7 ÕISIKUD Õisikuks nimetatakse õite kogumikku taime varrel. Vastavalt õisikute harunemisviisile saab nad jaotada kaheks suureks rühmaks: kobar- ja ebasarikõisikud. Kobarõisikutel on harunemine kobarjas. Põhitüübideks on siin kobar, mille hästi arenenud peateljele kinnituvad õieraod õitega(toomingal, maikellukesel). Pea ehk tähk erineb kobarast selle poolest, et õied on raotud ja kinnituvad vahetult õisikuteljele (teelehel). Kobaraga sarnaneb pööris kuid erinevalt kobarast harunevad sellele õisiku peateljele kinnituvad külgharud (kaeral). Õisikud mille jämenenud ja lihakaks muutunud peateljele kinnituvad raotud õied, nimetatakse tõlvikuks (maisil). Nutt on õisik kus lühenenud peateljele kinnituvad raotud või lühiraolised õied (ristikul). Kui laienenud ja lamenenud liua- või korvitaolisel
Endospermi ja idusse LINA Joonis 118 1 seemnekest 2 endosperm 3-6 idu 3 idujuur 4 iduvars 5 idupung 6 idulehed 7 viljakest 8 perisperm Joonis 120 1 idujuur 2 mikropüül 3 seemnenaba 4 seemneõmblus 5 seemnekest 6 pung 7 iduvars 8 iduleht ÕISIK Õisikute põhitüübid: · Kobar - hästi arenenud peateljele kinnituvad õieraod õitega (TOOMINGAS, MAIKELLUKE); · Pea ehk tähk - raotud õied kinnituvad vahetult õisikuraole (TEELEHT); · Pööris - kobarast tulenev liitõisik, millel peateljest lähtuvad harud omakorda hargnevad (NURMIKAS, KAER); · Tõlvik - õisiku peatelg on muutunud laiaks ja lihakaks (MAIS); · Nutt - laiale ja lühenenud peateljele kinnituvad raotud õied (RISTIK, ÄIATAR); · Korvõisik - õisikutelg meenutab liuda (VÕILILL, KUMMEL); · Kännas - alumised õieraod on ülemistest pikemad, mille tõttu kõik õied asetsevad enam-
allpool moodustub jälle kaks külgharu, mis omakorda samal viisil harunevad 128. metstähthein KOBAR Õisiku peateljele kinnituvad õied on pikemate või lühemate raagudega 129. harilik toomingas NUTT Õisiku lühikesele laienenud peateljele kinnitub palju raotuid või väga lühiraolisi õisi 130. mägiristik PÖÖRIS liitõisik, mille külgharud kannavad kobarataolisi osaõisikuid 131. TÄHK 132. piklik õisik, mille peateljele kinnituvad raotud õied või pähikud 133. kõrreliste puhul tähendab see, et peatelje sõlmekohtadesse kinnituvad harud, mis kannavad raolisi pähikuid URB nõrga rippuva või painduva peateljega õisik, millele kinnituvad raotud õied 134. lepa isasurvad 135. lepa emasurvad sageli on isas- ja emasõied koondunud eraldi urbadesse sarapuu 136. isasurvad 137
taimeks: see on taim, kes levib kõikjale, kuhu inimesed liiguvad. Sellise levimise abil on ta jõudnud maakera kõikidele mandritele ja nii on võib-olla huvitav teada, et tema päriskoduks on näiteks Eestimaal eelkõige mererannikud. Omapärased on ka suure teelehe õisikud, mis võivad taime kaunistada suve algusest kuni sügiseni. Teelehe pikka peenikest rullikujulist õisikut nimetatakse tähaks. See on selline pikk ja peenike õisikutüüp, kus õied on peaaegu raotud. Suure teelehe õied on küll imepisikesed, kuid neil on siiski olemas kõik õie osad: tupplehed, kroonlehed, tolmukad ja emakad. Õitsemise ajal paistavad silma ilusad tolmukad, mis on õiest kuni mitu korda pikemad. Nii on õisik nagu lillade ilukarvadega ehitud. Peagi valmivad aga teelehel seemned. Need asuvad kupardes, nagu näiteks mooni seemned. Alati tunneb aga suure teelehe ära kimbuna maapinnalt algavate peaaegu paljaste munakujuliste lehtede järgi.
enam lehte n eerika Õis Tupplehed Kroonlehed Kaheli õiekate Üheli õiekate Ühesugulised Kahesugulised Ühe- kahe- ja kolmekojalised Õisikutüübid Vastavalt harunemisviisile: a) kobarõisikud e ratsemoossed b) ebasarikõisikud e tsümoossed Kobarõisikud jaotuvad: a) kobar- õietelg kasvab tipust edasi ja külgpungadest arenevad õisiku õisi kandvad külgharud n ploomipuu, kukerpuu Õisikutüübid b) tähk- raotud õied kinnituvad otse õisikuteljele n pöök c) pööris- liitõisik, mille külgharud harunevad omakorda kobarjalt n saar, liguster, sirel d) kännas- alumised õieraodon ülemistest pikemad ning õied asuvad peaaegu ühel tasapinnal n jaapani enelas e) sarikas- õisikud, mille kobara peatelg on redutseerunud n enelad Õisikutüübid f) ebasarikas- õisik, mille peatelg lõpeb õiega, õiest allpool asuvad kaks külgharu, millised on
Õied puhkevad õisiku aluselt tipu poole. Kobar esineb roosõielistel, ristõielistel, mailaselistel, käpalistel ja mitmetes teistes sugukondades. nutt - õisik, mille laienenud õiepõhjale kinnituvad õieraotud või väga väikese õieraoga õied. Nuti alusel asuvaid kõrglehti nimetatakse üldkatiseks. Nutt esineb liblikõielistel, uniohakalistel, sarikalistel jt. korvõisik- õisik, mille laienenud lamedale või kumerale põhjale on tihedalt kinnitunud raotud keel- ja putkõied või ainult ühed neist. Õisiku serval asuvaid õisi (enamasti keelõisi) nimetatakse äärisõiteks. Korvõisikut väljastpoolt ümbritsevat kõrglehtedest katet nimetatakse üldkatiseks. Korvõisik meenutab mõnevõrra teiste lillede õisi ja sellepärast nimetatakse seda kõnekeeles õieks. sarikas- sarikõisik on õisik, kus ühepikkused õieraod väljuvad ühest kohast. Sarikas on pearaag lühenenud, aga külgraod pikenenud, nii et nad on kõik ühepikkused
...1 m kõrguse ja umbes sama laia kidura põõsakesena soodes ja rabades Eesti põhja- ja lääneosas. Üldlevik Euraasia põhja-alad ja Kesk-Euroopa kõrgmäestikud. Tsoon II. 1789. Tunnused: Võrsed: peened, tihekarvased. Lehed: ümarad, või on lehtede laius pikkusest suurem, 0,5.....1,5 x 1.....2 cm, täkilise servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, leheroots lühike, sügisvärvus oranzikas kuni punane. Õied: urvad püstised, -urvad raolised, -urvad raotud, IV-V. Viljad: emasurvad ovaalsed, helepruunid, kuni 8 mm pikad ja kuni 5 mm laiad, pähklike kuni 2 mm pikk, lennutiib seemnest mitu korda kitsam, IX-X. Haljastuses olulist tähtsust ei oma, kuigi võiks kasutada kiviktaimlates jm. koos teiste kääbuskasvuliste liikide ja sortidega (pajud, rododendronid, jm.). 26. Perekond lepp ja perekond valgepöök Perekond lepp (Alnus Mill.) Alnusteks nimetasid leppasid vanarooma kirjanikud Plinius, Vetruvius jt
Õisiku puhul võib aga taim loobuda kehvalt tolmeldatud õitest ja kasvatada seemed vaid hästitolmeldatud õitest. ÕISIKUTE TÜÜBID: 1) Kobarõisikud e ratsemoossed õisikud 2) Ebasarikõisikud e tsümoossed õisikud, külgharud võivad kasvada peateljest pikemaks. Paljudel taimedel on väikesed õied, mis on koondunud suurtesse õisikutesse. Õisik on hästi nähtav ja võimaldab seega ka väikeseõielistel taimedel edukalt putukate abil tolmelda. Raotud õied moodustavad pea e täha, urva, nuti, korvõisiku (korviku) või tõlviku. Peal on peneiek telg, mis asetseb püsti, mitte rippuvalt nagu urval. Kui ühel teljel asub palju paid, siis nimetatakse seda õisikut liitpeaks. Peale sarnane on kobar, mida iseloomustavad raolised õied. Nutile, korvõisikule ja tõlvikule on iseloomulik paksenenud õisikupõhi. Korvõisikul on see lame ja lapik, tõlvikul jäme nuiataoline ja nutil nende kahe
0,5....1 m kõrguse ja umbes sama laia kidura põõsakesena soodes ja rabades Eesti põhja- ja lääneosas. Üldlevik Euraasia põhja-alad ja Kesk-Euroopa kõrgmäestikud. Tunnused: Võrsed: peened, tihekarvased. Lehed: ümarad, või on lehtede laius pikkusest suurem, 0,5.....1,5 x 1.....2 cm, täkilise servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, leheroots lühike, sügisvärvus oranzikas kuni punane. Õied: urvad püstised, -urvad raolised, -urvad raotud, IV-V. Viljad: emasurvad ovaalsed, helepruunid, kuni 8 mm pikad ja kuni 5 mm laiad, pähklike kuni 2 mm pikk, lennutiib seemnest mitu korda kitsam, IX-X. Haljastuses olulist tähtsust ei oma, kuigi võiks kasutada kiviktaimlates jm. koos teiste kääbuskasvuliste liikide ja sortidega (pajud, rododendronid, jm.). 26. Perekond lepp ja perekond valgepöök Perekond lepp (Alnus Mill.) [ánus]
1) Kobarõisikud e. ratsemoossed õisikud; 2) Ebasarikõisikud e. tsümoossed õisikud, külgharud võivad kasvada peateljest pikemaks. 39 Paljudel taimedel on väikesed õied, mis on koondunud suurtesse õisikutesse. Õisik on hästi nähtav ja võimaldab seega ka väikeseõielistel taimedel edukalt putukate abil tolmelda. Raotud õied moodustavad pea ehk täha, urva, nuti, korvõisiku (korviku) või tõlviku. Peal on peenike telg, mis asetseb püsti, mitte rippuvalt nagu urval. Kui ühel teljel asub palju päid, siis nimetatakse seda õisikut liitpeaks. Peale sarnane on kobar, mida iseloomustavad raolised õied. Nutile, korvõisikule ja tõlvikule on iseloomulik paksenenud õisikupõhi. Korvõisikul on see lame ja lapik, tõlvikul jäme nuiataoline ja
leheroots kuni 1,5 cm pikk, näärmeteta. Lehe pikkus 6...12 cm, laius 1...1,5 cm. Abilehed teritunud tipuga, näärmeliselt saagja servaga varisevad koos lehtedega. · Võrsed peened, punakaspruunid kuni punased, läikivad, heleda vahakirmega kaetud. Pungad võrsele hoiduvad, piklikud, kuni 7 mm pikad, vahel veidi karvased. · Õitseb enne lehtimist mai algul, urvad peaaegu raotud, kuni 3,5 cm pikad, rihedalt siidkarvased. · Dekoratiivse liigina kasvatatakse ilupuuna parkides ja haljasaladel, hea meetaim. Paljundatakse pistokstega, sobib kuivade liivaalade kinnistamiseks 73. Dendroloogia mõiste Sõna dendroloogia on tuletatud kahest kreekakeelsest sõnast: dendron tähendab puud, puitunud tüvega (varrega) taime ja logos teadust, õpetust. Dendroloogia on seega teadus puu- ja põõsaliikidest
Õisiku puhul võib aga taim loobuda kehvalt tolmeldatud õitest ja kasvatada seemned vaid hästitolmeldatud õitest. Õiskute tüübid: 1) Kobarõisikud e. ratsemoossed õisikud; 2) Ebasarikõisikud e. tsümoossed õisikud, külgharud võivad kasvada peateljest pikemaks. Paljudel taimedel on väikesed õied, mis on koondunud suurtesse õisikutesse. Õisik on hästi nähtav ja võimaldab seega ka väikeseõielistel taimedel edukalt putukate abil tolmelda. Raotud õied moodustavad pea ehk täha, urva, nuti, korvõisiku (korviku) või tõlviku. Peal on peenike telg, mis asetseb püsti, mitte rippuvalt nagu urval. Kui ühel teljel asub palju päid, siis nimetatakse seda õisikut liitpeaks. Peale sarnane on kobar, mida iseloomustavad raolised õied. Nutile, korvõisikule ja tõlvikule on iseloomulik paksenenud õisikupõhi. Korvõisikul on see lame ja lapik, tõlvikul jäme nuiataoline ja
Kasvab meelsasti kultuurist mõjutatud paikades: kraavides, lodumetsa sihtidel jne. Metskõrkjas on mitmeaastane, lühikese risoomiga ja risoomivõsunditega, 50-120 cm kõrge rohttaim. Vars püstine, lehistunud, kolmekandiline kuni 9 mm läbimõõdus. Lehed lineaalsed, kahekurrulised, 0,5-1,9 cm laiad, karedad. Õisik tip-mine, pöörisjas ja laiuv, 10-20 cm pikk. Õisiku alusel 3 või 4 kandelehte, millest alumine sageli õisikust üle ulatub. Pähikud 2 või 3-kaupa, raotud, 3-4 mm pikad, munajad. Õitseb mai lõpust juulini, viljub alates augustist. Viljaks kolmekandiline pähklike. Kasutamine: noorelt sobiv loomasöödaks. Varsi saab kasutada punumistöödeks (korvid, matid jne.). Samblarinne: on katekendlik tüviksammal, lehiksamblad, teravtipp, turbasamblad, raunik. Mätastel laanik, palusammal, harilik kaksikhammas, kähar salusammal. Raiestikel on alustaimestu väga lopsakas. Märgatavalt suureneb sookastiku, metskõrkja,
annaabi.ee 
