5. 0,588 30 46,38 1,54 2,38 9,79 0 6 0,785 30 53,03 1,79 3,18 9,81 0,02 4. Arvutada keskmine g väärtus ja keskmine absoluutne viga. G- = 9,79 ja - = 0,04 5.Hinnata saadud tulemuste kvaliteeti. lub= 1,0 % = /g 100% = 0,41% Järeldus Mõõtmistulemuste kvaliteet on hea kuna hälve on alla oli 0,41% ehk alla ühe protsendi. Raskuskiirenduseks sain kõigi katsetega kokku 9,79 m/s2, mis on tegelike tulemustega väga sarnane. Standartseks raskuskiirenduseks loetakse 9,80665 m/s2. Ekvaatoril on raskuskiirendus 9,7805 m/s2 ja poolustel on raskuskiirendus 9,8322 m/s2. Kuna minu katse tulemused jäävad nende suuruste vahele, siis võib lugeda katset õnnestunuks. Täpsemaid katselisi tulemusi on võimalik saada täpsemate mõõtjatega, kus tulemusi ei mõjuta inimese reaktsiooni aeg.
Vaakumis puudub õhutakistus, mistõttu kehad langevad Maa külgetõmbe toimel õhutühjas ruumis ühesuguse kiirendusega. Vaba langemine on ühtlaselt muutuv liikumine ja siin kiirendus ei sõltu ei keha massist, materjalist ega kujust. Maa külgetõmbejõud ehk raskusjõud tõmbab kõiki kehasid enda poole samatugeva jõuga. Et eristada vaba langemist teistest kiirendustest, siis vaba langemise kiirendust kutsutakse raskuskiirenduseks ja seda tähistatakse tähe a asemel tähega g ning see on suunatud alati alla Maa keskpunkti poole. Raskuskiirendus sõltub taevakeha poolt tekitatud raskusjõust ning keha asukohast taevakeha pinna suhtes. Seega, mida kõrgemal asub keha taevakeha pinnast, seda väiksem on raskuskiirenduse väärtus. Samuti oleneb g väärtus laiuskraadist: Maapinna lähedal ekvaatoril on see 9,78 m/s 2, poolustel 9,83 m/s2. Keskmiseks raskuskiirenduseks loetakse maapinnal 9,81 m/s 2
Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga (F=Gm1m2/r2). Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Kiirendust, millega langevad kehad vaakumis Maale (Raskusjõu mõjul), nimetatakse vaba langemise kiirenduseks e raskuskiirenduseks (g=9,8 m/s2). Raskusjõud võrdub keha massi ja vaba langemise kiirenduse korrutisega (F=mg, kus F on raskusjõud, m on mass ja g on raskuskiirendus). Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit (P=mg, kus P on keha kaal, m keha mass, ja g raskuskiirendus). Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui
Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga (F=Gm1m2/r2). Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Kiirendust, millega langevad kehad vaakumis Maale (Raskusjõu mõjul), nimetatakse vaba langemise kiirenduseks e raskuskiirenduseks (g=9,8 m/s2). Raskusjõud võrdub keha massi ja vaba langemise kiirenduse korrutisega (F=mg, kus F on raskusjõud, m on mass ja g on raskuskiirendus). Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit (P=mg, kus P on keha kaal, m keha mass, ja g raskuskiirendus). Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi
Sel juhul tuleb meil kirjutada liikumisvõrrandid ainult z-telje sihis. Ühtlaselt kiireneva liikumise korral saame valemi (1.10) põhjal azt 2 z = z 0 + v0 z t + 2 . (1.14) v z = v0 z + a z t Oletame, et liikumine toimub maapinna vahetus läheduses. Sel juhul võime öelda, et keha liigub kiirendusega g , mida nimetatakse ka raskuskiirenduseks ehk vaba langemise kiirenduseks. m Maapinna vahetus läheduses on selle arvuline väärtus ligikaudu 9,8 . Tegelikult see väärtus s2 kahaneb kõrguse suurenedes, kuid maapinna läheduses võime selle väärtuse lugeda piisavalt suure täpsusega konstantseks. Seega vabalt langeva keha kiirenduse z-telje sihiline komponent on
Gravitatsioon on üldine mateeria omadus, mis avaldub kehade vastastikuses tõmbumises. Gravitatsiooniseadus: Kaks keha tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga (F=Gm1m2/r2). Raskusjõud on gravitatsioonijõud, millega Maa tõmbab enda poole tema lähedal asuvaid kehi. Kiirendust, millega langevad kehad vaakumis Maale (Raskusjõu mõjul), nimetatakse vaba langemise kiirenduseks e raskuskiirenduseks (g=9,8 m/s2). Raskusjõud võrdub keha massi ja vaba langemise kiirenduse korrutisega (F=mg, kus F on raskusjõud, m on mass ja g on raskuskiirendus). Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha Maa külgetõmbe tõttu mõjutab alust või riputusvahendit (P=mg, kus P on keha kaal, m keha mass, ja g raskuskiirendus). Erinevus raskusjõu ja kaalu vahel seisneb selles, et raskujõud mõjub alati kehale, aga keha kaal mõjutab teisi kehi. Kui
Nt planeetide, kellaosuti liikumine. 26. Mida nimetatakse kehade vabaks langemiseks? Kehade vabaks langemiseks nimetatakse kehade langemist vaakumis. Kõik kehad langevad vaakumis ühesuguselt, sõltumata nende massist. Kehade vaba langemine on ühtlaselt kiirenev liikumine. Kiirendust, millega langevad kehad vaakumis Maale, nimetatakse vaba langemise kiirenduseks e raskuskiirenduseks. 27. Iseloomustada kiirust kõverjoonelisel liikumisel. Kõverjooneline liikumine on alati kiirendusega liikumine. Seda kiirendust nimetatakse kesktõmbekiirenduseks. 28. Milline liikumine on ühtlane ringjooneline liikumine? Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, kus keha kiiruse moodul on muutumatu. 29. Mida nimetatakse pöördenurgaks?
Vastavalt valemile (4.1) mõjub talle gravitatsioonijõud GMm Fg = (4.2) ( R + h) 2 Newtoni teise seaduse põhjal saab punktmass kiirenduse, mille mooduliks on Fg GM a= = . (4.3) m ( R + h) 2 Sellist kiirendust nimetatakse vaba langemise kiirenduseks ehk raskuskiirenduseks ja tähistatakse tähega g. Seega avaldub vaba langemise kiirendus GM g= , (4.4) ( R + h) 2 kus M on taevakeha mass, R taevakeha raadius, h proovikeha kaugus taevakeha pinnast. Siit valemist järeldub, et vaba langemise kiirendus ei sõltu langeva keha massist. Katseliselt tõestas selle Galilei, läbitehtud tuletuskäigu abil tõestas selle Newton. Märkus. Valem (4
5 0,395 20 25,18 1,259 1,5851 9,8379 0,031528207 6 0,815 10 18,14 1,814 3,2906 9,77784 0,091712617 3.3.6 Arvutame keskmine gk väärtuse ja keskmise absoluutse vea k gi 1+ gi2+ gi3+ gi 4+ gi5+ gi 6 gk= =9,869 k=gk -gi = 1.15*10-15 6 3.4 Järeldus Maa raskuskiirenduseks tuli 9,86 m/s2, tegelik maa raskuskiirendus on aga 9,81m/s 2. Selline vahe võis sisse tulla ebatäpsete mõõtmistulemuste tõttu. 4. HELI KIIRUS 4.1 Tööülesanne Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine hus. 4.2 Töövahendid Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 4.3 Töö teoreetilised alused Lainete levimisel keskonnas levimise kiirus võrdub: v =f (3)
G =6,67*10-11 Nm2/kg2 Kehtivus: punktmassid kerakujulised kehad Raskusjõud gravitatsioonijõud, kui üks keha on Maa ja teine keha asub Maa lähedal F=mg g raskuskiirendus g =9,8 N/kg GM g= 2 R M Maa mass (6*1024 kg) R Maa raadius (6400 km) 9. Liikumine gravitatsiooni mõjul (vertikaalne, horisontaalne ja horisondiga kaldu visatud keha liikumine). I kosmiline kiirus. Vertikaalselt kukkudes annab Maa igale kehale raskuskiirenduseks g=9,8 m/s2, kui teisi jõude ei mõju. Kui ülespoole ei mõju ükski jõud, kulub kehal maha langemiseks sama kaua aega vertikaalselt, kui ka horisontaalselt ja kaldu langemiseks. Liikumist gravitatsioonijõu mõjul saab arvutada kasutades ühtlaselt muutuvate liikumiste valemeid, võttes kiirenduseks a=g=9,8 m/s2. Kaldu liikumise korral tuleb eraldada x- ja y-telje suunalised kiirused. Raskuskiirendus mõjub ainult kiiruse y-telje projektsioonile
aine hulga kaudu. Erijuhtum. Kõikidele maapinna läheduses asetsevatele kehadele mõjub raskus- jõud P , mille moodul on võrdne keha kaaluga. Katsete abil on kindlaks tehtud, et raskusjõu mõjul omandab mistahes keha vabalangemisel Maale (väikeselt kõrguselt ja õhuta ruumis) ühe ja sama kiirenduse g , mida nimetatakse raskuskiirenduseks ehk vaba langemise kiirenduseks. Kui punktmassile teisi jõudusid ei mõju, siis (2.2) P =m g millest saame seose moodulite vahel P =mg (2.3) ja järelikult
t. liikumine lõpeb seismajäämisega, siis 0 = vo + at ja vo = - at Kiirenduse üheks liigiks on raskuskiirendus (vabalt langeva keha kiirendus) Raskuskiirendust tähistatakse g . Maakera ühes ja samas punktis on kõikide kehade raskuskiirendus ühesugune. Raskuskiirendus väheneb kõrguse suurenedes merepinnast. Samuti oleneb g väärtus laiuskraadist: ekvaatoril on see 9, 78 m / s2 ja poolustel 9,83 m/s2 Tartus 9.818 m/s2 Keskmiseks raskuskiirenduseks loetakse g = 9,8 m/s2. Kooli arvutusteks võetakse g 10 m/s2 . Vabal langemisel kehtivad samad kiiruse valemid, kuid kiirendus - a asemel on valemis raskuskiirendus g . g = (v - vo)/ t Visatud kehadega seotud ülesannete lahendamisel tuleb silmas pidada, et ülesvisatud keha algkiirus ei ole kunagi null. vo 0, lõppkiirus võib olla null v = 0 , sest kiirus pidevalt väheneb.
vertikaalsihi märkimiseks. Ühtlaselt kiireneva liikumise korral saame valemi (1.10) põhjal a t2 z = z 0 + v0 z t + z 2 . (1.14) v z = v0 z + a z t Oletame, et liikumine toimub maapinna vahetus läheduses. Sel juhul võime öelda, et keha r liigub kiirendusega g , mida nimetatakse ka raskuskiirenduseks ehk vaba langemise kiirenduseks. Maapinna vahetus läheduses on selle arvuline väärtus ligikaudu 9,8m / s 2 . Tegelikult see väärtus kahaneb kõrguse suurenedes, kuid maapinna läheduses võime selle väärtuse lugeda piisavalt suure täpsusega konstantseks. Seega vabalt langeva keha kiirenduse z-telje sihiline komponent on –g, kiirenduse ülejäänud komponendid võrduvad alati nulliga. Miinusmärk tuleb sellest, et see kiirendus on suunatud allapoole: az = −g
suurus R + h. Seega raskusjõud väheneb Maa pinnast kõrgemal. Gravitatsioonivälja tugevus on defineeritud kui jõud, mis mõjub ühikulise massiga kehale (näiteks 1 kg massiga kehale). Maa pinnal on mingile kehale mõjuva raskusjõu ja selle keha massi suhe jääv suurus. Seega F/m = const. Newtoni II seaduse kohaselt on jõu ja massi suhe võrdne kiirendusega. Antud juhul on see kiirendus see, millega ülestõstetud keha hakkab vabakslaskmisel liikuma Maa poole. Seda kiirendust nimetatakse raskuskiirenduseks g. Seega raskuskiirendus näitabki gravitatsioonivälja tugevust. Raskuskiirenduse väärtuse saab välja arvutada: g = Gm. M /mR2 = GM/R2. Kui arvutus läbi teha, saame, et g = 9,81 m/s2. 1 Punktmassiks loeme keha, mille mõõtmed on palju väiksemad kehadevahelisest kaugusest. 3 Välja jõujooned on jooned, millele väljatugevuse vektor on puutujaks. Igat ruumipunkti
annaabi.ee 
