Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"ratsanikuga" - 13 õppematerjali

Kui ma oleksin ratsatreener
2
odt

Kui ma oleksin ratsatreener

Kui treener ei tea väga palju, võib kergesti juhtuda õnnetusi. Neid nii trennilastega kui ka hobustega. Kui hobused või trennilapsed saavad vigastada või nendega juhtub õnnetusi, kaasneb sellega treenerile ka suur vastutus. Sageli võib see lõppeda suurte hüvitiste maksmisega. Et üldse olla ratsatreener, peab olema ka tall, kus anda ratsatunde. Olulised on ka hobused, kes oleksid rahulikud ja treenitud. Selleks, et hobused ei oleks pöörased ja ei teeks ratsanikuga vigureid, peab hobuse eest hoolt kandma ja temaga tegelema. Paljud inimesed käivadki selle asemel pigem ratsatreeningutel, kui hakata seda suurt vaeva nägema enda isikliku hobuse pidamisega. Hobuse pidamisega kaasnevad suured kulud. Kõigepealt pidamiskulud, söötmine, varustus ja ka enda aeg. Grupihobust tavaliselt väga ei usaldata, sest tema käib ju käest kätte. Paljud sõidavad temaga ja keegi ei tea, mis ta teha võib uue ratsanikuga. Kui sul on aga oma hobune ja

Eesti keel → Eesti keel
6 allalaadimist
Lemmikhobi
2
odt

Lemmikhobi

Kui treener ei tea väga palju, võib kergesti juhtuda õnnetusi. Neid nii trennilastega kui ka hobustega. Kui hobused või trennilapsed saavad vigastada või nendega juhtub õnnetusi, kaasneb sellega treenerile ka suur vastutus. Sageli võib see lõppeda suurte hüvitiste maksmisega. Et üldse olla ratsatreener, peab olema ka tall, kus anda ratsatunde. Olulised on ka hobused, kes oleksid rahulikud ja treenitud. Selleks, et hobused ei oleks pöörased ja ei teeks ratsanikuga vigureid, peab hobuse eest hoolt kandma ja temaga tegelema. Paljud inimesed käivadki selle asemel pigem ratsatreeningutel, kui hakata seda suurt vaeva nägema enda isikliku hobuse pidamisega. Hobuse pidamisega kaasnevad suured kulud. Kõigepealt pidamiskulud, söötmine, varustus ja ka enda aeg. Grupihobust tavaliselt väga ei usaldata, sest tema käib ju käest kätte. Paljud sõidavad temaga ja keegi ei tea, mis ta teha võib uue ratsanikuga. Kui sul on aga oma hobune ja

Kirjandus → Kirjandus
0 allalaadimist
USA kunstist popkunstini
2
doc

USA kunstist popkunstini

Tuhandeid aastaid muutumatuna püsinud monumentaalsed ehitusvormid tundusid sobivat natsidele. Samasuguseid ideaale oli ka nõukogude arhitektidel ning mõned ehitusprojektid olid hämmastavalt sarnased. Natside kunsti kõige meisterlikum osa oli paraadid. 7. Kunstikool "Pallas" Tartus ja Tallinna Riiklik Kunsttööstuskool Tallinnas. 8. "Pallase" kooli juhtisid Mägi, Triik ja Vabbe, kellest eriti viimane oli kokku puutunud Euroopa avangardi eesliiniga ­ "Sinise ratsanikuga". Tänu neile kunstnikele juurdus "Pallases" vabameelne ja avangardilembene vaim. 9. Eduard Viiralt oli eesti graafika suurmeister. 10. 1930. aastate eesti maalikunstnike tüübid: 1) Esimest tüüpi kunstnikke võib tinglikult nimetada silmarõõmu-maalijateks, sest peaasjaks oli neil pakkuda nägemisnaudingut meeldivast motiivist ja kaunist maalilisest teostusest. Nt Adamson-Eric, Karin Luts, A. Vardi 2) Teist tüüpi k valisid motiiviks vaesema rahva elu, mida kujutasid

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
31 allalaadimist
RELVAD PÕLTSAMAA MUUSEUMIS
14
doc

RELVAD PÕLTSAMAA MUUSEUMIS

Karli väes oli ka Eestimaa aadlilipkond ooberst Ewert Delwigi juhatuse all. Karli kaaskonda kuulusid muuhulgas suurte sõjakogemustega Karl Henriksson Horn, hertsogi poeg Carl Carlsson Gyllenhielm, krahv Magnus Brahe ning Nils Turesson Bielke. Rootsi laevastikku ja ühtlasi ka kahurväge juhtis admiral Joachim Scheel, kes pidi laevadega Tallinnast Pärnu alla suurtükke viima. Poola väed olid paigutunud linnustesse, Jürgen Fahrensbach asus 750 jalaväelase ja 2000 ratsanikuga Rencēnis.“ (http://et.wikipedia.org/wiki/Rootsi-Poola_s%C3%B5da_%281600%E2%80%931611%29) (05.06.2015) 1.3. Liivi sõda „Liivimaa sõda või Liivi sõda on Vana-Liivimaa aladel ja ülemvõimu nimel 16. sajandil, aastatel 1558–1583 aset leidnud sõjategevuse ühisnimetus. Liivimaa sõja üheks osapooleks oli Vana-Liivimaale sissetunginud Ivan IV valitsetav Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõdinud Liivimaa ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Georg Lurich
10
doc

Georg Lurich

võttis maast veel 37-kilose sangpommi ja surus ka selle üles. Kokku oli ta seega pea kohale tõstnud 149 kg, mis oli tol ajal kolmas tulemus maailmas. Nii omandas ta ka Venemaa kõige tugevama mehe nimetuse. Kuid ka selle rekordi hiljem ta purustas. 1897. a suvel esines Lurich suure eduga Lõuna-Venemaa linnades, võites maadluses kõiki ettejuhtuvaid jõumehi ja hämmastades pealtvaatajaid mitmesuguste jõu- ja osavusnumbritega. Näiteks tõstis ta seljas üles hobuse koos ratsanikuga. Teiste hulgas võitis Lurich Musta mere sadamalinnades kuulsa jõukangelase, laadija Ivan Poddubnõi. Lurich märkas kohe noores ukrainlases suurte eeldustega maadlejat. 1898. aasta mais teatasid ajalehed, et Lurich on asutanud Sevastoopolis "jõuetenduste ja maadlemise kooli". Sõnum kõlas järgmiselt: "Tuttav Eesti jõumees ja maadleja Georg Lurich on Sevastoopolis jõuetenduste ja maadluse kooli asutanud. Kahjuks

Muu → Referaadid
25 allalaadimist
Kõrbed
13
doc

Kõrbed

Mõhnjalaliste hulka kuuluv kaamel kodustati umbes 2000 aastat tagasi. Kaamelid on kuni 2 meetri kõrgused ja kaaluvad kuni 800 kg, neil on üks või kaks varurasva sisaldavat küüru. Aafrikas ja Ees-Aasias elab üksküürkaamel ehk dromedar, Kesk-Aasias ning hiinas kaksküürkaamel ehk baktrian. Kaamel suudab ühe nädala jooksul joomata olla. Ta jaksab kanda kuni 700 kg raskust koormat. Kaameli tavaline päevateekond koos ratsanikuga on 100 km. Kaamelilt saadakse villa, nahka, liha ja piima. Kõrbetes elab palju erinevaid sisalikke. Moolok on Austraalia kõrbetes elav sisalik. Üks moodus kõrbes vedelikku hankida on otse õhust. Tema nahk imab niiskust nagu kuivatuspaber ja sõltuvalt temperatuurist muudab ta ka nahavärvi. Ingliskeelne nimetus on loomal palju tabavam - thorny devil. Kõrberebasel e. fennekil on kõrbes elamiseks mitmed kohastumused. Päeval palavaga

Geograafia → Geograafia
38 allalaadimist
Sõjad Eesti aladel
5
doc

Sõjad Eesti aladel

Rootsis oli 1695-97 suur näljahäda ja suri vana kuningas. Troonil kogenematu 15-a. Karl XI osa Eesti ja Liivi aadlist polnud Rootsi ülemvõimuga rahul konflikti kronoloogia: 1699. Poola-Vene-Taani (vastavalt August II Tugev, Peeter I ja Frederik IV) ühiskokkulepe koostööks Rootsi vastu. 1700. 12.veebr. ründasid Poola väed Riia linna ­ algas Põhjasõda 1700. sügisel koondusid vene väed Narva alla, B. Seremetjev laastas 5000 ratsanikuga Virumaad. 1700. 19. novembril jõudsid Rootsi väed Narvale appi, Vene väed purustati. 1701. sept. B. Seremetjevi vene vägi uuesti Eestisse, löödi Rootslaste poolt tagasi. 1701. dets. jälle venelased Eestis, Erastvere lahingus esimene suurem võit. 1702. Hummuli lahingus said rootslased uuesti peksa. 1704. hävitati Kastres Rootsi Peipsi järve laevastik. 1704. juunis langesid venelastele Narva ja Tartu 1708. Vinni lahingus said Rootsi väed jälle venelaste käest kitli peale. 1709

Ajalugu → Ajalugu
71 allalaadimist
Liivi sõda
4
doc

Liivi sõda

piirkondi mandril.Seejuures puhkes Magnusel konflikt orduga, mis katkestati vaherahuga järgmise kevadeni. Taani kuningas kutsus venna endajuurde aru andma. Liivi ordu sõjaline häving. Vene väed alustasid 1560. aastal uut pealetungi. 2. augustil toimus Liivi ordu viimane välilahing Härgmäe (Ergeme ) lähedal Hoomuli mõisa juures. Et takistada venelaste liikumist Läti alalt Viljandi peale, ründas ordu maamarssal 500 ratsanikuga 12 OOO-mehelist vaenlast. Orduvägi piirati sisse ja hävitati täielikult. Nüüd seisnes kohalik vastupanu veel üksnes linnuste kaitsmises. Neis moodustasid aga põhijõu palgasõdurid, kelle moraal tihti saamata jäänud palkade ja lootusetuse tõttu järjest langes. Ka võimsa ViJjandi linnuse andsid nad pärast mõnepäevast pommitamist lihtsalt vaenlasele üle. Vangi langenud endine ordumeister Fürstenberg viidi Venemaale, kus ta suri. Orduvägede

Ajalugu → Ajalugu
89 allalaadimist
Kandinsy
15
doc

Kandinsy

aasta maal Riding Couple*, mis kujutab mees hobusel hoidmas õrnalt naist. Taustaks on jõgi, mis särab ning on eredalt värvirikas. Teoses on näha pointillismi ja fovismi mõjutusi. Samast ajast pärineb ka maal The Blue Mountain**, mis on samm abstraktsionismi poole. Igale värvile on maalil antud võrde tähelepanu ja tähtsus. Samas on kompositsioon tasapinnaline, jaotades maali neljaks sektsiooniks: taevas, punane puu, kollane puu ning sinine mägi kolme ratsanikuga. ------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------ * Sinine Ratsanik ** Pühapäev, Vana Venemaa Wikipedia, Wassily Kandinsky, http://en.wikipedia.org/wiki/Wassily_Kandinsky, 03.12.2011 Oleg Ku, Wassily Kandinsky, http://www.wassilykandinsky.net/, 03.12.2011 1989, Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 4, Tallinn: Valgus 1. 3. Blue rider`i periood

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
8 allalaadimist
Mende Nazer--Orjatar
7
docx

Mende Nazer- "Orjatar"

Nad olid metsas hommikuni. Mendele meenus see jutt, mis isa oli talle rääkinud shimiide hõimust ja ta sai aru, et toimus sama asi. siis kui hommik kätte jõudis tulid mehed laste juurde, nad hüüdsid ,,Allahu akbar!" ,,issand on vägev!" Mende imestas, et miks teised muslimid röövisid, vägistasid ja tapsid teisi muslimeid. Siis võttis iga mees ühe lapse sadulasse ja ratsutati minema Kümnendas peatükis jutustab Mende, et kui nad ratsanikuga läbi metsa sõitsid, siis hakkas see mees teda käperdama. Mende ei saanud aru, mis toimub, ta kartis väga. Siis tahtis Mende pissile minna ning ütles seda ratsanikule, ratsanik peatus ning kui Mende põõsas pissis, hiilis ratsanik talle selja taha ning käperdas teda ja vägistas ta. Mende proovis vastu hakata, aga see küttis mehe veel rohkem üles. Kuna Mende oli õmber lõigatud, siis tundis ta väljakannatamatut valu ning kuna see mees ei olnud ka õrn, siis tegi see asja hullemaks.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
42 allalaadimist
Platoni õpetus hingest ja voorustest
16
doc

Platoni õpetus hingest ja voorustest.

taotleda endale iialgi muud funktsiooni kui teenida afekte ja alluda neile” (A Treatise on Human Nature III, 1, 1; II, 3, 3.). Ka Sigmund Freud, kes oma teoses “Mina ja miski” (1923) kasutab “Phaidrose” kaariku- võrdpildile sarnast ratsanikukujundit selleks, et modelleerida inimpsüühika teadvustatud ja teadvustamatu osa vahekorda, määratles selles vahekorras domineeriva osapoole Platonile vastandlikult. Ta võrdleb teadvustatud psüühika osa ratsanikuga, kes “peab ohjeldama hobuse jõudu, mis tast üle käib”. Hobune sümboliseerib siin mõistagi teadvustamata psüühikaosa. Niisiis ei jää teadvustatud osal “sagedasti muud üle kui viia hobune sinna, kuhu see tahab minna” ja võtta teadvustamatu tahe omaks “nagu oleks see ta enda oma”. (Sigmund Freud, Inimhinge anatoomia, Tartu Ülikooli Kirjastus 1999, lk. 122) 8

Filosoofia → Filosoofia ajalugu
15 allalaadimist
Ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile
68
pdf

Ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile

peetakse harrastajaks vähemalt 22-aastast ratsanikku, kes ei ole professionaalne treener ega ratsastaja. Harrastaja pole osalenud viimase 5 aasta jooksul kõrgemal tasemel kui harrastussportlasele lubatud. Harrastajal on saavutussportlasega võrreldes raskem saavutada õiget tunnet hobuse seljas, kuna üldjuhul on harrastajateks inimesed, kes käivad ratsutamas vabal töövälisel ajal mõned korrad nädalas (4-5 korda) ning sageli jagades mõne teise ratsanikuga ühte ja sama hobust (Kiilo, 2013). Tihtipeale sõidetakse üldse ratsakooli hobusega, kes on mitme ratsaniku sõita. Samas on paljudel harrastajatel oma hobune, kes vajab pühendumist ratsutamisele sest hobune vajab palju vaeva ja jaksu töö kõrvalt tegelemiseks. Iga tõelise ratsutamisfänni ja hobusesõbra suurimaks unistuseks on oma hobuse soetamine. Hobuseomanikuks olemine tähendab aga suurt vastutust ning sobiva

Sport → Sport
9 allalaadimist
Rahvusvaheliste suhete ajalugu --Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani
134
doc

Rahvusvaheliste suhete ajalugu - Antiikajast kuni Esimese maailmasõjani.

Selleks ajaks oli Pärsia suurriik oluliselt nõrgenenud – satraapide separatism, korruptsioon, palgasõdurid jne. Maksude ja segaduse tõttu olid allutatud rahvad, kes alul olid Pärsia võimu suuresti toetanud, meelestatud Pärsia vastu. Toonane Pärsia kuningas Dereios III Kodamannos oli nõrk ja tahtejõuetu valitseja. 13 Aastal 334 ületas Aleksander 30 000 jalamehe (faalanks) ja 5 000 ratsanikuga Hellespontose. Pärsia vägede ülemjuhatajaks oli kreeklane Memnon. Lahingus Granikose jõe kaldal sai Pärsia armee lüüa. Seal teeninud kreeka palgasõdurid hukati. Väike-Aasia kreeka linnad tervitasid enamasti Aleksandrit kui vabastajat (va Miletos ja Halikarnassos). Aleksandri vägi täienes kohalike kreeklastega, hõivati kogu Väike-Aasia. Dareios III koondas samal ajal uue väe. 333 a sügisel toimus Issose lahing, mille Aleksander taas võitis

Ajalugu → Rahvusvaheliste suhete ajalugu
16 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun