paksenenud ja kaheiduleheliste õistaimede toetamine, tema puitunud kestaga noortes arenevates hoidmine *kollenhüüm taimeosades, vartes, lehtedes, murdumise ja ebaühtlaselt õites, harvem juurtes rebenemise eest paksenenud *sklerenhüüm puiduosas rakukestadega (puidukiud) moodustavad elusatest rakkudest puude tüvede põhiosa, *sklerenhüüm niineosas (niinekiud)ei pruugi surnud rakkudest, mis puituda, asuvad varre tihti täitunud õhuga, kooreosas, lehtedes ja juurtes; ühtlaselt paksenenud ümarad (nim kivisrakkudeks) ja puitunud, piklikud, paiknevad ntks luuviljade moodustavad kiude (kirss, ploom..) seemet
elemendi oksüdatsiooniastmest. Toit ja toiteväärtused ·Toitaine on toiduaine inviduaalne komponent ·Toiteväärtus ehk kalorsus ·Toitainete vajalikkus organismis: energia tootmiseks, kudede ülesehitamiseks ·Kõige suurema kütteväärtusega on rasvad, ligikaudu 38mJ/kg kohta ·Valgud ja süsivesikud on 17mJ/kg kohta ·Rasva on vaja rasvlahustuvate vitamiinide omastamisel. ·Rasva kasutatakse organismi poolt energeetilisel eesmärgil, energeetilise varuainega ja rakukestadega koostises ·Valku on tarvis organismi ülesehitamiseks ·Suhkruid on tarvis energeetilisel eesmärgil ning DNA ja RNA koostises. ·Toit koosneb 3 liiki komponentidest: ·naturaalselt olemasolevatest ( valgud, rasvad, sahhariidid) ·töötlemisel tekkivad (lõhna- ja maitseained) ·lisaained, mis lisatakse toidu töötlemisel(magusained, maitsetugev., värvained) Kõdunemine ·kõdunemine on energia eraldumisega kulgev protsess
Alaleht - välja arenemata või muundunud kujuga eriülesannet täitvad lehed (näiteks idulehed ja pungasoomused). Kõrglehed - lihtsa ehitusega pärislehtedest kõrgemal (eriti õite piirkonnas) asuvad lehed. 22) Lehe anatoomiline ehitus kahe- ja üheidulehelistel taimedel 23) Paljassemnetaimede leht Paljasseemnetaimed on enamasti okaspuud, mille lehtedeks on okkad. Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad okkad. Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. IV osa 1) Generatiivsed taimeorganid Generatiivsed elundid on suguliseks paljunemiseks. Generatiivsed organid on – õis, õisikud, seeme, emakkonnad, viljad. 2) Õis, õie tekkimine • Lühinenud varrega harunemata ja muundunud võsu • Võsu lehed on muutunud õie üksikuteks osadeks 3) Õie osad Tolmukapea, tolmukaniit, kroonleht, tuppleht, õieraag, õiepõhi, sigimik, emakakael, emakasuue.
Vars Võsu noort ja puitumata osa nimetatakse võrseks. Okaspuudel eristatakse pikk- ja lühivõrseid. Pikkvõrsed on kaetud okastega ja nende kasv on piiramatu. Tänu sellele taim kasvabki. Lühivõrsed kinnituvad pikkvõrsetele, nad on lühikesed ja piiratud kasvuga. Okkad kinnituvad kimbuna või üksikult lühivõrsete tippu. Leht Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad okkad. Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. Selle all on tugi- ja põhikoerakud, mis takistavad liigset vee aurumist. Suurema osa okkast täidab põhikude. Taimedel, kelle okkad paiknevad enam-vähem spiraalselt ümber oksa (näiteks harilik mänd), pole põhikude sammas- ja kobekoeks eristunud. Põhikoes asuvad vaigukäigud. Okka keskel on kesksilinder. Selles asuvad 2 juhtkimpu. Neis toimub vee ja selles lahustunud ainete liikumine. Juhtkimbu puiduosa on
Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. Limaskestade epiteelkude eritab lima (näiteks ninaõõnes) · Kattekude ehk epiderm ehk epidermis on taimede teatud koeliik - Epidermi peamine ülesanne on taime kaitsmine väliskeskkonna kahjulike tegurite, näiteks kuivamise ja mehaaniliste vigastuste eest. Epidermis on enamasti ühekihiline ega sisalda kloroplaste. Kihi moodustavad rakud on sageli paksude rakukestadega ja võivad sisaldada peale tselluloosi ka muid ehituselemente, näiteks räni. Epidermis olevate õhulõhede kaudu toimub taime gaasivahetus.Epidermi peale eritab taim kutiini, millest moodustub kutiikula. Taime juure epidermi nimetatakse epibleemiks. · Kattekude ehk epiteelkude on loomade teatud koeliik. Epiteelkoe ülesandeks on katta teisi kudesid ja elundeid. Epiteelkoe rakud võivad olla väga mitmesuguse kujuga. Nende ühiseks omaduseks on
harunenud. *Mitmerakulised karvad jagatakse: -üherealisteks - harunenuteks - soomuskarvadeks- Soomuskarv koosneb lühikesest jalast ja sellele kilpjalt kinnituvatest kitsastest rakkudest. - sammaskarvadeks. Sammaskarv kujutab endast tihedasti üksteise vastu liibunud peente karvade kimpu. *Olenevalt sellest, millise ilme annavad kattekarvad taimeosale, eristatakse siid-, ude-, taker-, vilt- ja karekarvu. *Haakekarvad on ühe- või mitmerakulised, tugevate rakukestadega. Neid leidub näiteks viljadel ja toele haakuvatel nõrkadel vartel. *Näärmekarvad koosnevad ühe- või mitmerakulisest jalast ja peast. Karvapea toodab mitmesuguseid eritusaineid. *Kõrvekarvad on enamasti üherakulised, kuid mitmerakulise alusega - subepidermaalsetest kudedest tekkinud emergentsi ehk väljakasvuga. *Gaasivahetuseks on lehtedel erilised moodustised -- õhulõhed (stomata, ainsuses stoma).
ksüleem.Säsist lähtuvad läbi puiduosa kulgevad säsikiired. Nende kaudu toimub ainete horisontaalsuunaline liikumine. Puiduosa ümbritseb kambiumikiht. Kaumbiumirakkude paljunemisega kaasneb tüve jämeduskasv. Tüve katab väljaspoolt koor. Koore moodustavad õhuke niineosa ehk floeem , peritsükkel ja kork.Koores ,puidus ja ka okstes on enamasti vaigukäike. Leht Okaspuude lehed on väikesed, ilma rootsuta nõeljad või soomusjad okkad. Okkaid katab tugevalt paksenenud rakukestadega kattekude (epiderm), milles paiknevad ridadena õhulõhed. Selle all on tugi- ja põhikoerakud, mis takistavad liigset vee aurumist. Suurema osa okkast täidab põhikude. Taimedel, kelle okkad paiknevad enam-vähem spiraalselt ümber oksa (näiteks harilik mänd), pole põhikude sammas- ja kobekoeks eristunud. Põhikoes asuvad vaigukäigud. Okka keskel on kesksilinder. Selles asuvad 2 juhtkimpu. Neis toimub vee ja selles lahustunud ainete liikumine
(sekundaarse meristeemkoe) rakud. 2. Koorele järgneb niineosa e floeem. Selle kaudu liiguvad fotosünteesil moodustunud orgaanilised ained lehtedest ja okastest puittaime teistesse osadesse (laskuv vool), põhiliselt juurtesse. Tüve ristsuunas liiguvad toitained niinest algavaid ja säsi poole kulgevaid säsikiiri pidi. Niineosa tähtsaima koe moodustavad sõeltorud, mille vahel paiknevad elusad protolasmaga täidetud saaterakud. Niineosast võib veel leida niineparenhüümi ja puitunud rakukestadega niinekiude. Sõeltorude kiht, milles kulgeb laskuv vool, on üpris õhuke – saarel vaid 0,02 cm ning paplitel ja pajudel 0,08-0,1 cm. Puukoor koos niineosaga moodustab tavaliselt kuni 10% kogu tüve mahust. 3. Järgmiseks tüve kihiks on alg- e meristeemkoe aktiivsetest rakkudest koosnev ühe, harva mitme rakukihiga kambiumikiht, tänu mille tegevusele toimub puutüvede jämeduskasv e teiskasv. Kambiumirakud on õhukeseseinalised, suuretuumalised,
klorenhüüm e. assimilatsioonipõhikude - fotosüntees säilituspõhikude - varuainete säilitamine Kattekude ehk epiderm Epiderm ehk epidermis on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal. Kattekoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja kaitsevad taime sisemisi kudesid kuivamise ja mitmesuguste kahjulike välismõjude eest. Epiderm on enamasti ühekihiline ega sisalda kloroplaste. Kihi moodustavad rakud on paksude rakukestadega ja võivad sisaldada peale tselluloosi ka muid ehituselemente, näiteks räni. Epidermi katab kutiikula või vahakiht. Kaitseb ülekuumenemise, liigse jahtumise, vee aurumise, mehhaaniliste vigastuste, mikroorganismide eest. Epidermi moodustised: karvad papillid õhulõhed Epidermis olevate õhulõhede kaudu toimub taime gaasivahetus ehk hingamine. Taime noori juuri katvat sarnast kattekudet nimetatakse epibleemiks. Maapealne kattekude: epiderm; maa-alune kattekude: epibleem
väiksemaks, seda tuleb arvestada koe identifitseerimisel. Näiteks nurkkollenhüümi iseloomulikud nurgapaksendused on sageli omavahel seotud paksenenud rakukestadega. Taime edasises arengus võivad kollenhüümi rakkude kestad puituda ning seega tekkida sklerenhüüm. Vanades taimedes leidub kollenhüümi lehtedes ja rohtsetes vartes, kus sklerenhüüm on vähearenenud. 2.4.2. Sklerenhüüm
viimastel on karva ülaosa tähtjalt harunenud. Mitmerakulised karvad jagatakse üherealisteks, harunenuteks, soomus- ja sammaskarvadeks. Soomuskarv koosneb lühikesest jalast ja sellele kilpjalt kinnituvatest kitsastest rakkudest. Sammaskarv kujutab endast tihedasti üksteise vastu liibunud peente karvade kimpu. Olenevalt sellest, millise ilme annavad kattekarvad taimeosale, eristatakse siid-, ude-, taker-, vilt- ja karekarvu. Haakekarvad on ühe- või mitmerakulised, tugevate rakukestadega. Neid leidub näiteks viljadel ja toele haakuvatel nõrkadel vartel. Näärmekarvad koosnevad ühe- või mitmerakulisest jalast ja peast. Karvapea toodab mitmesuguseid eritusaineid. Kõrvekarvad on enamasti üherakulised, kuid mitmerakulise alusega - subepidermaalsetest kudedest tekkinud emergentsi ehk väljakasvuga. Kõrvekarvade ehitust on kirjeldatud pikemalt töös nr. 65. 5.1.3. Õhulõhed Gaasivahetuseks on lehtedel erilised moodustised -- õhulõhed (stomata, ainsuses stoma)
annaabi.ee 
