Louis XIV sai kuningaks aastal 1643, mil poiss oli alles viie aastane. Louis XIII oli määranud regendendiks kuninga emale Austria Annale, kuid oli piiranud tema võimu Nõukoguga. Sellega rahulolematuna laskis kuninganna kokku kutsuda parlamendiistungi ning Louis XIII testament tühistati. Noor kuningas ei olnud usin õpilane, ta valdas algelist prantsuse keelt, tundis pisuta ajalugu, geograafiat ja kosmagraadiat. Kõige paremini rääkis ta itaalia keelt. Poiss oli aga silmapaistev ratsutamises ja vehklemises. Kuninga eest ei hoolitsetud just väga hästi. ,,Saint-Simon jutustab, et ühel päeval kukkunud noor kuningas Palais Royalis basseini ja pidanud siplema hulk aega, enne kui ta sealt välja tõmmati. Michelet meenutab Louis XIV-t kui ,,räpast ja kammimata juustega" noorukit." (Richardt, 2000) Riigi rahaasjadega tegeles kuninganna armuke ja kardinal Mazarin. Ta oli rahva seas vihatud, sest Mazarin, püüdes riigile raha koguda, oli kehtestanud kõrged maksud ning oli vastutav
kirjanikud. Tsaari-Venemaa koosseisus võistlesid eestlased Stockholmis kreeka-rooma maadlejad Martin Klein, August Kippasto, Oskar Kaplur, August Pikker ja Georg Baumann; kergejõustiklased Elmar Reiman (maraton), Johan Martin (teivashüpe), Eduard Hermann (käimine), Karl Lukk (käimine), sõudja Mart (Mihkel) Kuusik ning Oskar Vilkmann moodsas viievõistluses. 1920.a. olümpiamängudel esines Oskar Vilkmann (1880 - 1953) Soome koondises ratsutamises Oskar Vilkama nime all. Mõningates teatmikes on eestlasteks loetud ka laskur Harry Blau ja võimleja Georg Maser, kuid otseste faktide puudumisel pole selles senini selgust. Karl Lukk ja Eduard Hermann osalesid Stockholmis 10 km käimises. Neile uudsel alal debüteerinud eestlased langesid välja juba eelvõistlusel. Mehed polnud aga eriti pettunud. Oma treenerile Tõnissonile saatsid nad lakoonilise teatega piltpostkaardi: Kallid Spordivelled
eesmärgiks pääseda OM-le. ollakse ju hulk aastaid Kesk-Euroopa parimate hulgas. Kindlasti on paljudele tuttavad sellised nimed nagu Gunnar Klettenberg, Rein Pill, Urmas Raag, Hanno Ellermann ja Tiit Kivisild, takistussõitjad, kes on esindanud Eestit rahvusvahelisel areenil edukalt. Samuti meie koolisõitjad Grete Barake, Dina Ellermann, Marika Vunder. Võimekaid ratsanikke on aga meil päris palju." (Eesti Ratsaspordi Liit, 2015). ,,Kuigi meie ratsutamises on püramiidi tipp küllaltki terav ja särav, ja vundament pole just lai, võiksime siiski mõelda, et tõeline vundament on laste ja noorte sport ja nende haridus. Edasine konstruktsioon võib olla õhulisem või massiivsem, püsti võib ta ikka püsida. Kogemusi, kust edasi minna, peaks meil nüüd jätkuma. Mitte ainult riigi- ja muid kordi, vaid ka erinevaid ratsutamisstiile, igasuguseid hobuseid, igasuguseid ratsanikke on meil proovitud
Bushido ehk samurai käitusmikoodeks toetus kolmele alustalale: tarkus, heasoovlikkus ja julgus. Samurai oli alati tegev, teadus oli temast kaugel. Teadus ja teadmised huvitasid teda niivõrd, kuivõrd nad olid seotud sõjalise alaga. Usk huvitas samuraid vaid julguse kasvatamise protsessis. Samurai intellektuaalse kasvatuse suurema osa moodustasid filosoofia ja kirjandus. Bushido õpetus seisnes peamiselt vehklemises, mõõgavõitluses, vibulaskmises, ratsutamises, oda käsitsemises ning taktika, kalligraafia, eetika, kirjanduse ja ajaloo õppimises. Hiljem hakkas samuraide väljaõppesse üha kindlamalt kuuluma ka kunst joonistamis- ja maalimisoskus, kalligraafia- ja luulekunst. Samal ajal kui samuraide seisus tugevnes ja tähtsustus, tugevnesid kasamuraide julmad õigused madalamate seisuste, eriti talupoegade suhtes. 16. sajandil kinnitas sogun samuraide privileegid ja keelas lihtinimestel relvakandmise
alamkapten. Katsed olid kirjalikud: taktika, poliitiline ajalugu, maateadus, vene keel ja kaks taktikalist ülesannet. Teine katse oli suuline, katsealused jaotati gruppideks. Suulisel eksamil nõuti taktikat, administratsiooni, fortifikatsiooni, suurtükiasjandust, matemaatikat, ajalugu, maateadust, kõigi väeliikide määrustikke, saksa ja prantsuse keelt. Lisaks katsed joonistamises ja ratsutamises. Esimese kursuse õppeaineteks olid: inseneri- ja suurtükiala, taktika, geodeesia, Vene sõjaajalugu, üldine sõjaajalugu, administratsioon, topograafia, Vene ajalugu, riigiõigus, rahvusvaheline õigus. Euroopa ajalugu, vene, saksa, prantsuse ja inglise keel, praktilised tööd taktika alal ja ratsasõit. Vanemal kursusel jätkusid keeled ning juurde tulid mõned ained sõjandusest nagu näiteks strateegia, statistika ja sõjamereasjandus
docstxt/.txt
.............. 3 ABSTRACT .......................................................................................................................... 4 SISSEJUHATUS .............................................................................................................. 5 1. HARRASTUSSPORDI OLEMUS JA KUJUNEMINE RATSASPORDIS ............. 7 1.1 Spordiala kujunemine harrastusspordiks ............................................................ 7 1.2 Harrastussport ratsutamises Eestis ..................................................................... 9 1.3 Harrastusspordi hetkeseis ................................................................................. 14 2. UURIMUSTÖÖ EESMÄRK JA ÜLESANDED .................................................... 15 3. UURINGU METOODIKA ...................................................................................... 16 4. UURIMUSTÖÖ ANALÜÜS................................................
Kasvatuses peeti olulisemaks iseloomukasvatamist ja kujundamist. Bushido ehk samurai käitumiskoodeks toetus kolmele alustalale: Ti, Dzin ja Ju- tarkus heasoovlikkus ja julgus. Usk huvitas samuraid vaid julguse kasvatamise protsessis. Samurai intellektuaalse kasvatuse suurema osa moodustasid filosoofia ja kirjandus. Bushido õpetus seisnes vehklemises, mõõgavõitluses, vibulaskmises, ju-jutsu ehk javara oskuste omandamises, ratsutamises, oda käsitsemises ning taktika, kalligraafia, eetika, kirjanduse ja ajaloo õppimises. Samuraisid kasvatati iidsete sintoistlike pühade traditsioonide ja tavade vaimus, lapsepõlvest peale õppisid nad karmides tingimustes sõjasajandust, läbisid kõik zen-budistliku psühhofüüsilise treeningu. Samuti olid nad sünnist saati omandanud konfutsiaanluse dogmad ning näitasid juba varases nooruses 9
maailma paikadest. Kõik Kreeka riigid saatsid neile mängudele oma saadikuid ja saatkondi. Mängude ajaks lakkasid tülid üksikute riikide vahel ja isegi sõjad tuli katkestada suure karistuse ähvardusel. Kogu pidulike mängude ajaks pandi kehtima nõndanimetatud "püha vaherahu". Kõik see soodustas kreeklaste kultuurilist ühinemist. Mängud seisnesid gümnastilistes harjutustes: jooksmises, maadlemises, ketta- ja odaheitmises; hobuvõistlused seisnesid ratsutamises ja lahinguvankrite võidusõidus; muusikalised võistlused seisnesid poeetide ja muusikute esinemises jne. Eriti armastatud olid kehalised võistlused, sest need olid massidele kõige kättesaadavamad. Iga tugev või osav kodanik võis neist osa võtta. Hobuvõistlustest ja muusikalistest võistlustest võisid aga osa võtta peamiselt rikkad aristokraatia esindajad, kel olid oma hobused ja mitmesugused muusikariistad.
Kehalisis harjutusi harrastasid ka vaaraod (jooksmine, maadlemine ja jahipidamine). Pärsias: Kehaline kasvatus oli sõjalis- rakendusliku iseloomuga: õpetati relvade käsitsemist, harjutati jooksmist, hüppamist, ronimist, heiteid ja viskeid; kiir-rännakutega treeniti vastupidavust. 7-16aastastele poeglastele sõjapidamiseks vajalikke kehalisi harjutusi spetsiaalsetes kasvatusasutustes. Vanematele noormeestele korraldati katseid ja võistlusi jahipidamises , ratsutamises, polo-tüüpi mängus ja Indiast pärit male-laadses mängus, mis arendas strateegilist mõtlemist. Töötasid spetsiaalsed sõjakoolid, kus valmistati Pärsia armeele ette juhte. Hiinas: 6000. a eKr esimesed asundused, klassiühiskond tekkis 1800 a. eKr. Tähtis meditsiini kohalt. Tegutsesid ravivõimlemist ja massaazi õpetavad koolid. Tunti kehaliste harjutuste mõju tervisele (vaimulikkond tegeles tervisevõimlemisega). Ülikud harrastasid vibulaskmist,
„Kõikide teiste seast püüdis Caesar ainsana vabariiki kaine peaga kukutada“. Gaius Oppiuse teate kohaselt olevat Caesar olnud ka toidu suhtes ükskõikne, ja ükskord juhtus, et võõrustaja oli pannud toidu sisse kogemata värske õli asemel vanaksläinut ja kõik teised keeldusid söömast. Ainult Caesar üksi sõi suure isuga, et näidata, et ta ei pea võõrustajat ei hoolimatuks ega matslikuks. Caesar oli ülimalt osav relvade käsitsemises ja ratsutamises ning raskustes uskumatult vastupidav. Sõjaretkel sõitis ta mõnikord ratsa, kuid enamasti käis jala, läks alati teistest ette ja käis palja peaga, ükskõik, kas päike kõrvetas või sadas vihma. Kõige pikemaidki vahemaid läbis ta uskumatu kiirusega, võttes kaasa väga vähe asju, mõne päevaga võis ta läbida sadu miile
annaabi.ee 
