.................................................................... 6 Imetajad............................................................................................................................... 7 Taimestik................................................................................................................................. 8 Vetikad................................................................................................................................ 8 Rannikutaimed..................................................................................................................... 8 Kasutatud kirjandus................................................................................................................. 9 . Sissejuhatus Läänemeri on Atlandi ookeani osa. Tal on mitu nime, näiteks rootslased kutsuvad Läänemerd Idamereks. Palju teatakse ka Balti mere nimetust. Läänemerega me tavaliselt
punavetikate värvus roosast tumepunaseni · Meres on punavetiktaimed olulised orgaanilise aine tootjad · Punavetikate tähtsus seisneb ka vee looduslikus isepuhastumises Pruunvetikas · Mõni liik võib kasvada isegi 30-60 meetri pikkuseks · Pruunvetikate värvus varieerub oliivrohelisest tumepruunini · Nad kasvavad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, 6-15 meetri sügavusel · Eesti vetes on kõige sagedasem põisadru Rannikutaimed Astelapaju · Põhjalahe saarte tuntuim taim · Oksad okkalised ja teravad · Valgusnõudlik · Kasvab kuival pinnasel · Hilissügisel valmivad marjad, mis sisaldavad rohkesti C-vitamiini Liiv-vareskaer · Kasvab kuni 1m kõrguseks · Õisik 30cm pikkune · Pikad kitsad lehed · Roomav risoom takistab liiva liikumist mererannal ja luidetel Merikapsas · Kasvab veepiiri lähedal, nii et juured ulatuvad merevette · 1m kõrgune põõsakujuline taim
· ROHEVETIKAS 2) Asub meetri sügavusel 3) Pakub varju ja toitu veeloomadele 4) On üheaastased taimed · PRUUNVETIKATE EHK PÕISADRU 1) Soome rannikute suurim vetikas 2) Kasvab kuni poole meetri kõrguseks 3) Moodustab madalas vees 0,53m sügavusel suuri kooslusi · PUNAVETIKAD 1) Ulatuvad kõige sügavamale 2) Kohastunud vähese valgusega 3) Punavetikate vahel on rohkesti rannakarpe 2) Rannikutaimed · ASTELPAJU 1) Põhjalahe saarte tuntuim taim 2) Oksad okkalised ja teravad 3) Valgusnõudlik 4) Kasvab kuival pinnasel 5) Hilissügisel valmivad marjad, mis sisaldavad rohkesti Cvitamiini · MERIHUMUR 7 1) Madal taim 2) Paksude lehtedega 3) Talub soolsust ja kuivust Kokkuvõte:
7%; kõrrelised, roosõielised 6%. Lisaks looduslikule floorale: Kultuurtaimed, Tulnukad (555), Naturaliseerunud liigid (232), Invasiivid (37). Eesti floora mitmekesisuse põhjused on erinev mulla lähtekivim eri paigus, erinevad veeolud ja pikk rannajoon, kliima erinev kontinentaalsus. Liigirikkus langeb läänest itta, kuid mitte lõunast põhja. Flooraelement - Rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. Tsirkumpolaarsed 327 taksonit - hall lepp; tsirkumpolaarsed rannikutaimed 10 rand-seahernes; Euroopa rannikutaimed 15 rand- ogaputk; arktomontaansed 15 mägi-kadakkaer; Põhja-Euroopa 79 - tuhkpihlakas; Euroopa 355 lõhnav käoraamat; Eurosiber 442 harilik tamm; Euraasia 200 lehitu pisikäpp; endeemid 82. Levila piir - 538 taksonit on oma levila piiril Eestis: 128 kirdepiir, 121 põhjapiir, 56 kagupiir, 52 loodepiir, 45 idapiir, 27 lõunapiir, 15 läänepiir, 11 edelapiir.
Alalised lubjatoitelised järved toituvad alalistest allikatest. Põhjas on paks mändvetikatega kaetud lubjakiht. Ajutised lubjatoitelised järved toituvad kevadallikatest ja kuivavad suve lõpul. EESTI TAIMESTIK 6. Eesti floora ajalugu jääaja järgselt 7. Flooraelemendid, näited Flooraelement - Rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib 1) Tsirkumpolaarsed Hall lepp 2) Tsirkumpolaarsed rannikutaimed Randseahernes 3) Eurosiber Harilik tamm 4) Euraasia - Lehitu pisikäpp 5) Euroopa - Lõhnav käoraamat 6) Euroopa rannik - Rand-ogaputk 7) Põhja-Euroopa- Tuhkpihlakas 8) Arktomontaanne - Mägi-kadakkaer 8. Eesti floora liigirikkus Eesti floora mitmekesisuse põhjused: · Erinev mulla lähtekivim eri paigus · Erinevad veeolud ja pikk rannajoon · kliima erinev kontinentaalsus 9. Taimegeograafiline rajoneering 10
Pärast jää taandumist 14 000 kuni 12 000 aastat tagasi algas taimkatte pealetung, eriti Kagu-Eestis. Alul subarktiline tundrataimestik: alpi voipätakas, koldjas selaginell, vaevakask, kukemari, mustikas ja pohl, harakuljus, rabamurakas, rootsi kukits, drüüas. 2. Flooraelemendid, näited (Rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib) Eurosiber - Harilik tamm Euraasia lehitu pisikäpp Tsirkumpolaarsed hall lepp Tsirkumpolaarsed rannikutaimed randseahernes Euroopa rannik - Rand-ogaputk Euroopa lõhnav käoraamat Põhja-Euroopa tuhkpihlakas Arktomontaanne mägikadakkaer 3. Eesti floora liigirikkus Erinev mulla lähtekivim eri paigus Erinevad veeolud ja pikk rannajoon kliima erinev kontinentaalsus 4. Taimegeograafiline rajoneering A Kesk-Euroopa provints, B Ida-Euroopa provints Emoc saarte ja ranniku valdkonna lääneranniku ja saarte lääne-alavald. Emor lääneranniku ja saarte ida alav.
Geoelemendid ehk flooraelemendid aitavad rekostrueerida floora ja vegetatsiooni kujunemislugu. Taimede levik levikuatlas Taimeliikide leiuandmete seostamisel kaardiga moodustubki levikupilt levikuareaal Arktiline ja arktomontaanne flooraelement (Eestis 15 liii ehk 1%).Nt odajas astelsõnajalg, murakas Tsirkumpolaarne flooraelement (Eestis 251 liiki ehk 16,3%). Nt metsosi Katkestunud tsirkumpolaarne (Eestis 76 liiki ehk 4,9%). Nt rohekas uibuleht Tsirkumpolaarsed rannikutaimed (Eestis 10 liiki ehk 0,7%). Nt randmalts Euraasia flooraelement (Eestis 200 liiki ehk 13%) Eurosiberi flooraelemnt ( Eestis 442 liiki ehk 22,7%). Nt seaohakas Euroopa flooraelement (Eestis 434 liiki ehk 28,2%). Nt püramiidjas koerakäpp (inimtegevust väga ei salli). Euroopa rannikutaimed (Eestis 15 liiki ehk 1%) Aasia flooraelement (Eestis 124 tulnukliiki). Nt punane leeder. Kanada flooraelement (Eestis 127 tulnukliiki). Nt kanada vesikatk Ainult kultuuris tuntud liigid (Eestis 32 liki)
· Atlantikumi alguses: kliima soojenemine/merelisemaks muutumine. Soolase vee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus. · Subboreaali keskosas: karjakasvatus/põllundus > inimkaaslejad liigid. Inimpelglike pärismaiste liikide vähenemine. · Flooraelement: rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. o Tsirkumpolaarsed: hall lepp o Tsirkumpolaarsed rannikutaimed: randseahernes o Euraasia: lehitu pisikäpp o Eurosiber: harilik tamm o Euroopa: lõhnav käoraamat o Euroopa rannik: rand-ogaputk o Arktomontaanne: mägi-kadakkaek o Põhja-Euroopa: tuhkpihlakas · Taimegeograafiline rajoneering: mingi territooriumi teatavate looduslike nähtuste seaduspärasuste üldistamine ja rühmitamine ning selle kujutamine kaardil.
Atlantikumi alguses: kliima soojenemine/merelisemaks muutumine. Soolase vee sissetungiga suurenes mereelustiku liigirikkus. Subboreaali keskosas: karjakasvatus/põllundus > inimkaaslejad liigid. Inimpelglike pärismaiste liikide vähenemine. Flooraelement: rühm liike, mille levila ligikaudu ühtib. o Tsirkumpolaarsed: hall lepp o Tsirkumpolaarsed rannikutaimed: randseahernes o Euraasia: lehitu pisikäpp o Eurosiber: harilik tamm o Euroopa: lõhnav käoraamat o Euroopa rannik: rand-ogaputk o Arktomontaanne: mägi-kadakkaek o Põhja-Euroopa: tuhkpihlakas Taimegeograafiline rajoneering: mingi territooriumi teatavate looduslike nähtuste seaduspärasuste üldistamine ja rühmitamine ning selle kujutamine kaardil.
Töölehed saadavad enamikku ajutisi näitusi ja lisaks püsiekspositsioonide baasil toimuvatele ekskursioonidele korraldatakse muuseumi saalides muidki harivaid üritusi (näiteks metsanädala ettevõtmised). Valminud on koolieelikutele mõeldud "Avastuste ruum". Loengud Botaanika o Eesti sood o Kaitsealused taimed Eestis o Eesti ravim- ja mürktaimed o Seened o Eestimaa erilised taimed (soomlase silmis) o Rannikutaimed o Kagu-Aasias botaaniku pilguga Geoloogia o Eesti geoloogiline ehitus o Eesti fossiilid (näidised) o Eesti kivimid ja mineraalid (näidised) o Elu areng Maal o Kalliskivid (näidised) o Vulkaanid ja maavärinad Entomoloogia o Hiiglasi putukamaailmas o Huvitavaid Eesti mardikaliike ja nende levik o Puidus tegutsevad mardikad o Mardikalised, nende eluviisid, elupaigad Zooloogia
Töölehed saadavad enamikku ajutisi näitusi ja lisaks püsiekspositsioonide baasil toimuvatele ekskursioonidele korraldatakse muuseumi saalides muidki harivaid üritusi (näiteks metsanädala ettevõtmised). Valminud on koolieelikutele mõeldud "Avastuste ruum". Loengud Botaanika Eesti sood Kaitsealused taimed Eestis Eesti ravim- ja mürktaimed Seened Eestimaa erilised taimed (soomlase silmis) Rannikutaimed Kagu-Aasias botaaniku pilguga Geoloogia Eesti geoloogiline ehitus Eesti fossiilid (näidised) Eesti kivimid ja mineraalid (näidised) Elu areng Maal Eesti Meremuuseum Kalliskivid (näidised) Vulkaanid ja maavärinad Entomoloogia Hiiglasi putukamaailmas Huvitavaid Eesti mardikaliike ja nende levik Puidus tegutsevad mardikad Mardikalised, nende eluviisid, elupaigad Zooloogia Kõrgarktikast ja sealsest elustikust Eesti kaladest Vihmametsa elustikust Sulawesi saare näitel
Geoelemendid ehk flooraelemendid aitavad rekostrueerida floora ja vegetatsiooni kujunemislugu. Taimede levik – levikuatlas Taimeliikide leiuandmete seostamisel kaardiga moodustubki levikupilt – levikuareaal Arktiline ja arktomontaanne flooraelement (Eestis 15 liii ehk 1%).Nt odajas astelsõnajalg, murakas Tsirkumpolaarne flooraelement (Eestis 251 liiki ehk 16,3%). Nt metsosi Katkestunud tsirkumpolaarne (Eestis 76 liiki ehk 4,9%). Nt rohekas uibuleht Tsirkumpolaarsed rannikutaimed (Eestis 10 liiki ehk 0,7%). Nt randmalts Euraasia flooraelement (Eestis 200 liiki ehk 13%) Eurosiberi flooraelemnt ( Eestis 442 liiki ehk 22,7%). Nt seaohakas Euroopa flooraelement (Eestis 434 liiki ehk 28,2%). Nt püramiidjas koerakäpp (inimtegevust väga ei salli). Euroopa rannikutaimed (Eestis 15 liiki ehk 1%) Aasia flooraelement (Eestis 124 tulnukliiki). Nt punane leeder. Kanada flooraelement (Eestis 127 tulnukliiki). Nt kanada vesikatk Ainult kultuuris tuntud liigid (Eestis 32 liki)
annaabi.ee 
