Epidermi välispinda katab kutiikula. Õhulõhed ja karvad on varre epidermile vähem iseloomulikud kui lehtedele. *Epidermi all on parenhüümsest põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka aerenhüümiks.Esikoore põhikude võib talitleda säilituskoena. *Esikoore välises, vahetult epidermi all asetsevas kihis paikneb sageli kollenhüüm(tugikoe rakud). Enamasti ei moodusta kollenhüüm lausalist rõngast, vaid
Õhulõhed ja karvad on varre epidermile vähem iseloomulikud kui lehtedele. Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka aerenhüümiks. Esikoore põhikude võib talitleda säilituskoena. Vahel esineb siin kivisrakke ning kaltsiumoksalaadi kristalle. Esikoore välises, vahetult epidermi all asetsevas kihis paikneb sageli kollenhüüm. Enamasti ei moodusta kollenhüüm lausalist rõngast, vaid esineb ribadena varre kantidel. Kõrrelistel ja mõnedel okaspuudel, harvem teistel taimedel, on esikoores esinevaks
Jaotusruumala näitab ravimi võimet tungida kudedesse. Jaotusruumala arvutamine Arvestatakse ravimi kontsentratsiooni mõõtmiste seeriaid vereplasmas ajafunktsioonina. Ühe-, kahe- ja mitmekambriline mudel. Kahekambrilise mudeli põhjal võib välja arvutada iga kambri jaotusruumala. Arvutatakse kaudselt. Kehas leiduv vesi On jaotunud mitmesse kambrisse: vereplasma jm. rakusisene vedelik ning rakuvaheruumide ning rakuväline vesi. Kõigis neis esinevad ravimid nii vabalt kui seotult. Ravimi liikumine kambrite vahel sõltub koebarjääride läbimisest, seondumisest kambrite see, keskkonna pH-st, lipiid-vee vahekorrast jpm. Ravimite jaotumist mõjutavad - südame väljutusmaht, - regionaalne verevarustus, - kudede maht, - bioloogilised barjäärid, - ravimite lipiidlahustuvus, - ravimite seonumine verevalkude ja kudedega jpm. Seondumine vereplasma valkudega
Sarnaselt kulgeb ka matseratsioon -- vahelamelli lagundamine keemiliste (nt. kroomhappega) või füüsikaliste (leotamine, keetmine) meetoditega, mille tulemusel on võimalik uurida vigastamata üksikrakke. Kudede looduslik matsereerumine toimub näiteks lihakate viljade valmimisel. Lüsigeensele intertsellulaari tekkele eelneb rakkude suremine, seejärel lahustub rakukest ja osa protoplasmast. Vähem levinud on rakuvaheruumide reksigeenne kujunemine, sel juhul rakud algul purunevad ja siis surevad. Intertsellulaarid võivad moodustuda ka kombineeritult, näiteks kõigepealt skisogeenselt, pärast aga lüsigeenselt. Kudede kirjeldamisel kasutatakse sageli mõisteid antiklinaalne ja periklinaalne jagunemine (joonis)
e. kasvuvööde pooldumised harvemad, toimub rakkude kiire kasv; 2- 5mm., .Eristumisvööde, Differentseerumis- e. imavvööde algab püsikudede kujunemine ja tekivad juurekarvad (ainete imamine); 1-4cm, Jagunemisvööde külgjuurtega, Juurekübar. Ehitus: Epibleem e. risoterm juurte katte-/imikude; erinevused epidermist: imeb, ei ole ôhulôhesid, ei ole kutiikulaid. Esikoor- Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka aerenhüümiks. Esikoore põhikude võib talitleda säilituskoena. Vahel esineb siin kivisrakke ning kaltsiumoksalaadi kristalle. Esikoore välises, vahetult epidermi all asetsevas kihis paikneb sageli kollenhüüm. Kesksilinder- Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi, nende evolutsioonist annab ülevaate joonis. Juhtkimp- Peritsüklist
vesikuusel (Myriophyllum). Hüdropoodide rakkude kestad lasevad vett kergesti läbi, kuna kutiikula neil puudub. Ksüleem on veesisestes lehtedes vähearenenud, ujulehtedes seevastu võrreldavalt maismaataimedega. Ujulehtede alaküljel võib samuti leiduda hüdropoode, näiteks vesiroosiliste (Nymphaeaceae) sugukonnas. Veekogu kuivamise tagajärjel muutuvad paljude veetaimede lehed mesomorfsemateks, rakuvaheruumide maht väheneb, mesofüll diferentseerub ning ksüleem tugevneb. 6. ÕIS Õistaimede kõige iseloomulikumaks organiks on õis (flos). Kuna õie anatoomiale ja morfoloogiale pühendatud uurimuste arv on aukartustäratav, puudub ühtne, enamiku uurijate poolt aktsepteeritav
kasvuvööde pooldumised harvemad, toimub rakkude kiire kasv; 2-5mm., .Eristumisvööde, Differentseerumis- e. imavvööde algab püsikudede kujunemine ja tekivad juurekarvad (ainete imamine); 1-4cm, Jagunemisvööde külgjuurtega, Juurekübar. Ehitus: Epibleem e. risoterm juurte katte-/imikude; erinevused epidermist: imeb, ei ole ôhulôhesid, ei ole kutiikulaid. Esikoor- Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka aerenhüümiks. Esikoore põhikude võib talitleda säilituskoena. Vahel esineb siin kivisrakke ning kaltsiumoksalaadi kristalle. Esikoore välises, vahetult epidermi all asetsevas kihis paikneb sageli kollenhüüm. Kesksilinder- Püsimeristeemi ja algsäsi derivaate nimetatakse kesksilindriks ehk steeliks. Steelitüüpe eristatakse floeemi ja ksüleemi paigutuse järgi, nende evolutsioonist annab ülevaate joonis. Juhtkimp- Peritsüklist seespool asub radiaalne
Köitraod-viinapuu; astlad-viirpuu, laukapuu; assimileerivad varred-sakasuul, osjad, efedra; kladood (fülloklaad)- jõulukaktus Ehitus: epiderm - Primaarse ehitusega varsi ümbritseb epiderm, mille rakukestad on kutiniseerunud. Epidermi välispinda katab kutiikula. Õhulõhed ja karvad on varre epidermile vähem iseloomulikud kui lehtedele; esikoor - Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka aerenhüümiks; steel - Esikoorest seespool asub varre kesksilinder (steel), steeli välimine rakukiht on peritsükkel (perikambium). Siit algavad lisajuured ja -pungad. Mitmekihilise peritsükli rakkudest võib kujuneda perivaskulaarne tugikude, (enamasti niinekiud) ning säsi. Sellise päritoluga mehaaniline kude paikneb taimes enamasti üksikute kimpudena, harvem moodustub pidev silinder; kambium - Kaheiduleheliste
(Õige variant alla kriipsutada) 24. Miks C4 taimedel on väiksem transpiratsioonikoefitsiendi väärtus kui C3 taimedel Ei lähe vett nii palju välja, konsentrerib CO2te C3 taimed transpireerivad ühe mooli CO2 kohta umbes 500 mooli vett, seega WUE=0.002. C4 taimed kasutavad vett ökonoomsemalt. Madala WUE põhjuseks, kuigi nii CO2 kui vesi liiguvad läbi õhulõhede, on: * vee kontsentratsiooni suurem erinevus õhu ja rakuvaheruumide vahel võrreldes CO2 kontsentratsiooniga; * CO2 1.6 kordselt väiksem difusioonikoefitsient veeauruga võrreldes; * CO2 pikem liikumistee (õhulõhedest mesofüllirakkude kloroplastide stroomani) võrreldes veeauruga (mesofüllirakkude pinnalt õhulõhedeni). 25. Kuidas ja miks transpiratsioon mõjutab lehtede temperatuuri Lehe temperatuur langeb vee aurustumise tagajärjel. 26. Defineerige hüdraulilise juhtivuse mõiste.
Paiknevad kas ainult floeemis või üle kogu taime; korvõielistel, piimalillelistel, magunalistel Idioblastid hajusalt teiste kudede rakkude vahel Mürgise aine kogunemisel ladestub suberiin Asteroskleriidid vesiroosi lehtedes Mahutid ja käigud Lüsigeensed – tekivad ekskretoorseid aineid sisaldava rakkude rühma lahustumisel, mahutid võivad sisaldada vett, eeterlike õlisid vm; tsitruselised Skisogeensed – tekivad rakuvaheruumide laienemisel; männi vaigukäigud Ained väliskeskkonda Epidermaalsed näärmed ◦ Näärmekarvad – tekivad epidermi rakkudest, viivad ained välja gaasilisel, vedelal või tahkel kujul ◦ Näärmeepiteel – Nektaariumid, eritavad taimeelundite välispinnale süsivesikute lahust ◦ Eeterlike õlide rakud Hüdatoodid e. veelõhed – koonduvad leheservadesse, peamiselt hammaste tippudesse Nektar Nektarit toodetakse peamiselt õite sees tolmendajate meelitamiseks.
Varre siseosa moodustab põhikoest koosnev säsi koos esisäsikiirtega. Esisäsikiired paiknevad juhtkimpude vahel ja ühendavad tsentraalse säsiosa perifeerse kooreosaga. Säsikiirte ülesanneteks on toitainete transport varre perifeersesse ossa . Säsi ja säsikiirte kude on väiksema tihedusega kui puit. Säsi on iseloomulik kõikidele puuliikidele. Tavaliselt on säsi ümara kujuga, kuid näiteks tammel on tähtja kujuga, haaval viisnurkne jne. Säsile on tunnuslik hästiarenenud rakuvaheruumide olemasolu. Puittaimedel säsirakud aja jooksul puituvad, surevad ja täituvad õhuga. Säsi välimises osas asuvad rakud on väiksemad ja pikaealisemad. Mõnel puul on tüve ristlõikes näha kaksiksäsi, milline on tavaliselt põhjustatud puidurikkest. Ka ekstsentriline säsi tekib aastarõngaste ebaühtlase paksuskasvu tõttu puutüves ja säsi paikneb eemal puutüve tsentrist. Putukkahjustused põhjustavad mitmetel lehtpuuliikidel (kask, remmelgas, lepp, vaher) väärsäsi teket.
annaabi.ee 
