hüdrat ning täidavad ühtlasi ka lihasrakkude ülesannet. Niisiis koosnevad epiteellihasrakud tsütoplasmalisest osast ja lihaselisest osast. Samuti paiknevad hüdra välimises kihis epiteelrakkude vahel kõrverakud. Kõrverakud täidavad kaitsefunktsiooni. Need rakud sisaldavad mürgist ainet, mis on väiksematele loomadele koguni surmav. Suurematele loomadele on kõrverakkude eritis lihtsalt kõrvetav. Katterakkude vahel paiknevad ärritusi vastuvõtvad närvirakud. Sisemises rakukihis on samuti epiteellihasrakud, kuid nendel on erinevalt väliskihi epiteellihasrakkudest mitu viburit. Viburid on vajalikud kehaõõnes oleva toidu segamiseks. Sisemises rakukihis on veel näärmerakud. Nende ülesandeks on eritada kehaõõnde seedenõresid. Juhuks, kui hüdra keha peaks vigastatud saama, on erilised varurakud- vaherakud, mis vigastuste korral hakkavad tootma uusi kõrve-, epiteellihas-, närvi- ja sugurakke. Hüdrade pikkus on 0,5 mm- 3 m.
(venoosse) vere südame paremasse kotta. Ülemine õõnesveen, millesse suubuvad veenid peast, ülajäsemeist ja rinnakorvist, suubub südame paremasse kotta ülevalt, jämedam alumine õõnesveen, kuhu kogutakse veri kõhu, vaagna ja alajäsemete piirkonnast, aga samasse altpoolt. Veenide seinad on pehmed ja suhteliselt õhukesed. Ristipidi läbilõigatult langeb veen kokku. Nende lihaskiht on õhem kui arteritel. Silelihasrakud paiknevad veeniseina keskmises rakukihis. Nende abil toimub veenisisese rõhu säilitamine, mis on vajalik vere voolamiseks. Veenides panevad vere liikuma peamiselt keha lihaste kokkutõmbed. Enamasti kulgevad nad arteritega rööbiti (sageli kaasneb ühe arteriga kaks veeni), mistõttu vere laineline liikumine artereis aitab kaasa vastassuunalisele liikumisele veenides. Veenid asuvad seetõttu peamiselt jäsemete pinna lähedal naha all (arterid paiknevad tavaliselt sügavamal). Vere liikumist
hulkharjasussid (harjasliimukas) ja kaanid (hobukaan). Vihmaussi ehitus ja eluviis - Vihmauss (15 cm, 180 lüli) on pikk, lülilise ja mõlemast otsast ahenevad kehaga. Pea puudub, keha eesmises kolmandikus on vöö (seotud järglaste arenguga). Keha on kaetud õhukese limarikka nahaga, igal lülil paiknevad paari kauba harjased (aitavad liikuda). Keha toeseks on nahklihasmõik mis koosneb: 1) Epiteel (õhuke ühest rakukihis koosnev) 2) Lihased: A) Ringlihased (kokkutõmbel muutub keha pikemaks ja peenemaks) B) Pikilihased (kokkutõmbel keha lüheneb) Kehas on vedelikuga täidetud õõs (vaheseintega osadeks jaotatud), kus paiknevad siseelundid. Vihmaussid suudavad taastada puuduva kehaosa. Elundid: 1) Närvisüsteem koosneb neelupealsest ja neelualusest närvitängust ja sellest lähtuvast närviketist. Nad tajuvad keha pinnal nahas paiknevate meelerakkudega valgust, kompimist,
Seemnejuhad – Sperma väljutamine. Seemnepõiekesed – Näärmed, mille nõre vedeldab spermat Eesnääre – Nõre lisandub spermale ja muudab spermatosoidid aktiivselt liikuvaks. Sugutisibulanäärmed – Nõre muudab seemnevedeliku limajaks. Suguti – Uriini ja seemnevedeliku väljutamine. Munandikott – Nahast mahuti, milles paiknevad munandid koos manustega ja seemneväädi algusosa. Spermide areng toimub peenikestes väänilistest seemnetorukeste sisemises rakukihis. Seejärel talletuvad valminud spermid munandimanustes. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Enne kusitisse jõudmist lisanduvad spermidele seemnepõiekeste ja eesnäärme toodetud nõred ning moodustub sperma. Kusiti juhib sperma välja. Eripärasus võib olla näiteks selles, et elundkond asetseb väljas, mitte sees nagu naistel. Miks? Hoida külmemat temperatuuri. Testosteroon on peamine meessuguhormoon
torukestes.üleliigne vesi koos jääkainetega, nt liigsete sooladega.moodustab uriini. SUGUELUNDKOND Munandites moodustuvad meessuguhormoonid ja alates puberteedieast arenevad spermid. Munandites on peenikesed väänilised seemnetorukesed mille sisemises rakukihis arenevadki spermid. Munandites talletuvad valminud spermid. Kusiti juhib sperma välja. Enne kusitisse jõudmist lisanduvadspermidele seemnepõiekeste ja eesnäärme toodetud nõred ning moodustab sperma.
seemnetes on kaks idulehte, mille vahel paiknevad idupung, iduvars ja idujuur. Idulehed on suhteliselt suured põldoal ja neis on varuained. Üheiduleheliste taimede seemneis (nisu, oder) on üks õhuke ja palja silmaga vaevalt nähtav iduleht. Suurema osa seemnest võtab enda alla endosperm ehk põhikude. Tärklis, valguterad. Kaheidulehelistes on tärklis ja valk kõikides idulehtede rakkudes. Nisuteras paiknevad valguterad välimises rakukihis. Keskosa rakud on täidetud tärkliseteradega. 02.10.12 Seemnete idanemine Seemnete idanemiseks on vajalik vesi, õhk ja soojus, need on vältimatult vajalikud. Kasvav idu kasutab toiduks orgaanilisi ja mineraalaineid. Orgaaniliste ainete varud on seemnetes, vajaliku vee saab seeme ümbritsevast keskkonnast. Kuiv seeme avaldab tugevat vettimavat jõudu. Vee toimel algab seemnes ensüümide intensiivne tegevus. Varuainete lagunemisel vabaneb keemiline energia, see on vajalik uute
· Närviülekanne neuronilt neuronile toimub glutamaadi & ATP vahendusel, protsessiga on seotud mitmed neuropeptiidid (SP) Notsitseptsioon & antinotsitseptsioon · Notsitseptsioon (Sherrington) - info edasikanne potentsiaalselt kahjustavate ärritajate kohta. Notsitseptiivsete aferentide rakukehad paiknevad seljaaju dorsaaljuure ganglionides, närvikiud sisenevad seljaajju dorsaaljuurte kaudu, lõpnedes dorsaalsarvede hallaines, I, II rakukihis. Projektsioon taalamusse, edasi somatosensoorsesse ajukoorde · Ajukoore aktiivsusest sõltub valu afektiivne & motivatsiooniline tulem. Afektiivset komponenti vähendavad opiaadid. · PAG keskajus, selle piirkonna ärritamisel analgeesia- muud sensoorsed modaalsused ei ärgastu. Sisendid hüpotalamusest, talamusest & ajukoorest. Lõpeb seljaaju dorsaalsarvede interneuronitel. Sünapsites 5-HT. Alanev kontrollmehhanism. Valutajuga seotud ajukoore & koorealused alad
Kus asuvad ja mis ülesannet laias laastus täidavad? • Kannusvagu ehk calcarine sulcus koosneb primaarsest nägemiskoorest ja jagab nägemisvälja ülemiseks ja alumiseks pooleks. • Ventraalsel ehk kõhtmisel tasandil on lingvaal- ja fusiformkäärud. • Lingvaalkäärus asuvad visuaalsed alad V2 ja VP. Fusiformkäärus asub visuaalne ala V4. Millised on V1 ala eripärad? *V1 ala on omapärane, kuna seda iseloomustab kompleksne kihiline organisatsioon - nt IV rakukihis on omakorda 4 erinevat kihti. *Samuti on V1 piirkonnas alad, mis erinevad tsütokroomi oksüdaasi sisalduse poolest. Alad, kus seda ainet on rohkem, on tuntud kui päsmakesed (blobs) - sealsed rakud on seotud värvide nägemisega. Alad, mis jäävad päsmakeste vahele (interblobs) on seotud kuju ja liikumise tajumisega. Hierarhiline paralleelne mudel visuaalses töötluses: V1/V2 funktsioon, kolm järgnevat juhteteed (V4, V5, V3) ja nende funktsioonid. 1
Kõige lihtsam seedesüsteem on ainuõõssetel ja paljudel lameussidel, kellel on kehas seedimiseks lihtne ühe avaga õõs. Selle suuava kaudu siseneb toit ja ka eritatakse seedumatud jäägid. Seedimine algab kehaõõnes ja lõpeb kehaõõnt ümbritseva rakukihi erilistes rakkudes. Seejärel imenduvad lõhustumissaadused kogu kehasse. Joonis: Ainuõõsse seedimine ühe avaga õõnes. Selgitus: 1. Kehaõõnt ümbritsevas rakukihis eritavad ühed rakud kehaõõnde toitu lõhustavaid seedenõresid. 2. Seedenõred lõhustavad kehaõõnes toidu vaid osaliselt. 3. Teised rakud ümbritsevad poolseeditud toiduosakesi ja seedivad neid. Seega toimub toidu lõplik lõhustamine rakkudes. 4. Lõhustatud toitained imenduvad kõikidesse keharakkudesse. * Miks peavad loomad sööma? * Miks peetakse käsnade seedimisviisi algeliseks? Lisa Ainuõõssed kasutavad saakloomade halvamiseks kõrverakke, milles on mürgipõieke. 1
liigutust kõrvalt ja ka ümbrust, nagu vaadates kedagi televiisorist. Objektide kujutlus, võib •Looduslik valik leiutas teadvuse kogemata, lahendades aju erinevate piirkondade vahel kasutada objekti äratundmissüsteemi (alumine oimu-otsmikukoore süsteem). hajutatud andmete omavahelise sidumise probleemi. When we look at the world, we place objects that we see there outside ourselves. When we •Crick: püramidaalrakud ajukoore viiendas rakukihis tegelevad sidumisega. think of one of those objects, we place it within ourselves. The real state of affairs is that both the objects we see and the objects we imagine are products of our brain. How do we Teadvus on neuronite omadus (Crick & Koch) separate them, then? • Teadvuse ülesanne on hetkel kohastumuslikult mõttekaima tõlgenduse pakkumine
annaabi.ee 
