- ja julgeoleku üksused Vene NFSV toetus Balti riikidele · leping, millega Eesti ja Vene NFSV tunnustasid teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvusele · tunnustati teineteist suveräänsete riikidena · tunnustati teineteist rahvusvahelise õiguse subjektina Iseseisvusreferendum · Balti riigid toetasid iseseisvust Omandireform ja välispoliitilised taotlused Mihhail Gorbatsovi kavad Riigipöördekatse Moskvas-augustiputs Omariikluse taastamine 20. augustil · algas põhiseadusliku riigivõimu ülesehitamine · uus põhiseadus (1991 hääletusele) 1992 Presidendi- ja Parlamendivalimised · riigipea valis esimeseks iseseisvunud Eesti riigi presidendiks Lennart Meri · valitsusejuhiks sai Isamaa liider ajaloolane Mart Laar Üleminek turumajandusele · iseseisvuse taastamise poliitilised ja majanduslikud eeldused · majandusreformi põhialus rahareform, kasutusele kroon
Film „Detsembrikuumus” räägib loo Eesti Kommunistliku Partei ja Nõukogude Liidu ühisest riigipöördekatsest, mis leidis aset 1.detsembril 1924. aastal Tallinnas. Mässu eesmärgiks oli haarata võim Eestis ning seejärel liita Eesti Vabariik Nõukogude Venemaaga. Paraku see aga ei õnnestunud nii, nagu kommunistid olid lootnud. Filmi peategelane Tanel, kes teenis armees, ei lahkunud koduriigist vaatamata suurele lahkumissoovile ning tal oli oluline osa riigipöördekatse läbikukkumises. Kui üldiselt ajaloolised filmid ei tundu nii huvitavad ja on pigem keeruka sisuga, siis „Detsembrikuumus” on lihtsasti arusaadav ja huvitav jälgida ka selle konkreetse sündmuse kohta vähe teades. Olenemata filmi lihtsusest saab sellest uusi teadmisi ning teeb mõnegi asja selgemaks, kui seda oli varasemalt. Näiteks eelnevalt olid minu arvates punased vaid venelased, kuid tänu filmile sain teada, et nende alla kuuluvad ka muud rahvused, kes samu väljavaateid pooldavad
Kordamine ptk. 9, 9a, 9b, 10b 1. Olulisemad aastaarvud 1. Eesti Vabariigi välja kuulutamine 24. veebruar 1918 2. Eesti Vabadussõda - 28. november 1918 2. veebruar 1920 (Tartu rahu) 3. ametisse kinnitati esimene Eesti Vabariigi president - 1937 4. kommunistide mäss ehk riigipöördekatse Tallinnas 1. detsember 1924 5. võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus 15. juuni 1920 6. Maareform ehk mõisamaade riigistamine 1919 8. Kultuurautonoomia seadus - 1925 7. Eesti Vabariik võeti Rahvasteliidu liikmeks - 1922 13. Sõjaväeline riigipööre 12. märts 1934 14. Võnnu lahing- 23. juuni 1919 2. Mõisted Mõiste Selgitus Vapsid - Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed, keda rahvasuus kutsusti vapsideks. Kujunesid 1930
Autoritaarne Eesti Kalle Pärt • 1924. a 1. detsembri riigipöördekatse • 1934. a 12. märtsi riigipööre Kes korraldasid? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Komiterni poolt •Riigivanem Moskvas välja Konstantin Päts õpetatud, relvastatud ja Eestisse saadetud • sõjavägede spetsiaalsed ülemjuhataja Johan riigipöörajad Laidoner • kohapealsed kommunistid Mis oli eesmärk? 1924. a 1. 1934. a 12. märtsi detsembri riigipööre riigipöördekatse • Demokraatliku • Takistada vapside riigikorra kukutamine võimuletulekut • Eesti iseseisvuse
Ajalugu Eesti omariikluse taastamine ja NSV Liidu kokkuvarisemine: Gorbatsovi kavad NSV Liitu koos hoida, riigipöördekatse Moskvas, ,,Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest", NSV Liidu ametlik laialisaatmine, põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine Eestis. Gorbatsovi kavad nSV Liitu koos hoida: Gorbatsovi eestvedamisel hakati koostama uut liidulepingut. Kavas oli sõlmitud Suveräänsete Riikide Liidu leping, mis kujutas endast konföderatsiooni. Uuel liidul pidi olema ühtne majandus, sõjavägi, rahasüsteem ning välispiir. Nimetatud lepingukavand oli katse impeeriumi uuendatud kujul säilitada.
1990 märts Eesti kongress (esimees T. Kelam) Kongressi tegevorgan 78-liikkmeline Eesti Komitee märts - ENSV ÜN valimised (presiidiumi esimeheks A. Rüütel, valitsusjuht E. Savisaar) 30. märts üleminekuperioodi väljakuulutamine 15. mai IL ,'Toompead rünnatakse! ,'- tõsine meeleavaldus 1991 jaan. Moskva demonstratsioonid Riias ja Vilniuses Märts iseseisvusreferendum 19-21 aug. riigipöördekatse Moskvas (M. Gorbatsov, B. Jeltsin) 20 aug. otsus Eesti riiklikust iseseisvusest (Ü. Nugis) 6.sept. NSVL tunnustas EV 1992 juuni rahareform 28 JUUNI uus põhiseadus Sept Riigikogu valimised (peam. M. Laar pres. L. Meri) 1994 31. Aug lahkusid Eestist viimased NSV Liidu sõjaväed
-21. august 1991 Erakorralise seisukorra kehtestamine, et üritada vältida NSV Liidu lagunemist. Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee (RESK) loomine, samal ajal kui Gorbatsov Krimmis puhkas. Eesotsas NSV Liidupresident Gennaadi Janjev. Riigipööre oli halvasti korraldatud ja ignoreeriti RESK-i poolt antud korraldusi. Jeltsin kindlustas oma oleku valges majas ja tetas, et RESK-i tegevus on seadusvastane. Nõukogude Liidu ametlik laialisaatmine Riigipöördekatse ebaõnnestumisega oli Nõukogude Liidu saatus otsustatud. NSVL- iosad kuulutasid end üks haaval iseseisvateks ja Nõukogude Liidul ei jäänud muud üle, kui neid tunnustada. 8. detsember 1991 allkirjastati Valgevenes avaldus Nõukogude Liidu laialisaatmise ja SRÜ loomise kohta. Nõukogude Liidu laialisaatmine pani ka lõpu külmale sõjale
Poliitilise elu reformimine 1989 valiti uus kõrgeim riigivõimuorgan Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongress. Need olid esimesed mitme kandidaadiga valimised pärast 1917 aastat. Ühiskonnas tekkisid mitmesugused poliitilised liikumised, millest hiljem kasvasid välja poliitilised parteid. Gorbatsov püüdis laveerida reformieelsete ja vanameelsete vahel, rõhutades vajadust säilitada sotsialism. Majanduspoliitika kukkus läbi ja riigis süvenes kriis. Riigipöördekatse augustis 1991 Poliitilise elu demokratiseerimine oli teravalt tõstatanud enesemääramise küsimuse. Mitmed liiduvabariigid võtsid vastu suveräänsusdeklaratsiooni. Keskvõim püüdis rahvaste iseseisvumispüüdlusi lämmatada. Mitmel pool toimusid verised kokkupõrked. Järjest mõjukamaks muutus NSV Liidu suurim liiduvabariik Vene Föderatsioon eesotsas Boriss Jeltsiniga. Boriss Jeltsin Riigipöördekatse augustis 1991 Ilmselgeks sai, et Nõukoguse Liit oli oma aja ära elanud.
Riigipöörded Eesti Vabariigis 1. detsember 1924 riigipöörde katse Eestis e detsembrimäss 1. detsembril 1924. aastal toimus Eestis ebaõnnestunud kommunistide riigipöördekatse. Umbes 200 mässajast sai tulevahetustes 13 surma ning hiljem vahistati üle 500 inimese. Mässu käigus hävitati mitmeid sildu ja kaaperdati 2 lennukit. Lisaks hukkus tulevahetuses 26 valitsusele ustavat sõjaväelats ja tsiviilisikut. Riigipöörde plaani koostajateks olid Jaan Anvelt (kes oli ka riigipöörde poliitiline juht) ja Vene kodusõja veteran Karl Rimm. Plaan nägi ette pealöögi andmise Tallinnas ning seejärel võimuhaaramised Tartus, Narvas, Pärnus,
Rahvusvaheline olukord enne sõda, I maailmasõda ja Versaillesi rahuleping 1. Vastasleerid 20.sajandi algul ja nende huvid /Antant-Kolmikliit (hiljem Keskriigid) KOLMIKLIIT ANTANT Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Venemaa Itaalia 1882 Inglismaa EESMÄRGID: Saksamaa- võim Euroopa mandril Prantsusmaa- soov vähendada Saksamaa Austria-Ungari- tugevdada oma positsioone mõjuvõimu Euroopas. Tagasi saada Elsass ja Balkanil Lotring. Itaalia- mõjuvõim ja kaitse Prantsusmaa eest Vene...
EESTI VABARIIK 1919-1939 23.04.1919 - Asutava Kogu avaistung Estonia teatrimajas ( tänapäeval tähistab riigikogu oma sünnipäeva sel päeval) 1.12.1924 kommunistide riigipöördekatse (detsembrimässu all tuntakse ka) Moska toetas seda (relvad, rahad) 1.01.1928 rahareform (uus raha eesti kroon) 12.03.1934 sõjaväeline riigipööre (rahulikult toimus). *Viisid läbi K.Päts ja J.Laidoner. *Kaitseseisukorra kehtestamine. *Riigikogu ja riigivanema valimiste edasilükkamine. *Vabadussõjalaste tegevuse keelustamine. *Peaministri asetäitjaks ja siseministriks saab Karl Einbund(tuntakse rohkem Kaarel Eenpalu all). 1923
Paranesid suhted lääneriikidega. Tema poliitika ei näinud esialgu ette ühiskonna poliitilise elu muutmist, kuid poliitilise surve alt vabanemine hakkas järjest enam murendama ainult kommunistlikule parteile tuginevat poliitilist süsteemi. Augustiputs 1991 aasta augustis sooritasid nad riigipöörde e. Augustiputs. Riigpööre ebaõnnestus, sest Venemaa demokraatlikud jõud astusid otsustavalt selle vastu välja. Riigipöördekatse läbikukkumine kiirendas Nõukogude Liidu lagunemist. Gennadi Janajev ja RESK 19 august 1991 püüdsid Nõukogude Liidus võimule tulla RESK e. Riiklik Erakorralise Seisukorra Komitee. Gorbatsovi pidi asendama G. Janajev ja siis kuulutati riigis välja sõjaseisukord. Valitud parlamendid saadeti laiali. RESK'i tegevus tunnistati seadustevastaseks, riigipöörajad kuulutati kurjategijateks ning ühtlasi teati, et kogu Venemaa territooriumil
annaabi.ee 
