Müeloomtõbi Diagnoosimis- ja ravijuhis Sisukord: 1. Koostamise eesmärk .............................................................................................. 3 2. Eessõna .................................................................................................................. 3 3. Sissejuhatus ............................................................................................................ 3 4. Diagnostilised kriteeriumid, uuringud .................................................................
Narkomaane tuleks ravi ajal võimalikult palju toetada ja luua neile narkomaaniast loobumiseks soodustav keskkond. Muidugi ega kui narkomaanil endal ei ole tahtejõudu, et narkootikumidest vabaneda, siis sead ka kunagi ei juhtu. Kasutatud kirjandus: Arst kodulehekülg- https://www.arst.ee/et/Uudised-ja-artiklid/45847/eestis-sureb-uledoosi- tottu-kumme-korda-rohkem-inimesi-kui-euroopas-keskmiselt EMCDDA statistika -http://www.emcdda.europa.eu/data/2014#displayTable:PPP-1-1 Narkomaania ravijuhis- https://www.arst.ee/UserFiles/Narkomaaniaravijuhis.pdf Opiaatsõltuvuse ravijuhis- https://www.arst.ee/UserFiles/Opiaat-fin-ver.pdf Sotsiaalministeeriumi koduleht- http://www.sm.ee/et/tervis Terviseinfo kodulehekülg- http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/narkomaania/narkomaania-ennetamine Tervise Arengu Instituut- http://www.tai.ee/tegevused/tervise-edendamine/narkomaania- ennetamine
, Farkas, M. D. (2009). A Priemer on the Psychiatric Rehabilitation Process. Boston: Boston University Center for Psychiatric Rehabilitation. 7.Jaap van der Stel (toim.) 2001. Preventsiooni käsiraamat. Tallinn: Prisma Print. 8.Subata E. Evaluation of methadone maintenance theraphy program in Estonia. UNODC, 2007. 9.Psühhiaatrilise abi seadus. RT I 1997, 16, 260. Saadaval: http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=992425 10.Eesti Psühhiaatrite Selts. Narkomaania ravijuhis. Tallinn, 2001. 11.Tervise Arengu Instituut, Eesti Psühhiaatrite Selts. Opiaatsõltuvuse ravijuhis. Tallinn, 2008. 7 12.Tervishoiuteenuse korraldamise seadus. RT I 2001, 50, 284. [http://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=27072] 13.White W.L. Slaying the Dragon, The History of Addiction Treatment and Recovery in America.Secon Edition 2014 VIIDATUD ALLIKAD 1. Abel, Ahven, Talu et al. 2013
” (2014). Eesti Arstide Päevad. https://arstideliit.ee/wp-content/uploads/2014/01/Eve-H %C3%A4rma_Kui-kaua-enne-operatsiooni-ei-tohi-anda-s%C3%BC%C3%BCa-ega- juua.pdf (10.10.2015) Tartu Ülikooli Kliinikum (2007). Avatud hingamisteed. Hingamistee anatoomia/füsioloogia. https://arstideliit.ee/wp-content/uploads/2014/01/Eve-H %C3%A4rma_Kui-kaua-enne-operatsiooni-ei-tohi-anda-s%C3%BC%C3%BCa-ega- juua.pdf (10.10.2015) Tartu Ülikooli Kliinikum (2005). Taaselustamine kliinilisest surmast Ravijuhis. http://www.kliinikum.ee/aikliinik/images/stories/attachments/Taaselustamine_kliinilis est_surmast__ravijuhis.pdf (10.10.2015) Soovituslik lugemine: http://ceaccp.oxfordjournals.org/content/early/2013/11/21/bjaceaccp.mkt053.full http://www.slideshare.net/abiysileshi/regurgitationa-and 5 http://journals.lww.com/anesthesia- analgesia/Fulltext/2009/11000/Sellick_s_Maneuver__To_Do_or_Not_Do.2.aspx
aastal avaldatud Alkoholipoliitika Roheline Raamat loetleb seonduvaid probleeme Eestis: Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäirete psühhiaatrilise abi eest tasuvad suures osas patsiendid ise. Sotsiaalsüsteemis puuduvad alkoholisõltuvusest vabanemist või sõltuvuse kontrolli all hoidmist ning sõltuvusega isiku sotsiaalse toimetuleku parandamist soodustavad rehabilitatsiooni- või erihoolekandeteenused. Puudub kaasaegne tõenduspõhine alkoholisõltuvuse diagnostika ja ravijuhis. Tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemi sidusus sõltuvusprobleemide lahendamisel on nõrk. Mittetõenduspõhiste meetodite levik patsientide ja ka spetsialistide seas takistab teaduspõhiste meetodite rakendamist. Puuduvad käitumissoovitused ja nõustamisteenused alkoholisõltuvusega inimese lähedastele ja pereliikmetele. Eelkõige tuleks aga lahendada küsimus, kas alkoholism on haigus, mille ravi peaks riik toetama või on see inimese käitumisharjumus, mille eest ise vastutab
9 6 KASUTATUD KIRJANDUS Eik, E., Igalaan, N., Kalikova, N., Villak, E., Ambre S., (2005). Narkootiliste ainete tarvitamise ja sõltuvuse sotsiaalsed, psühholoogilised, meditsiinilised ja soolised aspektid. Raamatus: MTÜ AIDSi ennetuskeskus, Sotsiaalministeerium (toim.). Alkoholismi ja narkomaania ennetamise käsiraamat. Tallinn. Eik, E., Kleinberg, A., Igalaan, M., Mumma, J., Lehtmets A, (2001). Opiaatsõltuvuse ravijuhis. Tervise Arengu Instituut, Eesti psühhiaatrite selts. Gardner, T-J., Kosten, T-R. (2007). Therapeutic options and challenges for subtances of abuse. http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3202509/ (19.01.2016) Humeniuk, R., Henry-Edwards, S., Ali, R., Poznyak, V., Monteiro, M. (2010) Alkoholi, tubaka ja sõltuvusainete tarvitamise sõeluuring (ASSIST) Kopengaagen https://intra.tai.ee/images/prints/documents/142779204977_ASSIST_2013_Estonian.pdf (11.01.2016) Kihl, E., (2005)
Sellise 10 inimese huvid piirnevad ainult alkoholiga, aktiivsus ilmneb ainult alkoholi hankimisel. Moraalsed pidurid on minetanud igasuguse võime kontrollida inimese käitumist. Välja on kujunenud isiksuse degradatsioon (taandareng). Süvenevad siseelundite kahjustused ning lõpuks saabub surm kõige enam kahjustatud elundsüsteemi tegevuse lakkamise tagajärjel. Tabel 2 Alkoholismi staadiumid 1.3 Alkoholismi ravi Eestis puudub alkoholismi ravijuhis. Lähim naaberriik kellel on oma ravijuhis on Soome. Arvestades soomlaste ja eestlaste sarnast alkoholitarbimist võib võtta soomlaste ravijuhiste põhimõtted eestlastele üle: · Alkoholiprobleem on üks ühiskonna olulisemaid terviseriske. Alkoholist põhjustatud probleemide ennetamisel, avastamisel ja ravis on keskne roll tervishoiusüsteemil. · Tervishoiu kõikides etappides tuleb silmas pidada alkoholiprobleemide levinemust ja nende
ee/fileadmin/dok/Nakkushaigused/nakkused/Papviirused1.pdf (13.12.2010). Merck & Co., Inc. (2010). http://www.hpv.ee/secure/genital_hpv/genital_hpv.html (13.12.2010). Padrik, L. (2007). HPV vaktsineerimine emakakaelavähi ennetamise võimalus. http://www.med24.ee/eesti/perearst/praktiline_nouanne/article_id-837 (13.12.2010). Põder, A. (2010). Kondüloomid. http://www.derma.ee/articles.php?id=63 (13.12.2010). Põder , A. ,Maimets, M. (2007). Seksuaalselt teel levivate infektsioonide ravijuhis Eestis 2007. http://www.eusti.ee/Ravijuhis2007.pdf Remm, M. (1998). Papilloomiviirused. http://www.ebc.ee/~mremm/virol/dna/papi.html (13.12.2010). Talpsep, T. (2010). Kuri ja salapärane papilloomiviirus. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=223 (13.12.2010). Tartu Ülikooli Kliinikum, Hematoloogia-onkoloogia kliinikum. Emakakaelavähk. (2010). http://www.kliinikum.ee/ho/index.php? option=com_content&view=article&id=56:emakakaelavaehk&catid=5:info-
medikamentoosse meetodiga Medikamentoosne abort on raseduse katkestamine ravimite abil. Medikamentoosse abordi raviskeemides kasutatakse tänapäeval järgmisi toimeaineid: • mifepristoon (antiprogestiin) • metotreksaat (antimetaboliit) • misoprostool (prostaglandiin-E1 analoog) • gemeprost (prostaglandiin-E1 analoog) Nimetatud ravimid põhjustavad esmalt raseduse katkemise ja seejärel emaka kokkutõmbed, looteosiste väljumise ja sellele järgneva vereerituse emakast. Ravijuhis Eestis käsitleb mifepristooni ja misoprostooli kombinatsiooni kasutamist raseduse katkestamiseks patsiendi soovil kuni 63-päevase raseduse korral ja vastava näidustuse korral kuni 21. rasedusnädala lõpuni. Rasedus katkestatakse üksnes naise enda soovil kirjaliku avalduse alusel. Medikamentoosne abort ei asenda kirurgilist aborti, kuid on alternatiiv nii patsientidele kui ka teenuse pakkujatele. Medikamentoosse abordi eelised on suurem privaatsus,
psühhiaatrilise tegevusloaga raviasutuste või üksikpraktiseerivate arstide poolt. Eriti tuleks soodustada üldarstiabisüsteemi (perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad) kaasamist uimastisõltuvate haigete nõustamisse ning ravi- ja rehabilitatsiooniprotsessi. 2.2 Päevakeskus Tegemist on sotsiaalhoolekande vastutusalasse kuuluva päevase rehabilitatsiooniasutusega narkootikumide tarvitamisest loobunud patsientidele (vt. Narkomaania ravijuhis. Rehabilitatsioon päevakeskuses). Päevakodusse suunatakse ambulatoorse või statsionaarse võõrutussündroomi ravi edukalt lõpetanud patsiente, kes on motiveeritud edasiseks uimastivabaks eluks, kel on olemas kodu ja perekond, kuid kel puudub õppimis- või töökoht. Igapäevane rehabilitatsiooniprogramm päevakodus kestab kuni 1,5 aastat. Ühes päevakeskuses saab rehabilitatsiooniprotsessis osaleda üheaegselt kuni 20 isikut. Rehabiliteeritavad on grupeeritud erinevatesse rühmadesse,
- Tartu Lastekliinikus (Lunini 6) tegelevad lapseohtu anorektikute- buliimikute ja ühtlasi ka nende lähedastega psühhiaater Ene Essenson ja psühholoog Külli Muug, eelregistreerimine tel 07/319508. Lõputu võitlus kehakaaluga Tekst: Evelin Kivimaa http://www.eestinaine.ee/29390 nov. 2007 http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/ot/Ravijuhis/Eating_disorders2003.pdf anu järv 2003. Eating Disorder Intervention, Prevention, and Treatment: Recommendations for School CounselorsFind More Like This Bardick, Angela D.; Bernes, Kerry B.; McCulloch, Ariana R. M.; Witko, Kim D.; Spriddle, Jennifer W.; Roest, Allison R. Source: Professional School Counseling, v8 n2 p168 Dec 2004. 8 pp. (Peer Reviewed Journal)
annaabi.ee 
