Et bakterid vohama ei hakkaks 2. Milleks on söötmesse lisatud pH indikaator? Enamus rakuliine vajab kasvamiseks temperatuuri 37°C ja pH-d vahemikus 7,2-7,4. pH indikaatorina kasutatakse fenoolpunast. pH muutumisel happelisemaks muutub indikaator kollaseks ja pH muutumisel aluselisemaks muutub indikaator lillamaks. Rakud taluvad happelist keskkonda paremini kui aluselist. 3. Nimeta sagedasemaid rakukultuuri saastajaid. Pärm, bakterid, mükoplasma, viirused, teised rakuliinid 4. Mis on rakuliin ja rakkude primaarkultuur, mille poolest need erinevad? primaarsed kultuurid koest eraldatud, paljunevad piiratud arv kordi (meie majas kasutatakse näiteks roti neuroneid) rakuliinid surematud st. paljunevad piiramatu arv kordi, kuid peab siiski arvestama asjaoluga, et aja jooksul rakud siiski muutuvad. Pärinevad reeglina embrüonaalsetest või kasvajalistest kudedest. Tavaliselt ostetakse rakupangast (ATCC, DSMZ) ja paljundatakse ise edasi
tõmbekapi all ja steriilitud vahenditega. Korke ei hoia kaua lahti, karpe ka mitte. Peseme käsi. 2. Millisel temperatuurid säilitatakse külmunud rakke? Kuidas minimeerida rakkude suremust külmutamisel? -196 DMSO abil, mis takistab jääkristallide teket. Sulatada kiirelt. 3. Rakkude kasvukeskkond. Keskkonnas peab olema kõik eluks vajalik. Peab olema sobiv. Substraat peab olema (tahke või vedel või pooltahke). Vahest vaja teist kultuuri, mille peal kasvada. 4. Rakuliinid ja rakutüübid, millega praktikumi jooksul tutvusid. HeLa emakakaelavähi rakkudest, kandilised ja hajusalt; H1299 kopsukartsinoomi rakud (epiteel) , kandilised, kobaratena; CaCo2 käärsoolevähi rakud, ümarad ja kobarates; Val5 hiire embrüonaalsed tüvirakud, pikad, hajusalt; 5. Kirjelda heas konditsioonis olevat rakukultuuri (kinnituvad rakud, jagunevad rakud, surnud rakud). Oletades, et tegemist on substraadile kinnituva koega: -rakud substraadile kinnitunud
vereosakesest b) Julgen pakkuda, et 50:50. 222 Mille alusel tuleks hinnata rakukultuuride ohutust/ohtlikkust? Too näide kõige ohtlikumast ja ohutumast rakukultuurist. Eesti seaduste kohaselt on töö mikroorgansimidega jaotatud 4 ohutusklassi. Instituudis töötatakse ainult 1. klassi (madal risk) ja 2. klassi (mõõdukas risk) kuuluvate organismidega. Kõige ohutumad on inimesele hästi iseloomustatud inimese või primaatide rakuliinid, madala nakkusriskiga inimese patogeenide suhtes. Kõige ohtlikumad on endogeensete patogeenidega rakuliinid, tahtlikult nakatatud rakud, primaarsed vererakud, lümfoidsed rakud, inimese või poolahvide neuraalkude. 222 Mis kujutab endast töötaja jaoks kõige suuremat ohtu rakukultuuris? Miks? Rakukultuuri patogeensus, infektsioonilikkus, vähene informatsioon rakukultuuri kohta. Sest see on inimesele kahjulik. 222 Mida teha, et tagada ohutus töötamisel rakukultuuris?
AGACTAG(A/G)CATTAGA -Pikkuse polümorfism Korduvad järjestused AGTTC(GATA)(GATA)(GATA)TCCAG 18 Kordamisküsimused (Andres Veske) 1.Numbriliste ja struktuursete kromosoomi anomaaliate klassifikatsioon Numbrilised kromosoomiide anomaalliiad Polüploidiad Kõigil kromosoomidel esinevad ekstra koopiad Aneuploidiad Teatava kromosoomi kadu või lisandumine Miksoploidiad Kaks või rohkem rakuliini erinevate kromosoomide arvuga Mosaiiksus Eri rakuliinid pärinevad samast sügoodist Kimäärsus Eri rakuliinid pärinevad erinevatest sügootidest Polüploidne mosaiiksus diploid/triploid Aneuploidne mosaiiksus normaalne/trisoomia21 Struktuursed kromosoomide anomaaliad(seotud kromosoomide murdumisega): 1 murre ühes kromosoomis Terminaalsed deletsioonid Kaob aktsentriline fragment 2 murret ühes kromosoomis Inversioonid Regioon murdekohtade vahel pöördub 180° Sisemine deletsioon Murrete vaheline osa deleteerub, terminaalsed fragmendid ühinevad
pikkusega produktid ja seda kasutatakse erinevate proovide omavaheliseks võrdluseks. Proovis võivad esineda ka alleelid, mida pole alleelses redelis need on mikrovariantsed alleelid. Veske 1. Numbriliste ja struktuursete kromosoomi anomaaliate klassifikatsioon Numbrilised: * polüploidia kromosoomistiku mitmekordsus * miksoploidia kaks või enam rakuliini erinevate kromosoomide arvuga o kimäärsus eri rakuliinid eri sügootidest o mosaiiksus eri rakuliinid pärinevad samast sügoodist + polüplodine mosaiiksus diploid/triploid + aneuplodne mosaiiksus normaalne/trisoomia 21 * aneuploidia teatava kromosoomi lisandumine või kadu Struktuursed (seotud kromosoomide murdumisega): * 1 murre ühes kromosoomis > terminaalsed deletsioonid * 2 murret ühes kromosoomis inversioonid (regioon murdekohtade vahel pöördub 180°),
Selline maatriks on kinnituskohaks ECMile - hüaluroonhape, kollageen ja teised ECM valgud. 6. Defineeri primaarne rakukultuur - saadud loomsetest kudedest; suurem osa loomsest koest eraldatud rakke jaguneb piiratud arv kordi piiratud aja jooksul (keskmiselt 50 jagunemist), pärast seda rakud surevad ja rakuliin - "transformeeritud rakud" jagunevad lõpmatult ja selliseid ühest rakust alguse saanud immortaliseeritud kloone nimetatakse rakuliiniks. Rakuliinid sageli aneuploidsed - kromosoomide arv erinev normaalsest. Rakuliinid pole tavaliselt diferentsieerunud, osadel siiski algse koe funktsioonid. 7. Mis on transformatsioon transformeeritud rakud jagunevad lõpmatult, transformatsiooni erinevad viisid? Võib tekkida iseeneslikult mutatsioonide tagajärjel, selliseid rakke saab eraldada ka nt kasvajakoest või tekitada nt. telomeraasi kodeeriva geeni sisseviimisega rakku. 8
õhukardin) · Steriilsed töövahendid 6. Defineeri primaarne rakukultuur ja rakuliin. · Primaarsed rakukultuurid on saadud loomsetest kudedest · Suurem osa loomsest koest eraldatud rakke jaguneb piiratud kordi piiratud aja jooksul (keskmiselt 50 jagunemist), pärast seda rakud surevad · Nn. "transformeeritud rakud" jagunevad lõpmatult ja selliseid ühest rakust alguse saanud immortaliseeritud kloone nimetatakse rakuliiniks · Rakuliinid sageli aneuploidsed- kromosoomide arv erinev normaalsest · Rakuliinid pole tavaliselt differentsieerunud, osadel siiski algse koe funktsioonid 52 Jagunemised päevad 7. Mis on rakkude transformatsioon, transformatsiooni erinevad viisid? · Nn. "transformeeritud rakud" jagunevad lõpmatult ja selliseid ühest rakust alguse saanud
Tuntumateks primaarkultuurideks on reesusahvide neerukultuur (pRMK) ja inimese loote neerukultuur (pHEK). • Diploidsed rakukultuurid ehk rakutüved. Saadakse normaalse kromosoomide garnituuriga primaarkultuurist. Kindel toitelahuse koostis ja ümberkülvide regulaarsus (50–100) tagavad koekultuuri säilimise. Esindajateks on inimese loote kopsude fibroblastid MRC-5 ja WI-38. • Püsikultuurid ehk rakuliinid koosnevad polüploidsetest rakkudest (üksikute kromosoomide arv raku kohta on suurem kui 2), neid saadakse kasvajakudedest ja võib ümber külvata praktiliselt piiramatu arv kordi. Esindajateks on emakakaela vähi (HeLa) ja kõrivähi (HEp-2) kultuurid. Rakukultuuride kasvatamine toimub toitelahustes. Toitelahuste aluseks on transportlahused (Hanks’i ja Earle’i lahused), lisaks aminohapped, fermendid, kofaktorid, antibiootikumid ja
vastu võidelnud, omavad T- ja B-lümfotsüüdid selle kohta mälu ning järgmine kord reageerivad juba kiirelt · Eelöeldu seletab ära ka kaitsepookimise mehhanismi: kaitsepookimisel nakatatakse organism tahtlikult väikese koguse mikroorganismidega, mille vastu B-rakud kujundavad välja kaitsvad antikehad ja T-rakud nakatavat mikroorganismi ning nakatatud keharakke tapvad rakuliinid · Stressi mõju immuunsüsteemile on negatiivne, selle tööd pärssiv, ent selle mõju olemus on seni üpris ebaselge · Stressi immuunsüsteemi pärssiva mehhanismi üheks võimalikuks lüliks on glükokortikoide ja noradrenaliini siduvad retseptorid B- ja T- lümfotsüütide rakumembraanidel. Teised immuunsüsteemi pärssiva mehhanismi lülid on seni tundmatud
fosforibosüül transferaasi suhtes (HPRT-), need rakud söötmel ei kasva. Kasvada saavad üksnes hübriidid. HAT söötmes olev aminopteriin blokeerib tavalise puriinide ja tümidülaadi sünteesiraja, mistõttu rakud saavad kasvada ainult siis, kui neis on funktsionaalsed TK ja HPRT alleelid ning söötmes tümidiin ja hüpoksantiin. Kui hübriidsed rakud on selekteeritud, isoleeritakse kloonid e. rakuliinid (tegemist on ühe raku järglaskonnaga). Iga rakuliini puhul jälgitakse, milliseid valke sünteesitakse ning milliste valkude puudumine/olemasolu on seotud konkreetse inimese kromosoomi puudumise/olemasoluga. Üks hübriidne liin sisaldas ainult ühte inimese kromosoomi 17-ndat kromosoomi ning oli sellegipoolest võimeline sünteesima tümidiini kinaasi. Seega paigutus TK geen 17-ndasse kromosoomi. Vastupidisel rakkude
fosforibosüül transferaasi suhtes (HPRT-), need rakud söötmel ei kasva. Kasvada saavad üksnes hübriidid. HAT söötmes olev aminopteriin blokeerib tavalise puriinide ja tümidülaadi sünteesiraja, mistõttu rakud saavad kasvada ainult siis, kui neis on funktsionaalsed TK ja HPRT alleelid ning söötmes tümidiin ja hüpoksantiin. Kui hübriidsed rakud on selekteeritud, isoleeritakse kloonid e. rakuliinid (tegemist on ühe raku järglaskonnaga). Iga rakuliini puhul jälgitakse, milliseid valke sünteesitakse ning milliste valkude puudumine/olemasolu on seotud konkreetse inimese kromosoomi puudumise/olemasoluga. Üks hübriidne liin sisaldas ainult ühte inimese kromosoomi 17-ndat kromosoomi ning oli sellegipoolest võimeline sünteesima tümidiini kinaasi. Seega paigutus TK geen 17-ndasse kromosoomi. Vastupidisel rakkude
annaabi.ee 
