Eesti tihaste elukombed Referaat bioloogias 7. klass 2007/08 õppeaasta Sisukord: Kes on tihased?...............................................................................................................3 Rasvatihase (Parus Major) elukombed...........................................................................4 Sinitihane (Parus caeruleus)........................................................................................... 6 Sootihane (Parus Palustris) ja põhjatihane (Parus Montanus)........................................7 Teisi tihaste liike............................................................................................................ 8 Sabatihane (Aegithalos caudatus).............
Toitumine Tihased on sega toidulised kes suvel pisikesi selgrootuid ja talvel seemneid ning muid taime osasid söövad. Erinevad liigid RASVATIHANE Rasvatihane (parus major) elab metsades. Ning on sööda majakeste tihe külastaja. Rasvatihast tunnevadki enamus inimesed kollase kõhuga linnuna kellel on läikiv must pea ja suur valge põse laik ning kes käib talvel akna taga pekki söömas. Rasvatihase emas ja isas linnul saab vahet teha väga lihtsalt, isas linnul on rinna peal jäme must triip mis ulatub üle terve kõhu, emas linnul on see triip aga üpriski peenike ja hajuv. Rasvatihane toitub väikestest selgroogsetest, semnetest, pekist jms. Rasvatihase pikkus on reeglina 13,5-15 cm tiibade siruulatus 22-25 cm ning kehakaal 14-22 g, rasvatihase arvukus Eestis on 300 000-400 000 paari. Nad elavad ca 3 aastaseks, kuid tänu rõngastatud lindude taasleidudele on teada, et Saksamaal
joonis). On ka hulk teistsuguse kuju ja ehitusega pesakaste teistele linnuliikidele (nt. piiritajale), samuti võib vanast õõnsast puust meisterdada hoopis pesapaku. Alustada võiks siiski nö. klassikalise pesakasti valmistamisega, millega saab igaüks joonist ja tabelit appi võttes kindlasti hakkama. Foto ja joonis: http://www.hot.ee/linnumaja/ 1.- Sootihase ja tutt-tihase suurustele lindudele 2 - Rasvatihase suurustele lindudele 3 - Kuldnoka suurustele lindudele 4 - Kakkudele ja jääkosklale Et valmiv maja ka selle elanikule meeltmööda oleks, tuleks tähele panna järgmisi näpunäiteid: jälgi, et naelad ei jääks pesakasti sisse turritama; põhi naeluta külgseinte vahele, mitte alla, nii püsib see kindlalt; soovitav on teha kastile kaldus katus, kuna sealt jookseb vihmavesi paremini maha ja kast peab kauem vastu;
sõltub ilmastikutingimustest, linnu konditsioonist kui ka vanusest. (Hõrak s.a.) 11) Kuidas omandavad linnusuled järgmised värvused: sinine, must, valge, punane? Linnusulgede värvi määravad sulgedesse talletunud pigmendid ehk värvained. Melaniinid sünteesib lind ise ning seejärel omandab musta värvuse. Melaniini leidub looduses kahes vormis: eumelaniini ja feomelaniinina. Eumelaniin on levinum ja annab loomadele tumemusta värvuse, näiteks rasvatihase must pea ja rinnatriip või varese must sulestik. Karotenoide linnud ise toota ei saa, kuna neil puudub selleks vajalik ensüüm. Seega tuleb kõik vajalikud karotenoidid saada toidust. Karotenoidid annavad sulestikule punase värvuse. Valge värvus tuleneb sulgede struktuurist ning seda peetakse nii-öelda alusvärvuseks. Sinine värvus on nn struktuurne värvus, mis tuleneb sulgede erilisest siseehitusest, suleroodudes paiknevatest
Sõltuvalt elustrateegiast ja levimismehhanismidest, on tütarorganismide levimiskauguse jaotus emaorganismi ümber erinev. Joonis 5.2. näitab, et mõnevõrra võib see erineda ka sõltuvalt järglase soost. Joonis 5.2. Levimiskauguse (X-telg, meetrid, eraldi graafikud on isaste ja emaste jaoks) jaotus rasvatihasel. Y-telg mõõdab teatud kaugusele levinute osakaalu. Isased seest täidestud täpid, emased seest tühjad täpid. Näeme jooniselt, et rasvatihase isendid on mõnevõrra paiksemad kui emased. Nii ei pruugu see alati olla. Juhul kui levimises on olulised ka sugurakkude liikumine, on liikuvamad eranditult seemnerakud e. spermid e. isased sugurakud (näiteks tolmuterad taimede puhul). Seemnete passiivse levimise korral langeb leviste (diaspooride) tihedus emataimest eemaldumisel monotoonselt või esineb tiheduse maksimum teatud eelistatud levimiskaugusel. Joonis 5.3. illustreerib mõlemat olukorda sama liigi puhul. Joonis 5.3
Eelistades küpseid kirsse ja mureleid võib aedu rüüstata. Arvukus. Eestis pesitseb 1020 tuhat paari, Euroopas 2,4 4,1 miljonit paari. Rasvatihane Rasvatihast võib meil kohata aastaringi. Levinud peaaegu kogu Euraasias (va tundras) ja LoodeAafrikas. Eestis on levinud üle kogu territooriumi. Enamasti paigalind, kuid just noorlinnud võtavad ette rändeid, siirdudes sügisel Kesk Euroopasse. Mida inimasustusele lähemal on rasvatihase elupaik, seda paiksem ta on. Tagasiränne veebruarismärtsis. Must pealagi, valged põsed, kollane kõhualune, mida läbib must pikkivööt ja hallikasroheline selg. Isalinnu kõhuvööt on emaslinnuga võrreldes laiem ja ühtlasem. Eelistab piisava valguse ja avatusega segapuistuid. Elupaigaks ei sobi lausokaspuumetsad. Kevadel pesitsusajal elavad paaridena, pesitsusperioodi lõppedes võivad moodustada ka kolooniaid.
külas. Asukoht: Kuressaarest Sääre (Sõrve) maanteele, jõuate Nasva külasse.Üle Nasva silla 200 m, otse.Paremal pool Västriku puhkemaja reklaam.Keerad paremale, oled Västriku Puhkemaja õuel.Mererand asub 1 km kaugusel.Nasva jõgi on 200 m. 18 Västriku puhkemaja majutuse asetus Pääsukese pesad kuuele, milles on 3 magamistuba, 2 WC, 2 dussi, puuküttega saun, kamin, kööginurk, televiisor. Rasvatihase pesa on magamistuba kahele, WC, duss, televiisor. Sinitihase pesa, kus on magamistuba kahele, WC, duss, televiisor, köögikasutamise võimalusega koos kõigi vajalikuga, elektripliit, mikrolaineahi, külmkapp, kohvikeetja, veekeetja. Rähni pesa, milles on magamistuba kahele, WC, duss, elektrisaun,televiisor, terass. Västriku pesa on privaatmajake 2-5 magamiskohaga, WC, duss, kööginurk, televiisor, terass. Roosimaja on privaatmaja kahe magamistoaga, WC, duss, kööginurk, televiisor, terass
Isased võivad kaitsta näiteks erinevaid territooriume ja meelitada kummalegi neist erineva emalinnu. O. Ratti ja R. Alatalo (1993) uurimused näitasid, et isase sansid kaht erinevat paarilist leida suurenesid sedavõrd, mida kaugemal erinevad kaitstavad territooriumid teineteisest asusid. Põhjuseks pidasid autorid emastevahelist agressiivsust. Arvatakse, et värvulistel hoiabki monogaamiat alal suuresti just emastevaheline agressiivsus. Näiteks on rasvatihase puhul näidatud, et pesitsevad emased olid palju agressiivsemad territooriumile sattunud võõraste emaste kui võõraste isaste suhtes. Lindudel on kirjeldatud ka tõelist prostitutsiooni. Nimelt mõnikord saavutavad lesestunud emalinnud teiste isastega kopuleerumise abil seda, et viimased hakkavad osutama emase pesakonna suhtes isahoolt. Seda demonstreeris sinitihase puhul näiteks B. Kempenaers (1993). Sama autor kirjeldab ka juhtu, kus sekundaarne emane sinitihane tagas
mingit eriti kindlat alust eeldada, et vanemad oma järglasigi teistest eristaksid, ammugi siis kaugemaid sugulasi. Kuidas siis Hamiltoni reegel looduses reaalselt toimida saab? Ometi on teada rida näiteid, mille kohaselt loomad oma sugulasi tõepoolest teistest eristavad. Eespool olid juba esitatud mõned neist (kärnkonnad, salamandrid, lõvid jne). Vaadelgem veel mõnda. Rohukonnade kullesed teatakse eelistavat assotsieeruda oma vendade-õdedega, mitte võõraste kullestega. Rasvatihase emaslind hoidub paarumast isastega, kes laulavad sarnaselt nende endi isaga (ilmselt selleks, et vältida lähisugulusristumisega kaasnevaid potentsiaalseid negatiivseid tagajärgi järglastel). Emased koopaoravad suhtuvad sõbralikumalt oma õdedesse kui poolõdedesse. Jne jne. Millised mehhanismid tagavad sugulaste äratundmise loomariigis? Selleks, et isend oma sugulase ära tunneks (või, vastupidi, tunneks ära, kes ei ole tema sugulane), on ühelt poolt
Kagu-Eestis peeti tihase häälitsemist teekäija suhtes vasakul heaks märgiks, paremal aga halvaks märgiks. Kagu-Eestis on ka kujutelm kahjulinnust seotud tihasega, kelle teatud häälitsemine piibi- tamine elamu läheduses on halb enne, kuulutades enamasti ette inimese või looma surma. Tihased on viiuldajad, soojadel märtsipäevadel aina saetakse. Metalselt ja puhtalt kuul- dub nende ,,tritririi", ,,sidsibee" ehk ,,sitsikleit", nagu rahvas seda kuulis. Rasvatihase kut- sehüüd ,,pink, pink" tuleb täpselt nagu vindi nokast. Kevadisel ajal petab ta mõnegi kuulaja ära. ,,Pingitamise" pärast pandi talle nimeks suur sepp. q Rein Saluri Veebruaris pakane alles paugub ja päikest on napilt, aga rasvatihane laulab juba rõõm- salt. Ju hakkab talv siis lõppema. Tihased ei hooli külmast ega lumest. Lendavad talvelgi vilkalt salkadena ringi. Kollase kõhualusega rasvatihaste seltsis võib siis näha musttihaseid
annaabi.ee 
