Peremeestaimed: sammaltaimed, enamus sõnajalgtaimede rühmi Kõik paljasseemnetaimede rühmad, enamus katteseemnetaimede rühmi. AM on fülogeneetiliselt vanim mükoriisa tüüp põhilised tunnused esinesid juba 400 miljonit aastat tagasi vanaaegkonnas Ordoviitsiumis peamiseks anatoomiliseks tunnuseks on põõsasjalt harunenud seenehüüfide e. arbuskulite esinemine taimejuure rakkudes. Arbuskulid tekivad juure parenhüümkoe rakuvaheruumides kasvavate seenehüüfide kõrvalharude tungimisel läbi juure rakukesta. Arbuskulit moodustav seenehüüf tungib läbi juure rakukesta, kuid mitte läbi plasmalemma -rakumembraani. Arbuskuli eluiga onumbes üks nädal.Siis arbuskul kollapseerub ning tihti seeditakse juureraku poolt ära. AM võib esineda ka põielaadsete struktuuridena juure rakkudes või rakuvaheruumides, mida nimetatakse vesiikuliteks - lipiidirikkad.
(st. mis eristab neid teistest epidermi rakkudest?) Õhulõhed erinevad teistest epidermi rakkudest, kuna nendes on kloroplastid ja teised valgust neelavad molekulid. 2. Mis põhjustab vee liikumist rakuvaheruumidest läbi õhulõhede atmosfääri? Rakuvaheruumid on veeauruga küllastunud, aga veesisaldus atmosfääris on tihti madal, seetõttu liigub veeaur suurema kontsentratsiooniga alalt väiksema kontsentratsiooniga alale e toimub transpiratsioon. Rakuvaheruumides lehe sees on suhteline niiskus u. 100%. Õhk väljaspool lehte ei ole veega küllastunud, sellest tulenevalt on lehe sisekeskkonna ja välise õhu vahel veeauru rõhu erinevus. See on üks peamisi põhjusi, miks vesi lehtedest atmosfääri liigub 3. Mis on piirkiht lehe pinnal ning mida see õhulõhede juhtivuse seisukohalt taimele tähendab? Piirkiht on gaasikiht lehe pinnal, mis vähendab transpiratsiooni. See tähendab, et taim kaotab
Vee kasutamise efektiivsus on defineeritud kui Taimede veekasutuse kasutegur orgaanilise aine sünteesimisel. WUE = sünteesitud orgaanilise aine hulk/ transpireeritud H2O Õhulõhede passiivne liikumine on Õhulõhede liikumine võib olla ka passiivne, kui avanemise/sulgumise põhjuseks on turgorrõhu muutus sulgrakkude naaberrakkudes. Millest on tingitud turgori muutus õhulõhede avanemisel hommikul Valgus paistab fotosüntees aktiveeritakse CO2 konsentratsioon rakuvaheruumides väheneb spetsiifiliselt retseptorid ( nt PEP – karboksülaas ) reageerib. Valguse toimel aktiveeritakse H+ATP, pumbatakse prootonid välja ning hakatakse K ioone ja Cl ioone rakku transportima veepotentsiaalväheneb vesi liigub rakkudesse turgor suureneb õhulõhed avanevad. Milline valgus soodustab õhulõhede avanemist ja milliste pigmentide poolt see adsorbeeritakse Kõigepealt soodustab seda punane valgus, sinise valguse toimel avanevad õhulõhed veel rohkem
mineraalsed toitained), N-fikseeriv sümbioos. 1.2. Kaitsemutualism- suhe, kus üks liik vastutasuks toidu ja varjupaiga eest kaitseb teist liiki selle vaenlase vastu. Näide: võsu seenendofüüdid, sipelgad ja taimed. Näide: mürmekofüüdid ehk sipelgtaimed, mille vartes, astlais ja mugulais on õõned, kus elavad sipelgad. Sipelgad kaitsevad vastutasuks herbivooride, ronitaimede ja seenpatogeenide eest. Näide: seenendofüüdid elavad taimede rakkudes või rakuvaheruumides ja nad stimuleerivad taime kasvu ning on abiks idanemisel seemnekestade läbimisel. Endofüüt ise kasutab taime poolt toodetud suhkruid ja levimiseks taimorganeid. Seenendofüütide puhul eristatakse veel konstitutsioonilist ja indutseeritud mutualismi. 1.3. Levimismutualism- suhe, kus üks liik aitab teisel liigil levida, saades ise vastutasuks toitu. Tolmeldamine, zoohooria. 1.4. Obligatoorne mutualism- olukord, kus osalevate liikide ellujäämine sõltub täielikult teineteisest
Taliviljade optimaalne külviaeg on siis, kui taimed sügisel jõuavad vegetatsiooniperioodi lõpuks moodustada 2-3 võrset, suudavad arendada välja korraliku juurekava ja koguda vajalikul hulgal tagavaratoitaineid. Optimaalne külviaeg on taliviljadel septembri I-II dekaadil. (Talirukis: 20-30 augustini, talinisu ja triticale: 10 septembrini). 16. Taliteraviljade hukku võivad põhjustada mitmesugused talvekahjustused: 1. Külm külmumise tagajärjel tekivad taimede rakuvaheruumides jääkristallid, mis põhjustavad paisudes rakuseinte lõhkemise. Külmast kahjustatud taimedel on algselt normaalne välimus, kuid peale sulamist nad hukkuvad kiiresti. Külmakahjustusi esineb kõige sagedamini küngastel , kust tuul pühib sageli taimi kaitsva lumekihi ära; 2. Haudumine tekib siis, kui taimed tarvitavad hingamiseks ära varuained ja jäävad seetõttu nõrgaks.niisugune olukord tekib lume all, kus on suhteliselt kõrge temperatuur ja taimede
kraadini, mõned liigid ei talu isegi temp langust alla 0 kraadi. (Laas 1967: 26) Puittaimede elus on väga olulise tähtsusega nende võime hästi taluda madalat temp. ja teisi talvel esinevadi ebasoodsaid tingimusi. Siiski esineb paljudel liikidel külmakahjustusi. Külmapoolt surmatud taimeosad mustuvad, lehed kaotavad turgori ja hukkuvad. Taimede hukkumist madala temp tagajärjel põhjendatakse sageli protoplasma veekaotuse ja koaguleerumisega rakuvaheruumides moodustuvate jääkristallide tõttu, mis põhjustavad ka rakkude rebenemise. (Laas 1967) 7 Metsatsooni puu- ja põõsaliigid on hästi kaitstud talve karmide tingimuste vastu. Lehtpuude pungad ja okaspuude okkad ning pungad taluvad hästi talve kahjulikkust: pungi tatavad tihedalt kattesoomused, paljudel okaspuu liikidel on pungad kaetud vaigukorraga, avatud pungadega liikidel esineb tihe karvastus (lodjapuu jt.), mis
Miks? Prootonite sekreteerimine H+-ATPaasi toimel põhjustab membraani hüperpolariseerumist (membraaniopotentsiaal muutub negatiivsemaks nt -50 mV-80 mV) ja Kin+ kanalid avanevad, ja kaalium siseneb. 53. Kirjutage põhjus-tagajärg ahel mis viib hommikul õhulõhede avanemisele. Hommikul õhulõhed avanevad, sest fotosünteesi algusega päikese tõustes väheneb süsihappegaasi kontsentratsioon rakuvaheruumides. Süsihappegaasi kontsentratsiooni vähenemist tajuvaks sensoriks võib olla sulgrakkude PEP-karboksülaas. Valgusel, eriti sinisel, on ka spetsiifiline, fotosünteesist sõltumata toime. Oletatavalt sinine valgus aktiveerib H+-ATP-aasi sulgrakkude membraanis, mis põhjustab prootonite sekreteerimist, seetõttu membraan hüperpolariseerub, avanevad membraanipotentsiaalist sõltuvad Kin+ kanalid ja K+ sisenevad sulgrakkudesse
gaasianalüsaatoriga (IRGA – infrared gas analyzer). Aparaadi õhukamber kinnitatakse taime lehe külge ning andurid mõõdavad CO₂ ja veeauru sisenemist ja väljumist kambris. Lehega on kambris kokkupuutes ka termopaar, mis mõõdab lehe ja kambrist väljuva õhu temperatuuri. 10. Lehe fotosünteesi intensiivsus on 12 mikromooli CO2-e ruutmeetrilt sekundis. Kui suur peaks olema õhulõhede juhtivus veeaurule, et CO2 kontsentratsioon rakuvaheruumides oleks 3 korda väiksem kui välisõhus, kus see on 360 ppm? Või järeleksamil olid sellised, kõiki ei mäleta loomulikult... Kuidas sõltub taime suhteline kasvukiirus summaarsest fotosünteesist ja taime massist? :S Mis on lehepinnaindeks, Signaalainete mõju taimele, too näide Mis tähendab koefitsient Q10, suurimad ja väiksemad väärtused Süsinik taimes, kust saab, kas limiteerib taime kasvu
ringis,normaalse valgustatuse,mullaniiskuse ja min toitumise korral on fotosüntees taimedes intensiivne.Jahedas kogunevad taimedesse varuained. taimed taluvad 10-12C külma.2)valgus pole vajalik,temp peab langema alla 0C. Toimub vee vähenemine,suureneb rakumahla kontsentratsioon.Talub 20C külma. Talivijade puudused:võivad hukkuda külmumise,haudumise,vettimise,jääkooriku, külmakergituse,lumiseene kajustuse tagajärjel.Külmumine-taime rakuvaheruumides tekivad jääkristallid, mis kasvades purustavad rakke.Et ära hoida tueb külvata õigeaegselt või lumekogumine.Haudumine-taimed kasut varuained ära hingamiseks ja jäävad nõrgaks.Nii on lume all, ei saa fotosünteesida.Sulas mullas tarvitavad taimed suhkruid 3-5mb 1g kuivaine kohta ööpäevas,s.o.3 korda rohkem, kui külmas mullas.Vettimine-hukkuvad õhupuuduse tagajärjel vees või liigniiskes mullas.See on nt savimaadel lohkudes.Et ära hoida, tuleb sulavett ära juhtida
üle 5C,öösel 0C ringis,normaalse valgustatuse,mullaniiskuse ja min toitumise korral on fotosüntees taimedes intensiivne.Jahedas kogunevad taimedesse varuained. taimed taluvad 10-12C külma.2)valgus pole vajalik,temp peab langema alla 0C. Toimub vee vähenemine,suureneb rakumahla kontsentratsioon.Talub 20C külma. Talivijade puudused:võivad hukkuda külmumise,haudumise,vettimise,jääkooriku, külmakergituse,lumiseene kajustuse tagajärjel.Külmumine-taime rakuvaheruumides tekivad jääkristallid, mis kasvades purustavad rakke.Et ära hoida tueb külvata õigeaegselt või lumekogumine.Haudumine-taimed kasut varuained ära hingamiseks ja jäävad nõrgaks.Nii on lume all, ei saa fotosünteesida.Sulas mullas tarvitavad taimed suhkruid 3-5mb 1g kuivaine kohta ööpäevas,s.o.3 korda rohkem, kui külmas mullas.Vettimine-hukkuvad õhupuuduse tagajärjel vees või liigniiskes mullas.See on nt savimaadel lohkudes.Et ära hoida, tuleb sulavett ära juhtida
vanuses. Valgete õielehtede all on näha 3 kõrglehte, mis alguses kaitsevad õienuppu. 10 Lehed koltuvad juba suvel; erinevalt kollasest ülasest, on võsaülase lehed kuni 2 cm rootsuga. Võsaülase õied on valged, ebakindla õielehtede arvuga. Valge värvus tuleneb valguse sisepeegeldusest õhuga täidetud rakuvaheruumides; kui õielehte muljuda, muutub see pruuniks. Pimedas ja vihmase ilmaga õied sulguvad. Nektarit õites pole, vähesed varakevadised õiekülastajad söövad tolmukaid ja otsivad suira. Rahvakalendris oli ülase õitsemisaeg külviaja alguse märgiks. Võsaülane puhkeb aprilli lõpus, peale sinilille, kuid paljudest teistest siiski varem. Varajane õitsemine on võimalik tänu eelmisel aastal risoomi kogutud varuainetele
annaabi.ee 
