kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betoone (asfaltbetoon, polümeerbetoon). Neist tuntumad ongi tsementbetoon ja asfaltbetoon. Asfaltbetoonist ehitatakse asfaltteid. Asfaltbetoon on vibratsioonile vastupidav, kuid laguneb siiski aja jooksul looduslike mõjude ja koormuse tagajärjel. Alati ei ehitata uut teekatet, vaid selle auke ja mõrasid saab edukalt parandada. Raudbetoon on betoon, mis on tugevdatud metallarmatuuriga. See protsess leiutati 1849. aastal Joseph Monieri poolt. Raudbetoonis liideti tõmbetugevus paindesurvega, mis võimaldas betoondetailidel taluda suuri koormusi. Protsess on täiustunud ja tänapäeval kasutatakse armatuurina ka erinevaid polümeere või isegi süsinikkiude. Tänapäeva betoonid on nii suure survetugevusega, et ilma sarruseta hakkab betoon mahukahanemise jõu toimel pragunema. Betooni tugevus on sõltuvuses betoonis olevast vee ja tsemendi suhtest. Betoonisegu
Killustik • Nimetatakse jämetäitematerjaliks • Kasutatakse sagedamini lubjakivikillustikku, harvem graniit ja dolomiitkillustikku • Maksimaalne jämedus ei tohi olla suurem kui 1/3 valatava betoonikihi paksusest ja mitte suurem kui sarrusraudade vahe Vesi • Betooni valmistamiseks peab vesi olema joogikõlbulik • Merevett võib betoonis kasutada vaid siis, kui selle soolade sisaldus on alla 2% – Raudbetoonis kasutada ei tohi Lisandid • Aeglusti – pikendab tardumise algust st. saab kauem töödelda • Kiirendi – kiirendab kivistumisprotsessi • Külmalisand – kasutatakse talvistel betoonitöödel (kiirendab tardumist ja on jäätumisvastane) • Plastifikaator – muudab betooni kergesti valatavaks ja kvaliteetsemaks • Õhku sisseviiv lisand – vähendab betoonivee pindpinevust (tekitab õhumulle, mis sarnanevad filtrile) Betooni liigitamine
Lahusti molekulid võivad küll pugeda võrkstruktuuri avadesse ja neid suuremaks kangutada, kuid rohkemaks ei jätku neil jõudu. Polümeeri ruumala suureneb tublisti ja ta muutub pehmemaks, kuid ei lahustu. Sellist nähtust nimetatakse pundumiseks. 11. Iseloomusta klaasplasti. Getinaksis (paberkihiga täidetud reaktoplast) ja tekstoliidis (riidekihtidega reaktoplast) annab kiuline materjal täiteainena sama efekti kui raudarmatuur raudbetoonis – muudab kõva kuid rabeda materjali sitkemaks. Kõige parem plastmassi armatuur on klaasriie või klaasvatt. Sellist materjali nimetatakse klaasplastiks. Lähtetermoplastideks on kõige sagedamini epoksüvaik või küllastumata polüester. 12. Milliseid tooteid valmistatakse klaasplastist? Klaasplastist on lihtsal viisil võimalik valmistada väga keerulise kujuga ooteid.
sobivad, need sisaldavad vähe keskmise jämedusega teri. Kruusa purustamine parandab tunduvalt tema omadusi. Betooni vesi peab olema puhas. Kahjulikeks lisandideks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kavluteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi. Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Betooni tugevus on on raske betooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Raskebetooni füüsikalised omadused Raskebtooni mahumass on 2000...2500 kg/m3, poorus 3...15%, veeimavus 2...8%. Õhus kivistumisel betoon pisut kahaneb. Betooni joonkahanemistegur on ca 0,00001. Betooni
kiirendajad oodatud tulemusi. Külmumisvastaste lisandite-kiirendajate doseeringud on üldjuhul 0,5-2,0 % tsemendi kaalust [6]. 3.3.2 Külmumistäppi alandavad külmumisvastased lisandid. Selliste lisandite hulka kuuluvad ained, mis alandavad oluliselt vee külmumistäppi, mistõttu betoonid jätkavad kivinemist ka temperatuuri langemisel miinuskraadidesse. Väga tugeva toimega on kaltsiumkloriid, naatriumnitrit ja potas. Esimese kasutamine raudbetoonis ei ole lubatud, kuna kutsub esile terasarmatuuri korrosiooni. Naatriumnitriti kasutamine võimaldab töötada temperatuuridel kuni -15 °C, potas kuni -25 °C ilma betooni soojustamata. Arvesse tuleb võtta aga asjaolu, et potase mõjul kaotab betoonisegu kiiresti oma plastsuse ja hakkab tarduma. Lisandite doseeringud ulatuvad neil juhtudel 10 kuni 15%-ni tsemendi kaalust, mis ei jäta mõju avaldamata konstruktsioonide pikaealisusele. Seetõttu ei tohiks
33 Vahe- ja katuslaed 335 Lagede elemendid Vahelae õõnespaneelid 133,4 m2 0,4 36,88 2,05 5,85 5975,44 3351 EP5/265 koos 4 32 monoliitimisega Vahelae õõnespaneelid 452,5 m2 0,5 57,59 2,05 6,50 29928,3 3352 EP4/320 koos 5 monoliitimisega 34 Trepielemendid 345 Treppide elemendid Raudbetoonis 9 tk 5,0 316,69 65,0 3435,21 3451 monteeritavad trpimarsid 3452 Raudbetoonist 9 tk 5,2 272,69 68,0 3066,21 monteeritavad trepipodest Tabel 1: Detaileelarve jätk [2] FASSAADIELEMENDID 4 JA KATUSED Klaasfassaadid, vitriinid ja 41 eriaknad 411 Klaasfassaadid 4111 I korruse klaasfassaad 110,915 m2 1,8 80,5 23,4 11524,069 42 Aknad
sisaldus. Täitematerjali üldised nõuded Betoneeritav konstruktsioon piirab kasutatava täitematerjali maksimaalset terasuurust. See ei tohi olla: • Suurem kui ¼ konstruktsiooni või detaili minimaalne mõõde; • Suurem kui ½ plaadi paksusest; • Suurem kui ¾ armatuurvarraste vähim puhas vahe. Betooni vesi peab olema joogivesi või vesi, mille pH≥4 (aluseline). Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi. Vee kvaliteeti võib kontrollida keemilise analüüsi teel või proovisegudega. Vesi loetakse kõlblikuks, kui uuritava veega tehtud kuupide survetugevus ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupides 4. Betoonisegu omadused Värsket betoonisegu iseloomustavad peamiselt tema plastsus (vajum) ja paigaldatavus. Plastsust iseloomustatakse koonilise betoonisamba madalamaks vajumisega omakaalu mõjul. Betoonisegu plastsus oleneb järgmistest teguritest:
Töötluse liigist ja sügavusest olenevalt võib betooni pind olla krobeline, kare, pehme, sile või läikiv (Otsman, 1976: 24). 1.1.2. Raudbetoondetailid Raudbetoon on terasvarrastega tugevdatud betoon. Kõvastuva või kivineva sideaine tugevdamine jäigastava materjaliga on igivana võte juba aastatuhandeid tagasi kasutati erinevates kultuurides savi sarrustamiseks õlgi, roogu või vitsu. Sarnasel põhimõttel toimub ka raudbetooni sardamine ehk armeerimine (Otsman, 1976: 29). Raudbetoonis on terassarruse põhiülesandeks tõmbejõudude vastuvõtmine. Temperatuuri muutumisel raudbetoon ei lagune, sest betoon ja teras paisuvad ühepalju. Raudbetoon on tulepüsiv materjal saavutatav on tema kahetunnine ja pikemgi tulepüsivus (Otsman, 1976: 29). Tänapäevases mõistes monteeritavat raudbetooni hakati kasutama 20. Sajandi alguses. Sellest ajast võib tuua kolm ajaloolist täiustust raudbetooni kasutuses, mis on
Absoluutsmahtude meetod Katseline meetod Betooni tugevuse arvutamine : R=log n/log 28 * R28 (n/mm2) __________________________ Mahukahanemine – betooni omadus kivistumisel oma mahus väheneda Mahukahanemise arenemine on seotud betooni struktuuri ajaliste muutustega Betooni mahukahanemist soodustab: Suur tsemenid hulk betoonis Suur vesitesmenttegur Peene täitematerjalik suur osakaal Kuiv kasutuskeskkond Raudbetoonis võib mahukahanemine olla üle 2 korra väiksem kui betoonis Mahukahanemine on üldiselt kahjulik,põhjustades pragusid ja pingeid. Mahukahanemispragusid tekitab ebaüthlane temperatuuri jaotus.Positiivsest küljest suurendab mahukahanemine betooni ja armatuurterase vahelist naket. Mahukahanemise vältimine: seda saab vältida spets mahuspaisuvate tsementide kasutamisega. BETOONI ROOME Roome – on betooni omadus järelderformeeruda kestva koormuse toimel pika aja vältel
sobivad, need sisaldavad vähe keskmise jämedusega teri. Kruusa purustamine parandab tunduvalt tema omadusi. Betooni vesi peab olema puhas (joogivee nõuetele vastav). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kvaliteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi (soodustab sarruse korrosiooni). Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Vee kvaliteeti võib kontrollida keemilise analüüsi teel või proovisegudega. Üks segu tehakse uuritava veega ja teine puhta joogiveega. Muus osas on segud täiesti võrdsed. Mõlemast segust tehakse proovikuubid ja 28 päeva pärast määratakse nende survetugevus. Vesi loetakse kõlbulikuks, kui uuritava veega tehtud kuubid ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupidest.
Sarrus asetatakse raketisse enne betoneerimist, vastavalt sarrustuse projektile. Sarrustamise projekti koostavad vastavad spetsialistid. Sarrustamise joonis ja kasutatava terase loetelu on osa sellest plaanist. Sarrustamise jooniselt nähtub muuhulgas see, kuidas teraselemendid peaks painutatud olema. 2.5 Varraste painutusvormid: · Sirge varras · Konksukujulise otsaga sirge varras · Ülespoole painutatud varras · Suletud varras Minimaalne varraste vaheline kaugus raudbetoonis peab olema : Varras diameetriga 20 mm või vähem = vahemaa 2 cm Varras diameetriga üle 20 mm = varda diameeter 9 2.5.1 Tugevdusvarraste painutamisel kehtivad tavalised reeglid, sest teras ei tohiks murduda: · Painutamiseks kasutatakse rullikut. · Konksutaoliste otstega varraste painutamiseks mõeldud rulliku diameeter on 4 7 korda suurem varda diameetrist.
sobivad, need sisaldavad vähe keskmise jämedusega teri. Kruusa purustamine parandab tunduvalt tema omadusi. Betooni vesi peab olema puhas. Kahjulikeks lisandideks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kavluteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi. Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Betooni tugevus on on raske betooni tähtsaim omadus ja seda kontrollitakse kuubi- või silindrikujuliste proovikehadega peale 28 päevast kivistumist normaaltingimustes. Raskebetooni füüsikalised omadused Raskebtooni mahumass on 2000...2500 kg/m3, poorus 3...15%, veeimavus 2...8%. Õhus kivistumisel betoon pisut kahaneb. Betooni joonkahanemistegur on ca 0,00001. Betooni
valmistatud betoonide puhul. Kõrgetel vesitsementteguri väärtustel on määravaks tsementkivi tugevus. Betooni vesi peab olema joogivesi või vesi, mille pH≥4 (aluseline). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kvaliteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi (soodustab sarruse korrosiooni). Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Vee kvaliteeti võib kontrollida keemilise analüüsi teel või proovisegudega. Võrdluskatsed joogiveega valmistatud betooni omadustega. Vesi loetakse kõlblikuks, kui uuritava veega tehtud kuupide survetugevus ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupidest (joogiveega kuubid). 7.3. BETOONI TUGEVUS
lagundavad paisumisel tekkivad jõud betooni. Betooni hooldamine ja korrosiooni tõrje: 1)betooni kaitsmine CO2, H2O, Cl ja SO42- sissetungimise eest pinnakatetega; 2)betooni poorsuse vähendamine ja tugevuse suurendmine pooride täitmise teel; 3)betooni uuesti leelistamine; 4)Cl väljaviimine betoonist elektrokeemiliselt; 5)armatuuri elektrokeemiline kaitse; 6)armatuuri kaitse inhibiitorite viimisega betooni. Terasarmatuuri korrosiooni iseärasused: betooni sees on keskkond aluseline; raudbetoonis teras ei korrodeeru, kui betoonis on Ca-hüdroksiide. 38.??? Karboniseerumiseks nimet. betooni reageerimist kokkupuutuvas keskkonnas olevate ainetega atmosfääris ja vees sisalduva CO2-ga. Betooni renoveerimine – betooni kaitsmiseks keskkonna eest kaetakse ta pinnakatetega, betooni poorsuse vähendamiseks ja tugevuse suurendamiseks täidetakse betooni poore, betooni leelistatakse, Cl ioone viiakse betoonist välja elektrokeemilisel teel. 39
saada vajalikku segu ühtlust liialt jämeda täitematerjaliga. Betooni vesi peab olema joogivesi või vesi, mille pH4 (aluseline). Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla sulfaadid, happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. Kui betooni valmistamisel kasutatakse harilikku joogivett, siis vee kvaliteeti ei kontrollita. Tundmatu vee kasutamisel tuleb seda aga teha. Merevett võib betoonis kasutada, kui tema soolade sisaldus ei ole üle 2%. Raudbetoonis merevett kasutada ei tohi (soodustab sarruse korrosiooni). Ka betooni kastmiseks tuleb kasutada puhast vett. Vee kvaliteeti võib kontrollida keemilise analüüsi teel või proovisegudega. Võrdluskatsed joogiveega valmistatud betooni omadustega. Vesi loetakse kõlblikuks, kui uuritava veega tehtud kuupide survetugevus ei ole üle 10% nõrgemad kontrollkuupidest (joogiveega kuubid). 31. Betoonisegu plastsus, betooni tugevus- nende määramine ja nende mõjurid
Täitematerjalid Kerge Kergesti töödeldav ja liimitav Täitematerjalina kasutatakse : Jäik vahtplast (PVC, PUR jne. Balsapuit Kärgmaterjalid (paberkärg, alumiinuimkärg) Balsapuu Komposiitmaterjalid ehk klaasplastid Komposiitmaterjaloid on kahest erinevate omadustega materjalist koosnev ühendus Komposiitmaterjal ühendab erinevate materjalide head omadusedsamamooodi NAGU RAUDBEToonis on ühendatud Terasarmatuuri suur tümbetuhevis betooni suur survetugevus .- Klaasplast koosenb kahest komponendist sideainest ja armatuurist Sideaineks on polümeer ehk sünteetiline vaik Enamkasutatavad vaigus on polüestervaik ja eposiidvaik Sideaine vajalikud omadused : Jäikus, survetugevus, kõvadus Armatuuriks on suure tõmbetugevusega kiuline materjal, millest on kootud kangas
Harvem kasutatakse graniit- või dolomiitkillustikku. Kruus. Kruusa terad on killustiku omadest siledamad. Tsement jääb nende külge kinni halvemini. Kruusbetoon on nõrgem kui killustikbetoon. Eestis kasutatakse kruusa betooni valmistamisel vähe. Kruusa purustamine parandab tunduvalt tema omadusi. Betooni vesi. Betooni vesi peab olema puhas. See peab vastama samadele nõuetele kui joogivesi. Võib kasutada ka merevett, kui soolasisaldus pole üle 2%. Raudbetoonis ei või merevett kasutada, sest see soodustab sarruse korrosiooni. Kahjulikeks lisanditeks vees võivad olla: sulfaadid ja happed, rasvad, õlid, suhkur, väetised jne. --------------------------------------------------------------------------------------------------- Kordamine: 107 1. Millest valmistatakse betooni? 2
annaabi.ee 
