RAKUBIO EKSAM (0)

RAKUBIOLOOGIA EKSAM  KT 1 1. Mis on basaalsete transkriptsioonifaktorite, transaktivaatorite ja  transkriptsiooni ko-aktivaatorite roll eukarüootses rakus? (3p)
Basaalsed transkriptsioonifaktorid - aitavad aktivaatoritel ja RNA/DNA 
polümeraasil promootoriga seostuda
Ko-aktivaatorid - koos aktivaatoriga mängivad määravat rolli komplekside 
moodustamisel ja transkriptsiooni käivitamisel. Vahendavad interaktsiooni 
RNA-polümeraasi ja transaktivaatorite vahel
Transaktivaatorid - on tundlikud regulatsioonile, kinnitunud otse DNA-le. 
Aitavad kaasa transkriptsioonile ja selle alustamisele. Annavad 
transkriptsiooni algatamisele viimase tõuke. 2. Nimeta mRNA põhilised modifitseerimise protsessid eukarüootides ja  miks need olulised on. (vähemalt 3) (3p) 1) Metüleerimine     (capping) - metüülrühmade ülekanne, 5’ otsa cap  (mütsikese) lisamine 2) Atsetüleerimine    (polyA) - atsetüülrühmade ülekanne, 3’ otsa lisatakse  polyA saba. Vahel eemaldatakse selleks paar nukleotiidi, et seda 
lisada 3) Fosforüülimine     - fosforüülrühmade ülekanne, lisaenergia saamiseks 4) RNA splaissing     - lõigatakse välja intronid, et saaks ekspresseeritava  mRNA 5) Alternatiivne splaissing     - samast primaarsest transkriptist toodetakse  erinevaid mRNA molekule, sõltuvalt sellest, milliseid RNA segmente 
käsitletakse eksonitena ja milliseid nitronitena. 6) 5’ otsa RNA cap-i lisamine ning 3’ otsa Polü-A saba lisamine 1&2 kaitsevad mRNA otsi (5’ ja 3’) ning on olulised ka raku ekspordil, 
kuna neile kinnituvad valgud, mis seda läbi viivad. (nt: CAP-le kinnitub 
CBC valk) 3. Mis on cis-regulatoorsed järjestused? Mis on trans-regulatoorsed  järjestused? (2p)
Cis- regulatoorsed: DNA spetsiifilised järjestused, mille tunnevad ära 
regulaatorid, aktivaatorid, repressorid jne.
Trans-regulatoorsed: geenid, mis kodeerivad transkriptsioonifaktoreid, mis 
omakorda interakteeruvad cis-regulatoorsete järjestustega. 1


4. Kuidas mõjutab geenide transkriptsiooni DNA nukleosoomne struktuur? (1p)
Mida tihedamalt on DNA nukleosoomne struktuur pakitud, seda võimatum on 
sealt infot transkribeerida. Kui nukleosoom on rohkem avatud, siis saab sealt 
paremini infot kätte. Kui DNA ümber valkude on lõdvemalt ümber keritud, siis 
saab infot lihtsamalt kätte. see mõjutab vajalike faktorite ligipääsu DNA transkriptsiooni alguspunktile. 
ehk kui DNA on tihedalt kokkupakitud, siis vajalikud faktorid ei saa seostuda 
ega transkriptsioon toimuda. Kui aga DNA on lõdvalt pakitud, “paljas” või 
eksponeeritud, saavad vajalikud faktorid ja transkriptsiooni alustavad 
kompleksid alguspunktile ligi ja transkriptsioon saab toimuda.  5. Mis on tuumakehakesed? Kuidas tuumakehakesi rakus  visualiseeritakse? (2p)
Tuumakehakesed on tuumas olevad kehad, mis aitavad ja reguleerivad nt  geeniekspressiooni või kontrollivad transkriptsiooni. Osad on seotud spetsiifiliste 
kromatiini osadega ja osad aitavad kaasa primRNA splaissingule.
Tuumakehakesed - ribonukleiinhapete ja valkude kompleksid, mis osalevad geeni 
ekspressioonil. Neid visualiseeritakse FLUORESTSENTS mikroskoobiga. Valkudele, mis nendega 
seostuvad lisatakse fluorosentsvärvi ja seda on näha mikroskoobiga. 6. Kirjelda skemaatiliselt eukarüootse geeni struktuur ja lisa selgitused,  milleks geeni erinevad komponendid vajalikud on? (2p) - Enhaanser - Promootor - DNA nukleotiidijärjestus, millega seondub RNA 
polümeraas, selleks et alustada transkriptsiooni - Ekson/intron - start koodon- transkriptsiooni algus - stopp koodon- transkriptsiooni lõpp 7. Mis on RNA interferents? nimeta vähemalt 2 näidet. Kirjelda lühidalt ühe  RNA interferentsi mehhanismi üldist põhimõtet? (4p)
RNA interferents on RNA häiring, mida kutsuvad esile ja viivad läbi väiksed 
RNA-d. Sellisel juhul läheb mRNA enamasti hävitamisele või teda 
takistatakse. 2


miRNA - tema ülesandeks on reguleerida geeniekspressiooni. Selleks, et miRNA -d 
aktiveerida teda algselt kärbitakse, mille tagajärjel viiakse see tsütoplasmasse. Seal 
tükeldab DICER ensüüm selle 1 ahelaliseks (algselt 2 ahelalised). Saadud ühe ahela
külge seostub argonaut valk, millele kinnitub RISC kompleks. Kui see jõuab sihtkoht 
mRNA-ni ja seostub sellega täielikult, siis toimub tükeldamine ning mRNA lõigatakse 
argonaudi poolt ning toimub mRNA degradatsioon. Kui ta seostub osaliselt sihtkoht 
mRNA-ga, siis viib see translatsiooni inhibeerimiseni, mRNA destabiliseeritakse ja 
transporditakse P kehasesse, kus toimub lõplik lagundamine. ‐kehasesse, kus toimub lõplik lagundamine. SiRNA - asub tuumakeses. Esimene mehhanism on nagu miRNA-l, (kui seostub 
argonaut valk +RISC +miRNA tervenisti), mRNA lagundatakse sama mehhanismiga. 
Teise variandina SiRNA-l seostub RITS kompleks. Selle tagajärjel toimub DNA 
metüleerimine ja heterokromatiniseerumine ning selle tulemusel translatsiooni ei 
toimu ja mRNAd ei lagundata. IncRNA - kogub sama funktsiooniga valke enda juurde ja paigutab neid DNA-le ja 
RNA-le kuhu vaja. 8. Kirjelda tsütoplasmavõrgustiku membraanile kinnituva ribosoomi  loomist ja teekonda rakus. (mõtle seejuures ka geeniekspressiooni 6 
etapile ja iga etapi rakulisele lokalisatsioonile) (4p)
Vabalt ujuva ribosoomi transleeritud valgud lähevad mitokondrisse, tuuma ja 
peroksüsoomi. 
ER-i küljes olevate ribosoomide transleeritud valgud lähevad 
tuumamembraani või sekreteeritakse rakust.
Ribosoomi subühikud luuakse tuumas. Koosnevad valkudest ja rRNA-st. 
DNA-lt transkribeeritakse mRNA, mida vastavalt vajadusele modifitseeritakse.
Seejärel viiakse see tsütoplasmasse ja sünteesitakse translatsiooniga valgud.
Need ribosoomi loomiseks toodetud valgud tulevad seejärel tuuma impordi 
abil (läbi tuuma pooride tuuma), kus nad saavad aidata ribosoomi loomist.
Väikesed ja suured subühikud luuakse tuumas ja seejärel transporditakse 
tuumast välja. Alles tsütoplasmas pannakse subühikud kokku ja tekib 
ribosoom. 9. Milliseid valke ja miks ning kus ja kuidas lagundatakse? (2p) Valke lagundatakse enamasti tsütoplasmas ning enamasti selliseid, mis on 
kahjustatud, lühikese poolestusajaga või valesti pakitud. Valkude 
lagundamine on vajalik toksilisuse vältimiseks. 
Valke lagundavad enamasti proteasoomid, kuhu kinnituvad 
polüubikvitinüleeritud valgud tänu ubikvitiini retseptoritele. Lagundatav 
substraat suunatakse proteasoomi südamikku, kus on proteolüütilised saidid. 
ATPaasid voldivad valgu lahti ja substraat lõhutakse lühikesteks peptiidideks. 
Deubikvitinüleeriv ensüüm eemaldab substraadilt ubikvitiini, mis läheb 
taaskasutusse. 3


Üldisemaks lagundajaks võib olla ka lüsosoom. 10.Kirjuta kirjanduse seminari artiklite kohta: 1) mis on artikli üldine teema  ja 2) uus teadmine või mõte, mis artiklist said. (4p)            Artikli teema: DNA värvimise meetodid ja nende mõju.
           Uus teadmine: Õppisin millest sõltub erinevate värviainete mõju rakule, ja 
õppisin uusi spetsiifilisi sõnu 
           Artikli teema: Efektiivne artikli lugemine
           Uus teadmine: Sain teada kuidas leida sobivam artikkel ja õppisin uusi sõnu. 11.Kuidas nimetatakse üldiselt joonisel kujutatud protsessi eukarüootses  rakus? (6p) Märgi ja nimeta joonisel: 
selle protsessi etapid ja iga etapi produkt
protsessi etappide toimumiskoht rakus
produktide modifikatsioonid 4


DNA  → transkriptsiooni initsiatsioon, preinitsiatsiooni kompleksi  moodustumine, elongatsioonifaas - RNA transkriptsioon tuumas
pre-mRNA → pre-mRNA splaissing - intronite väljalõikamine tuumas pre-mRNA  → mRNA modifikatsioonid, 5’ CAP ja 3’ poly-A lisamine tuumas mRNA  → translatsioon tsütoplasmas peptiid  → valgu voltumine tsütoplasmas valk  → a) aktiveerimine läbi atsetüleerimise, fosforüleerimise või kofaktorite  seondumise; b)  polüubikvitinüleerimine → lagundamine proteasoomis KT 2 1. Kirjelda mitoosi taimerakkudes. (1p) Mitoosi käigus tekib taimerakkudel vaheplaat/vahesein. See toimub vesiikulite
abil. See aitab taimerakkudel jaguneda. Protsess toimub kui kääviniidid on 
tekkinud ja algab raku jagunemine. 2. Kirjelda tüvirakkudele iseloomulikku rakujagunemist. Kuidas seda  tagatakse? (4p) 1) Tüvirakud võivad jaguneda sümmeetriliselt, mis tähendab, et  emarakust moodustuvad kaks uut rakku, mis on samasugused 
emarakuga. 2) Tüvirakud võivad jaguneda ka asümmeetriliselt, mis tähendab, et  emarakust moodustub üks emarakuga sarnane rakk ja teine emarakust
erinev rakk.  Asümmeetrilise jagunemise tagavad välisfaktorid ja raku nišš. Eristumist põhjustavad rakkudele mõjuvad välised faktorid (nt erinevad 
kasvufaktorid) ning võib ka toimuda eellasrakkude indutseerimine teatud kindlas 
eristumise suunas.  Mõnel juhul tekivad erinevad tütarrakud asümmeetrilise rakujagunemise tagajärjel, 
kus mõni oluline molekul või molekulid jaotuvad kahe tütarraku vahel ebavõrdselt. 
Selline asümmeetriline pärand tagab, et kaks tütarrakku arenevad erinevalt 3. Mida tähendab: rakk on totipotentne? Too vähemalt 2 totipotentse raku  näidet. (2p)
Totipotentne rakk on võimeline arenema kõigiks rakutüüpideks, k.a platsenta 
trofoblastiks. Totipotentne rakk saab alguse panna tervele elusorganismile. Nt
moorula ja sügoot EHK VILJASTATUD MUNARAKK 5


4. Kuidas teadlased tüvirakke tuvastavad ja vajadusel eraldavad? (1p) Tüvirakke tuvastatakse tüviraku markerite abil või FLUORESTSENTS 
signaalmolekulide abil.
Eraldavad immunokirurgiliselt või mehhaaniliselt. 5. Mis on indutseeritud pluripotentsed tüvirakud? Kuidas neid saadakse?  (2p)
Indutseeritud pluripotentsed rakud on diferentseerunud “küpsete” rakkude 
ümbertöötlemise tagajärjel viidud embrüonaalsesse seisundisse.  Neid saadakse: ● spets. faktoritega töötlemisel
● Rakkude sulandumisel ES-ga
● Rakkude ümberprogrammeerimisel teatud faktoritega. 6. Kirjelda lühidalt koe uuenemist tüvirakkude abil peensoole epiteeli  näitel. (2p)
Peensoole tüvirakud paiknevad krüptis. Krüptist vabanevad tüvirakud liiguvad 
diferentseerudes üles poole. Tippu jõudes nad surevad ja nad asendatakse 
uute alt poolt tulevate rakkudega.  7. Mis on tüviraku nišš? (1p) Tüviraku nišš on regulatoorne mikrokeskkond, mis kontrollib tüviraku 
erinevaid olekuid rakkudevaheliste interaktsioonide ning nišis toimivate 
molekulaarsete signaalide kaudu. 8. Millised rakulised protsessid määravad organismi suuruse? (1p) Rakujagunemiste arv, rakkude arv, kasvufaktorite olemasolu ja kogus. Aga ka
keskkonnatingimused, nt toit, toitumine. 9. Kirjelda kasvajarakkude klonaalse evolutsiooni mudelit. (1p) Kasvaja rakud arenevad mutatsioonide ja vohamise teel, mille tagajärjel 
moodustuvad pahaloomulised vähirakkude kloonid. Iga rakk on mutatsiooni 
järel võimeline, kas kiirendama jagunemist või aeglustuma raku surma. Nii 
tekib järglasrakkudest kloon. Mida kiiremini rakud jagunevad, seda kiiremini 
toimub edasiminek järgmisesse etappi ning suurenevad rakuhulgad. Viimane 
etapp on läbi basaalkihi tungimine. 10.Mis on kasvaja metastaas? Nimeta ja kirjelda metastaasi kujunemise  etapid. (2p)
Kasvaja metastaas vähisiire, mis on eraldunud esialgsest koldest ja 
moodustab sekundaarse kolde. Esimese etapina peab kasvajarakk murdma 
läbi basaalmembraani. Teiseks peab ta vereringe või lümfisoonte kaudu 
liikuma uude sobivasse kohta. Ning kolmandaks peab kasvajarakk suutma  6


uues kohas ellu jääda ning kinnituda ja alustada seal jagunemist. 11.Mis on kontaktinhibitsioon? Kirjelda kontaktinhibitsiooni normaalsetes  vs kasvajarakkudes. (1p)
Kontaktinhibitsiooni on max. tihedus, mille kultuur saavutab ja lõpetab 
rakujagunemise.
Normaalsete rakkude puhul, kui kasvatada neid petri tassil, piirdub nende 
jagunemine kui petri tass on kaetud. Rohkem nad ei jagune. 
Kasvaja rakkude puhul paljunevad nad ka siis edasi, kui petritass on kaetud. 
Nad kuhjuvad üksteise peale. 12.Nimeta vähirakke iseloomustavad tunnused (vähemalt 4). (1p) 1) Piiramatu jagunemine
2) ebanormaalne energiametabolism
3) Metastaaside teke 
4) Võime telomeeride reporatsiooniks 
5) apoptoosi “eiramine” 13.Mis on angiogenees? (1p) Rakkude juurde uute veresoonte teke. Kasvaja veresooned on heterogeense 
luumeniga, lekkivad ja ebakorrapärased. Oluline haavade paranemisel - 
toovad toitaineid ja hapnikku. 14.Mis on epiteliaalne-mesenhümaalne üleminek? (1p) Epiteeli rakud muutuvad mesenhüümi rakkude sarnaseks. 
Tunnused: vähenenud adhesiooni võime, tungimine teistesse kudedesse.
Ka oluline haavade ja kudede parandamisel.  15.Kirjelda lühidalt läbivoolutsütomeetria põhimõtet. (2p) Läbivoolutütomeetria on meetod, mida kasutatakse osakeste analüüsil ja 
nende füüsiliste omaduste tuvastamisel.
Läbivoolutsütomeeter annab fluoresents intensiivsusele numbrilise väärtuse.
Läbivoolutsütomeetriaks kasutatakse üksikrakulist supsensiooni. Suspensioon
suunatakse peenikese joana mõõtekambrisse, kus on laser. Raku läbimisel 
laser peegeldub. 16.Kuidas on võimalik hinnata rakkude elulemust ja suremist? Nimeta  vähemalt 1 näide rakkude elulemuse määramise kohta ja üks rakkude 
surma analüüsi kohta. Kirjelda lühidalt ja üldiselt mõlema meetodi 
põhimõtet. Terved elusrakud on ilusasti kontaktis teiste rakkudega, toimuvad kui metaboolsed  7


protsessid ning toimuvad korrektselt. Raku membraan on ühtlane, organellid terved 
ja funktsioneerivad. Surnud rakkude kuju võib muutuda → (apoptoosis) - rakumembraan 
tõmbab kokku, kromosoomid kondenseeruvad, tuumamembraan 
lõhutakse või (nekroos) → rakusisu satub keskkonda, tekib põletik või 
(autofaagia) → tsütoplasmas vakuoliseerub ning autofaag liidetakse 
lüsosoomiga, tekib autofogolisosoom, mida pärast lagundatakse.  ELULEMUSE MÄÄRAMINE - Saab kasutada rakke, anda neile toitained, värvida ja 
mõne aja pärast uurida kolooniate teket ja kuju. Surnud või kahjustunud rakud enam 
ei paljune. WNT ja APC-geeni signaaliraja uurimine ja tekke kontroll. Kui WNT 
signaalirada on olemas toimub Rat 5 transkriptsiooni aktiveerimine. SURMA ANALÜÜS - Saab vaadata/uurida, kas trüfokroom C või kaspaaside 
kaskaadi sisemise apoptoosi raja uurimiseks. Markerite abil saab uurida, kas ja 
kuidas apoptoos toimis. 
Saab indutseerida surma UV või radioaktiivsusega. Lisa eksamiküsimused: Millised raku omadused on loomarakkudes vajalikud arenguks? Rakkude jagunemine, suremine ja suurus määravad organismi suuruse Mis signaalirajad/kontrollmehhanismid on kasvajarakkudes 
takistatud/kahjustunud? Kasvajarakkudes on üle ekspresseeritud proteoglükaanid, nt CD44. Mille tulemuseks ‐kehasesse, kus toimub lõplik lagundamine. on rakkude signaaliradade aktiveerimine, mis kutsub esile rakkude proliferatsiooni, 
suurendab rakkude ellujäämist
p53 aitab kaasa kahjustatud rakkude paranemisele ja ellujäämisele või soodustab 
kahjustatud rakkude püsivat eemaldamist surma või vananemise mehhanismi kaudu.
Kui p53 kaitsefunktsioonid ei toimi korralikult, soodustab see kasvaja arengut.
kahjustunud nt apoptoosirada WNT signaalirada, p53 rada, supressorgeenide 
mutatsioonid, p53 kadumine.
Surma põhjustava signaalikompleksi inaktiveerimine.
Apoptoosi inhibiitorite ekspressiooni ülesreguleerimine. +G0 faas (pöörduv või jääv ning millal?) Rakud mis on lõplikult diferentseerunud ja kunagi enam ei jagune organismi eluea  8


jooksul, jäävad igavesti G0- faasi (nt. silma läätse rakud ja närvirakud).
On ka rakud, mille eluiga on nii pikk, et uusi rakke tihti juurde pole vaja toota. Nii 
jäävad need G0 faasi seisma/ootama ning vajadusel saavad rakutsükliga uuesti 
edasi minna.
Rakke, mille jagunemine on peatunud G1 faasis, nimetatakse G0 faasis olevateks Kui pooldumise initsiaatorsignaalid rakukeskkonnas puuduvad, siis võib rakk minna 
pikemaajalisse mittepoolduvasse olekusse   G0 staadiumisse. ‐kehasesse, kus toimub lõplik lagundamine. 2.KT taime- ja loomaraku erinevused: võrdle tsükokineesi.
Taimerakkude tsütokineesis toimub jagunemine rakuplaadi moodustumisega, 
loomsete rakkude tsütokineesis aga täielik lõhestamine. Tsütoskeleti elemendid osalevad aktiivselt loomarakkude tsütokineesis, kuid mitte 
taimerakkude tsütokiinides. Loomaraku tsütokinees on tsentripetaalne ja taimeraku korral tsentrifugaalne. Loomarakus ei moodustu vesiikulite rida, vaid see moodustub taimerakus. Taimerakus on seina moodustumine. Tsütokineesi ajal loomarakkudes seina 
moodustumine puudub 1. Millised tingimused peavad rakus olema täidetud enne M-faasi käivitumist 
DNA ja teiste rakuorganellide korralik duplitseerimine, vajalikke valkude olemasolu ja
2 tsentrosoomid (sega duplosooma) 2. Kirjelda kinetohoori rolli raku jagunemisel.
Kinetohoorid on suured valgukompleksid, mis on kinnitunud kromatiidide 
tsentromeersel regioonil.
Mitu etappi: 
Kohe pärast tuumamembraani lõhustumist profaasis hakkavad plussotstest 
kasvavad käävi mikrotorukesed tungima kromatiidide poole.
Kinesiini mootorite abil ja mitmekordse proovimise järel moodustuvad bi-orienteeritud
seondumised, mille puhul üks sõsarkromatiid on seotud kinetohooride kaudu 
erinevalt pooluselt lähtuva kinetohooride kimbuga. 9


3. Kirjelda tsütokineesi taimerakkudes  Tsütokineesi eripära kõrgema taime rakus. Jaotustasand määratakse enne M  faasi  ‐kehasesse, kus toimub lõplik lagundamine. rakukoores mikrotuubulite ja aktiini filamentide ribaga (preprofaasi vöö). Telofaasi 
alguses, pärast kromosoomide eraldumist, hakkab vana käävi ekvaatori tasandil 
raku sisse kogunema uus rakusein. Telofaasi jäänud mitoosikäävi interpolaarsed 
mikrotuubulid moodustavad fragmoplasti. Nende mikrotuubulite plussotsad ei kattu 
enam, vaid lõpevad raku ekvaatoril. Golgis pärit vesiikulid, mis on täidetud rakuseina
materjaliga, transporditakse mööda neid mikrotuubuleid ja sulanduvad uue rakuseina
moodustamiseks, mis kasvab väljapoole, ulatudes plasmamembraani ja algse 
rakuseinani. Plasmamembraani ja uut rakuseina ümbritsev membraan ühinevad, 
eraldades nii kaks tütarrakku. Kõrgemate taimede rakkudes saavad mikrotuubulid alguse tuumaümbrise ümbruses 
ja raku korteksi piirkonnast.NB! Seened ja enamik taimerakke ei sisalda 
tsentrioole, küll on olema tsentrosoom ja kasutavat oma mikrotuubulite loomiseks
samuti y tubuliini ‐kehasesse, kus toimub lõplik lagundamine. 4. Kirjelda mRNA transporti läbi tuumapoori kompleksi
Kui mRNA on valmis, transporditakse ta tuumapooride kaudu tuumast välja.  Seda 
viivad läbi transportvalgud, millest osad jäävad tuuma ja osad rändavad  koos 
mRNA ga läbi pooride, kuid tulevad ise tuuma tagasi, kui mRNA molekul on  ‐kehasesse, kus toimub lõplik lagundamine. tsütoplasmasse jõudnud.   5. Nimeta pre-mRNA modifitseerimise protsessid eukarüootides.
Pre mRNA modifitseerimine toimub eukarüootse raku tuumas.  ‐kehasesse, kus toimub lõplik lagundamine. Eukarüootides toimuvad järgmised protsessid: 
* Capping 
* Polü(A) lisamine
 *Splaissing- toodetakse samast primaarsest transkriptist erinevaid mRNA molekule, 6. Nimeta üldiste (basaalsete) transkriptsioonifaktorite ülesandeid. 1) Toovad RNA polümeraasi promootorile. 
2)  Aitavad DNA ahelaid teineteisest lahti tõmmata, selleks et transkriptsioon saaks  alata.  3)  Aitavad vabastada RNA polümeraasi promootori küljest, selleks et viia  transkriptsioon n.ö. pikendamise etappi. 4) Vahendavad interaktsiooni RNA-polümeraasi ja transaktivaatorite vahel 10


7. Nimeta valkude posttranslatsioonilisi modifikatsioone ja milleks neid vaja 
on?
Atsetüleerimine, metüleerimine, fosforüleerimine, mono-ubikvitineerimine. Nendega 
kontrollitakse valkude eluiga rakus, aktiivsust ja interaktsioone teiste valkudega.  8. Nimeta geeni ekspressioonil oluliseid regulatoorseid DNA järjestusi.
Promootor- DNA nukleotiidijärjestus, millega seondub RNA polümeraas, selleks et 
alustada transkriptsiooni
Operaator (cis-regulatoorne järjestus) – operoni osa, mis kontrollib ühe või mitme 
struktuurgeeni avaldumist, olles seondumiskohaks ühele või mitmele 
regulaatorvalgule 
Cis-regulatoorne järjestus
Geenide aktivaatorid  9. Mida tähendab rakk on totipotentne? Too vähemalt kaks totipotentset rakku
näidet. Totipotentne rakk diferentseerub kõikideks organismi raku tüüpideks ja ka platsenta
trofoblastideks (blastotsüsti väliskiht). Inimesel on totipotentne sügoot ja moorula. 
Võivad  panna aluse uue tervikorganismi arengule. nt moorula ja sügoot Pluripotentne  - üksikud rakud, millest diferentseeruvad kõik tulevase organismi 
rakutüübid, ent mitte platsenta trofoblast - pole võimelised moodustama 
tervikorganismi nt vereloome pluripotentne tüvirakk annab alguse vaid  vereloomerakkudele
Multipotentsed tüvirakud võivad olla nii embrüos kui ka täiskasvanud organismis 
ning need suudavad diferentseeruda vaid suhteliselt piiratud hulgaks rakutüüpideks. 
Kõige laiema potentsiaaliga täiskasvanu rakud. nt hematopoeetilised tüvirakud - annavad leukotsüüte jne Oligopotentsed tüvirakud on võimelised diferentseeruma paariks erinevaks 
rakutüübiks. nt lümfoidsed ja müeloidsed tüvirakud Unipotentsed tüvirakud on võimelised arenema, muutuma üheks rakutüübiks.  
Nende (ka ülemine) rakkude arenguprogramm on ette määratud. nt vaskulaarsed tüvirakud, spermatogoonid tüvirakud →  spermid
Eellasrakud ehk TA-rakud.
Lõplikult ehk terminaalselt diferentseerunud rakud. 10. Too vähemalt 3 põhjust, miks hulkrakne organism oma eluea jooksul 
sõltub rakkude jagunemisest? 11


1) Kõik rakud vananevad ja peavad olema asendatud uute rakkudega
2) Sugurakkude jagunemine (meioos) tagab võimaluse järglasi saada, ilma  selleta sureme välja 3) Iga elusorganismi areng on lõpmatu, terve tema eluea jooksul, selle tagab  rakkude jagunemine KT 2020 järeletöö
1. Kas rakutsükli Go faasi minek on jääv st kas see on pöörduv? Millisel juhul 
rakud jäävad G0 faasi, millisel juhul mitte? Rakud mis on lõplikult diferentseerunud ja kunagi enam jagunevad organismi eluea 
jooksul, jäävad igavesti Y0- faasi (nt. silma läätse rakud ja närvirakud).
On ka rakud, mille eluiga on nii pikk, et uusi rakke tihti juurde pole vaja toota. Nii 
jäävad need G0 faasi seisma/ootama ning vajadusel saavad rakutsükliga uuesti 
edasi minna. Rakke, mille jagunemine on peatunud G1 faasis, nimetatakse G0 faasis olevateks Kui pooldumise initsiaatorsignaalid rakukeskkonnas puuduvad, siis võib rakk minna 
pikemaajalisse mittepoolduvasse olekusse   G0 staadiumisse. ‐kehasesse, kus toimub lõplik lagundamine. 2. Mis on basaalsete transkriptsioonifaktorite, transaktivaatorite  ja 
transkriptsiooni koaktivaatorite roll? Basaalsed transkriptsioonifaktorid: aitavad aktivaatoritel ja RNA/DNA polümeraasil 
promootiga seostuda.
Transaktivaatorid- käivitavad transkriptsiooni
Kofaktorid- koos aktivaatoriga mängivad määravat rolli transkriptsiooni käivitamisel ja
komplekside moodustamisel.  Täpsemalt: 12


● Transkriptsiooni alustamiseks on vaja tervet hulka erinevaid basaalseid  transkriptsioonifaktoreid ● Basaalsete transkriptsioonifaktorite peamine roll on abistada RNA  polümeraase RNA sünteesi erinevatel etappidel ● Suurem osa basaalseid transkriptsioonifaktoreid on tegevad transkriptsiooni  initsiatsioonil, kus nende ülesanne on tagada, et RNA polümeraasid 
alustaksid RNA sünteesi ● Geeni transkriptsiooni alustamiseks on vajalik, et promootoril moodustuks  preinitsiatsioonikompleks (ingl pre-initiation complex, PIC) ● Selle moodustumise esimene etapp on basaalse transkriptsioonifaktori TFIID  seondumine promootoriga ● TFIID koosneb umbes 15 valgust: TBP-st (ingl TATA- binding protein) ning  sellega seondunud TAF (ingl TBP associated factor) valkudest ● Järgnevalt seonduvad TFIIA ja TFIIB, mille ülesanne on stabiliseerida TFIID-i
● RNA polümeraas tuuakse promootorile kompleksis koos mediaatoriga ning  transkriptsiooni alustamiseks on vajalik ka TFIIE, TFIIF ja TFIIH liitumine 
preinitsiatsioonikompleksiga 3. Kuidas mõjutab transkriptsiooni DNA nukleosoomne struktuur? DNA struktuur on kokku pakitud nukleosoomidesse ja nukleosoomid koosnevad 
histoonidest ja DNA-st. Ümber histoone mõni osa DNA-d võib olla tihedamalt 
pakitud, mõni osa hõredamalt. Mida tugevam ja tihedam DNA on pakitud, seda 
keerulisem on transkriptsiooni faktoritele seonduda DNA-ga. Ja seepärast 
transkriptsioonifaktorid ei saa alustada transkriptsiooni. Aga kui nukleosoomne DNA 
“hingab”, transkriptsioonifaktoritel on kergem DNA-ga seonduda. Selle tulemusena 
nad saavad transkriptsiooni alustada  4. Mis on tuumakehased? Kuidas tuumakehakesi rakus visualiseeritakse. Tuumakehakesed on ribonukleiinhapete ja valkude kogumikud, mis osalevad 
protsessides, mis on seotud geeniekspressiooniga. Näiteks PML kehakesed 
osalevad raku apoptoosi reaktsioonides, Cajali kehakesed osalevad RNA 
splaissingus, SNB kehakesed - alternatiivses splaisingus.
Visualiseeritakse tuumakehakesi nii, et lisatakse raku mingi fluorestseeruv värv, 
värvitakse tuumakehakesed, ja peale seda fluorestsents mikroskoobis nad on 
nähtavad. KT 2020
1. Millisel juhul jäävad rakud Go faasi? Too näiteid. Rakke, mille jagunemine on peatunud G1 faasis, nimetatakse G0 faasis olevateks Kui pooldumise initsiaatorsignaalid rakukeskkonnas puuduvad, siis võib rakk minna 
pikemaajalisse mittepoolduvasse olekusse   G0 staadiumisse. ‐kehasesse, kus toimub lõplik lagundamine. 13


Kui rakueluiga on suhteliselt pikk (nt maksarakud-1a), siis pole tarvis tihti jaguneda. 
Seega nad jäävad G0 faasi, mis on täielikult pööratav ning rakutsükkel saab vabalt 
edasi toimuda.  Pärast raku mitoosi hakkavad rakud oma spetsiaalseid funktsioone täitma (G0) ega 
sisene rakutsüklisse uuesti, välja arvatud juhul, kui neid stimuleerib teiste rakkude 
kaotus. Lõplikult diferentseerunud rakud (neuronid) ja ei saa rakutsüklisse uuesti 
siseneda. 2. Millised mootorvalgud osalevad kromosoomide liikumisel mitoosis ja mis on
nende roll? 3. Mille poolest erineb tsütokinees looma ja taime rakkudes? Taimerakkude tsütokineesis toimub jagunemine rakuplaadi moodustumisega, 
loomsete rakkude tsütokineesis aga täielik lõhestamine. Tsütoskeleti elemendid osalevad aktiivselt loomarakkude tsütokineesis, kuid mitte 
taimerakkude tsütokiinides. Loomaraku tsütokinees on tsentripetaalne ja taimeraku korral tsentrifugaalne. Loomarakus ei moodustu vesiikulite rida, vaid see moodustub taimerakus. Taimerakus on seina moodustumine. Tsütokineesi ajal loomarakkudes seina 
moodustumine puudub. 14