rajalt kõrvale kalduma. "Ohutus on olnud Volvo peamiseks omaduseks ettevõtte sünnist (1927) saadik. Seetõttu soovime rõhutada ohutust veelgi enam praegu, kui tähistame oma 80. aastapäeva," selgitab Volvo Truck juubeliveokite projektijuht Peter Lindgren. Lisaks Lane Keeping Support ile (sõidurea hoidmise tugisüsteem) on Volvo juubeliveokite varustuses uue põlvkonna Adaptive Cruise Control (ACC, kohanduv püsikiiruse regulaator), mis rakendab vajadusel ka rattapidurid. ACC tagab, et veok hoiab sobivat pikivahet eesoleva sõidukiga. Kui pikivahe muutub liiga väikeseks, rakenduvad lisapidurid ja vajadusel ka rattapidurid. "Uus ACC põlvkond annab oma panuse nii suuremasse mugavusse kui ka ohutusse," ütleb Peter Lindgren. Kasutatud kirjandus: http://www.volvo.com http://www.ohutusnet.ee
Sellised pidurid on spetsiaalselt konstrueeritud märjal ja libedal teel toimetulekuks (eesmärk vältida külglibisemist, mis tekib üle-või alajuhitavusest) ja kuivadel teedel (kus peamine risk on ümberminek, mis on tingitud suurest kiirusest ja kurvide ebasoodsast kaldest). Süsteemis on sensorid, mis mõõdavad lateraalset kiirendust veoki raskuskeskmes. Kui lateraalne kiirendus ületab lubatud limiidi, siis mootori pöördemoment lülitatakse välja ja tööle hakkavad rattapidurid. Ekstreemsetes oludes võib toimuda sadulveoki ja haagise täielik hädapidurdus. See süsteem määrab ära juhi reaktsiooni ja võrdleb kursist kõrvalekalde nurka roolimisnurgaga. Kui need pole vastavuses, siis mootori pöördemoment katkeb ja rattapidurid hakkavad tööle, püüdes veokit stabiliseerida. Millised pidurid aktiveeritakse (millisel rattal ja millisel teljel) sõltub ebastabiilsuse põhjusest. Süsteemil on ka väljalülitusreziim
2. Varupiduriasend : rakendab haagise pidurid ja vähendab vedruakudes survet vastavalt käepideme asendile. 3. Seisuasend: auto seisupidur on rakendunud (rõhuakud on tühjenenud). Pidurdusjõu regulaator Pidurdusjõu regulaatori ülesanne on muuta automaatselt tagapidurikambritesse antavat suruõhku sõltuvalt auto koormusest. Kiirendusklapp Kiirendusklappi ülesanne on lühendada pidurite rakendumis- ja vabastamisaega. Pidurikamber Pidurikambrid rakendavad rattapidurid tööle. Vedruakuga pidurikamber Vedruakuga pidurikamber koosneb kahest eraldi töökambrist: Pidurikambrist kuhu juhitakse suruõhk sõiduki pidurdamisel. Vedruakust mille ülesanne on hoida sõidukit pidurdatuna kui suruõhk on vedruakust väljunud. Kolmemembraaniga pidurikamber Pidurikambril on kaks suruõhu sisendava ja kolm diafragmat. See võimaldab pidurikambrit juhtida eraldi, teineteisest sõltumatute magistraalide kaudu. Kolmanda diafragma
6.10.2008 Pidurdusjõu regulaator Pidurdusjõu regulaatori ülesanne on muuta automaatselt tagapidurikambrites se antavat suruõhku sõltuvalt auto koormusest. Kaido Voitra Tartu khk Kiirendusklapp Kiirendusklappi ülesanne on lühendada pidurite rakendumis- ja vabastamisaega. Kaido Voitra Tartu khk Pidurikamber Pidurikambrid rakendavad rattapidurid tööle. Kaido Voitra Tartu khk 9 6.10.2008 Vedruakuga pidurikamber Vedruakuga pidurikamber koosneb kahest eraldi töökambrist: Pidurikambrist 12 kuhu juhitakse suruõhk sõiduki pidurdamisel. Vedruakust 11 mille ülesanne on hoida sõidukit pidurdatuna kui suruõhk on vedruakust väljunud.
ABS- pidurite üldtööpõhimõte Pöörlemissageduse Juhtplokk ehk andur "aju" juhib pidurivedeliku Ratta drosseldamist. blokeerumisel vähendatakse pidurdusrõhku Elektroonika Hüdraulika Rattapidurid Drossel Piduripedaal ja peasilinder 6 ProDiags ABS- süsteemi töötamine Tööpõhimõte: Juhtplokk määrab ratastel asuvate anduritega iga ratta pöörlemissageduse. ABS/EDS- juhtplokk
* õhutakistus * tõusutakistus * kiirendustakistus (inertsjõud) Veeretakistus on kiirusest sõltuv suurus. Veeretakistus on see jõud, mis kulub auto liigutamiseks rõhtsal teel. Veeretakistuse suurusele avaldavad mõju auto mass, rehvide ja teepinna vaheline hõõrdetakistus ja auto liikumisel pöörlevate osade hõõrdetakistus. Veeretakistust on võimalik vähendada: * kasutades radiaalrehve * hoides rehvirõhu normis * vältides asjatult jämedat rehvi turvisemustrit * hoolitsedes, et rattapidurid ei oleks peale jäänud Veeretakistus sõltub: *auto massist, *rehvide deformatsioonist, *pöörlevate osade hõõrdetakistusest Madal rehvirõhk: alarõhk kuni 1 bar põhjustab kütusekulu kasvu 1 l /100 km Mitterööpsed teljed: kütusekulu kasvab 1l/100km kohta Osaliselt pealejäänud rattapidur: suureneb kütusekulu ja rattapiduri detailide kulumine Õhutakistus Võimsus kW Sõidukiirus km/h
8) Pihustamine sisse ja väljalaske torus <1 9) Õhu sattumine kütusesse 0...2 10) Ebaühtlane pritseannus 0.....1 11) Vale pritsehetk 1.....2 12) Vale pritseõhk <1 13) Rikkis toitepump <1 14 Rikkis tagasivooluklapp <1 15) Rikkis ventilaatori termostaat <1 Veeretakistus on kiirusest sõltuv suurus. Veeretakistust on võimalik vähendada: Kasutades radiaalrehve Hoides rehvirõhk normis Vältides asjatult jämedat rehi turvisemustrit Hoolitsedes, et rattapidurid ei oleks peale jäänud Veeretakistus sõltub: Auto massist Rehvide deformatsioonist Pöörlevate osade hõõrdetakistusest Tõusutakistus sõltub: Auto massist Tõusu suurusest Tõusutakistust ei saa mõjutada. Auto liikumisenergia tuleb ära kasutada täielikult, selleks lase enne mäeharja gaasipedaali tagasi. Turbolaadur annab mootorile võimsust ja pöördemoment sõltub sellest, kui suur kütuse kogus põleb töötakti ajal. Vahejahuti:
15 - koormustundlikpidurdusjõuregulaator (ALB); 16 tagarattad; 17 pidurikraan/- pedaal; 18 esiratta pidurikamber; 19 kiirendusklapp; 20 - tagaratta vedruakugapidurikamber Kaasaegnepneumopiduriga sõidupidurisüsteem a) energiavarustusseadmed; b) suruõhupaagid; c) pidurikraanid; d) haagisesuruõhugavarustamisejahaagisepidurite juhtimisseadmed; e) pidurdusjõureguleerimisseadmed; f) rattapidurid; 26 pidurdusjõuregulaator; 27 - abisüsteemid (näit. mootorpidur) Pneumopiduriteseadmed Energiavarustusseadmed · energiaseade · rõhuregulaator · õhukäitlemisseadmed 91. Traktori hüdrosüsteemi agregaadid Traktori hüdrosüsteem Koostis: - Paak - Pump - Jaotur - Hüdrosilinder - Hüdromootor
dada. dide] on kaks iseseisvat pidurit (joon, 98). Töölerakenda- Juhtidele, kes sageli sõidavad maastikul, võib soovitada mise viisi järgi nimetatakse neid käsi- ja jalgpiduriks. Esi- hariliku roolikangi asendamist tugevdatud ja pikema mene mõjub esirattale, teine -- tagarattale. Mõlema piduri sportliku roolikangiga. See soodustab mootorratta täpse- mehhanismid (rattapidurid) on ühesuguse ehitusega: koos- mat juhtimist ja vähendab rooli võnkumisi tuulepuhangute nevad ratta rummuga ühendatud trumlist ja kahest liiku- või teekonaruste mõjul. matule pidurikilbile toetuvast kiotsist Soojuse paremaks 168 169 ara j ühtimiseks võivad trumli (rummu) välispinnal olla jahutusribid