Aafrikast laevu ja püüdsid kristlasi orjadeks. Mõned piraadid, nagu Blackbeard (Musthabe, Edward Teach), olid kuulsad oma kohutava julmuse poolest. Enamik piraate olid mehed, kuid oli ka naisi. Loodeväil Prantsuse, Hollandi ja Briti maadeuurijad püüdsid purjetada ümber Pühja-Ameerika. See ei läinud neil korda, sest loodeväil oli kinni külmunud. Meresõitjail ei õnnestunud ka leida kirdevälja ümber Aasia. Hilisemad maadeuurijad 1650. aastaks olid inimesed kaardistanud mandrite rannajooned. Järgmise 250 aastaga täpsustati detaile. James Cook uuris Vaikset ookeani. Lewis ja Clarke läbisid Põhja-Ameerika. Mungo Park, David Livingstone, Henry Stanley ja teised uurisid Aafrikat. 20. sajandi algul jõudsid maadeuurijad põhja- ja lõunapoolusele. 1275 Marco Polo jõuab Hiina. 1332 Ibn Batuta jõuab Indiasse.
tasane merepõhi, mida nüüdseks katavad metsad ja sood ning puisniidud ja rannakarjamaad. Rannajoon on pikk ja sakiline, Matsalu lahe roostik ning muudki kaitsealad. Pärnust lõuna poole Liivi lahe rannikumadalik kuni Lätis Riiani välja. Sellele iseloomulikemateks loodusvormideks on liivaluited ja nende taha jäävad madalamad soostunud alad. Lääne-Eesti maastikuvaldkonda kuuluvad ka Eesti suuremad saared Saaremaa, Hiiumaa, Muhu, Vormsi. Saarte pinnamood on tasane, rannajooned küllaltki liigendatud ja mitmekesised. Saartel leidub nii liivast randa kui ka soostunud roostikke ja siseveekogusid. Iseloomulikud saartele on kadakased rannakarjamaad, leidub ka korralikku metsa ning iseäranis Saaremaal rannikupanku. Aluspinnas domineerivad erinevad lubjakivilademed, leidub ka dolomiiti. Lääne-Eesti rannikumadalik Liivi lahe rannikumadalik (Tolkuse raba) Hiiumaa I.3 Vahe-Eesti: on Madal- ja Kõrg-Eesti piirialaks. See on soine ja metsane vöönd,
Sisemeri 4 Kas Läänemeri on sügav? Kui suur on tema Ei. 55m keskmine sügavus? 5 Nimeta Läänemere lahed (3) Põhjalaht ehk Botnia laht, Soome laht ja Liivi laht 6 Milline on Eesti rannajoon? Hästi liigestunud ja kääruline 7 Miks moodustab mööda eesti kaarti Sest rannajoone hulka loetakse ja saarte mõõdetud rannajoon 1/3 tegelikust Eesti rannajooned rannajoonest? 8 Mitu saart on Eestis? Üle 1500 9 Mis on poolsaar? Kitsas mandri osa, mida ulatub kaugele merre 10 Mis on neem? Poolsaare tipp 11 Mis on laht? Mere osa, mis tungib sügavale maismaasse 12 Nimeta Eesti lahtesid (6) Narva, Kolga, Tallinna, Haapsalu, Matsalu ja
küsimuste (loodus, tootmine, kommunikatsioon) juures. "Tunnetuslik kaardistamine" tähendab tänapäeval palju rohkem kui 1960-ndatel, mil seda lähemalt uuriti. Lisaks sellele, et kogu kaardistamine on laiemas mõttes tunnetuslik, sisaldab ning nõuab see ka valikute tegemist, millegi väljajätmist, ebakindlust ja tähelepanu. Paul Carter toob oma arutelus rabava näite rannajoone kohta: Rannajoon on elementaarne piir maa ja mere vahel ning samuti ka kaardi piir. Tegelikult on aga rannajooned pigem piirkonnad kui jooned (nt. ebastabiilne piirkond tõusu ja mõõna korral), mille kaardistaja peab paratamatult paika panema (ühe joonena). Kokkuvõtteks ütleks, et kaardistamine on üks ülimalt tänuväärt ettevõtmine ning selle tulmus kõigile väga vajalik. Ei saa ju orienteeruda teadmata, kuhu täpselt minema peab. Selline liikmisviis kujuneks päris kaootiliseks ja murettekitavaks eksirännakuks.
) Jääaja järgne maapinna kerge – liustikud rikkusid maakoore isostaatilise tasakaalu: jää raskuse all maapind vajus, pärast selle sulamist hakkas aga kerkima. Praegugi on Eesti, jm Läänemerd ümbritsev ala, kerkiv. Kõige kiiremini kerkib praegu Eesti loodepoole osa (2-3 mm/a). Läänemere põhjapoolses osas, Botnia lahes on kerkimine veelgi kiirem - 9 mm/a. Maapinna kerke tulemusel on tekkinud näiteks Lääne-Eesti saared, mille vanade rannajooned näitavad ka seda, et esialgu oli maapinna kerge kiirem, hiljem aga aeglustus (samuti nt saared, millest on tekkinud poolsaared nt Noarootsi ja järved, mis on maakerke tagajärjel merest eraldunud nt Sutlepa meri). Samuti võib maakerkega seostada maavärinaid, millest tugevaimad on Eestis aset leidnud just loodeosas, kus maakerge on kiireim. Jääajajärgne summaarne tõus ulatub sadadesse meetritesse.
Cambridge ülikooli läks ta vaimulikuks õppima 1828. aasta algul. Seal sõbrunes ta professor Henslowga , mis avaldas tema karjäärile suurt mõju Henslow teadis kõiki loodusteaduse harusid ja Darwin käis tema juures kord nädalas ennast harimas. ( Darwini autobiograafia, Tartu 2006) Darwini saavutused said alguse sellest , kui 1831. liitus ta ekspeditsiooniga purjeka Beagle pardal, mille eesmärgiks oli kaardistada Lõuna-Ameerika ja muude Vaikse ookeani piirkondade rannajooned. Ekspeditsioonile kaasa sai ta tänu Henslowle , kes määras ta reisile palgata looduseuurijaks. Darwini isa ei tahtnud teda algul lubada, kuna kartis et pojast saab ,,elupõletaja". Oli Darwin ju varemgi koolid pooleli jätnud. Lõpuks oli isa nõus teda ikkagi viieaastasele ekspeditsioonile kaasa lubama. Nii jäi ka usuteaduse ülikooliõpingud sedapuhku pooleli. Jõudes ekspeditsiooniga Galapagose saarestikule, mis koosnes kümnest saarest, hakkas Darwin neid võrdlema
mägine ja põlluharimiseks sobivaid tasandikke leidub siin rohkem. Kliima on soe ja niiske, Alpi mäed kaitsevad külmade põhjatuulte eest, mäenõlvadel asuvad niidud sobivad karjakasvatuseks. Ka rannajoon pole sedavõrd liigendatud nagu Kreekas. Selle tõttu tegelesid Itaalia hõimud peamiselt põlluharimisega, pidasid omavahel ühendust eelkõige maismaad mööda ja sõitsid merd märgatavalt vähem kui kreeklased kuna neil puudusid sopised rannajooned, nagu Kreekas neid leida võis. Elanikud suhtlesid omavahel tihedalt. Itaalia geograafiline terviklikkus lõi paremad eeldused ühtse riigi tekkeks. ~ 2000.a. eKr rändasid Apenniini poolsaarele indo-eurooplased. Itaalia rahvad sattusid juba üsna varakult Vaheme keskosa ning ka lääneosas kaubelnud ning kolooniaid rajanud foiniiklaste ja kreeklaste kultuusimõju alla. Apenniini poolsaare kesk- ja lõunaosas elasid itaallased, Kesk-Itaalias elas üks itaallaste haru latiinid
mõistagi pärast jää taganemist, mil ala muutus inimestele elamiskõlblikuks. Tegu oli põhjapõdraküttidega. Sellest veelgi hiljem, u 9000 eKr Läänemere põhja- ja lõunarannikul aga Ahrensburgi kultuur. 10 0008000 eKr levis Poolat, Lõuna-Leedut ja Valgevenet hõlmanud Swidry kultuur. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg 10 0005000 eKr. Mesoliitikum jääb jääajajärgsesse aega. Jää sulas, veetase tõusis ning osa maid jäi vee alla. Muutusid rannajooned, tekkisid uued jõed ja järved. Eriti suured olid sellised muutused mõistagi varasematel jääserva lähedastel aladel. Kliima muutus üldiselt soojemaks, põhjapõtrade karjad taandusid põhja poole, asemele tulid karud, metskitsed, põdrad. Metsade osatähtsus suurenes. Laienes asustus ja suurenes rahvaarv, tekkis võrdlemisi palju lokaalseid arheoloogilisi kultuure. Mesoliitikum lõppes maaviljeluse tekkimisega. Seega on mesoliitikum teatud mõttes üleminekuaeg
Need pinnavormid ning maismaa- ja meresetete vaheldumine geoloogilistes läbilõigetes kinnitavad, et meri on kord taandunud, kord peale tunginud, põhjustades kord soostumist, kord rannalaguunide kujunemist. · Olenevalt rannikuala kerkimise erinevast kiirusest on Läänemere erivanuselitel arengufaasidel välja kujunenud rannajooni mitmesugusel absoluutkõrgusel · Eestis 30 rannajoont, siin on vanad rannajooned kõige paremini säilinud · Rannajoonte tõususpektrit mõjutavad maakoore kerge ja veehulga muutus Läänemere nõos Läänemeri Eemi jäävaheajal · Läänemere lõunaosas oli meri juba paleogeenis · Kvaternaari jäätumiste ajal hävitas liustike liikumine üle nõo varemkuhjunud settedvähe andmeid selle kohta · Holsteini meri säilinud tüsedad liivade ja savide kompleksid. Kliimatingimused olid
Siis eraldas Austraaliat Aasia rannikulähedastest saartest suhteliselt lühike vahemaa. Kagu- Aasiale ja Austraaliale on iseloomulik konservatiivne kivitöötlus, kõige lihtsamad kivitöötlemise tehnoloogiad püsisid kasutusel kümneid tuhandeid aastaid. Vähemalt 80% ajast, mil Austraalia on olnud asustatud, oli ta Uus Guineaga ühendatud ning moodustasid koos ühtse mandri Sahul. U 20 00015 000 a tagasi oli ka Tasmaania osa Austraalia maismaast, tänapäevased rannajooned olid sisemaa pool. Suurem osa kogu piirkonnast oli kuivem. On oletatud, et Austraalia vanim asustus pidi olemas olema juba 50 000 a tagasi, ent konkreetseid asustusjälgi sellest perioodist seni veel leitud ei ole. Mõned uurijad arvavad, et Austraalia asustati juba 60 000 a tagasi. Vanimad dateeritavad leiud on saadud kuivanud Mungo järve äärest Uus Lõuna Walesi lääneosast. Seal ulatuslik asula. Nende juures on lihtsaid kivist riistu, mõningaid inimluid
teekonna Arktika tundras, kus pikenevad päevad loovad ideaalseid tingimusi sigimiseks. Pikaks lennuks saavad linnud energiat oma keha rasvavarudest. Osa linde hoiab energiat kokku, kui nende parv lendab V- kujulises rivis. Liikuma löödud õhk, mida tekitavad eespool lendava linnu lehvivad tiivad, aitab tagatulevat lindu edasi liikuda. Rändavad linnud kasutavad mitmeid mooduseid õige rännutee leidmiseks. Arvatakse, et nad orienteeruvad nn. juhtjoonte järgi (näiteks jõed ja rannajooned). Enne mere ületamist kogunevad maismaalinnud tihti teatud kindlatesse kohtadesse. Mõned linnud kasutavad sisemist kompassi, mis töötab päikese ja tähtede järgi. Kui lind lendab oma marsruudil, arvestab ta päikese ja tähtede liikumist taevavõlvil. c) passiivne kalade rändamine allavoolu või hoovusega kaasa; d) kalade kudemisränne Angerjad elavad ja toituvad Põhja-Ameerika ja Euroopa jõgedes, kuid nad ei sigi seal
annaabi.ee 
